KOHTUMÄÄRUS

1. Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008. a ja Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2009. a kohtuotsustega tunnistati Tõnis Tammekivi süüdi KarS § 394 lg 2 p 3, § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 344 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 18. detsembri 2006. a kohtuotsusega KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 1¹ ning § 186 järgi mõistetud ärakandmata karistuse - 3 aasta 6 kuu võrra ja T. Tammekivi liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusaeg oli 26. september 2007. Lisakaristusena kohaldati T. Tammekivi suhtes tegutsemiskeeldu. T. Tammekivi karistusaeg lõpeb 26. jaanuaril 2014.

2. 12. detsembril 2011 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule KarS § 76 lg 2 p 2 alusel taotluse T. Tammekivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuna tal on karistusest ära kantud enam kui 2/3.

3. Tartu Maakohtu 29. detsembri 2011. a määrusega vangla taotlus rahuldati ja T. Tammekivi vabastati vangistusest tingimisi 2 aasta ja 14 päeva pikkuse katseajaga. Katseajal kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määras kohus T. Tammekivile katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise kohustuslikuks ning asuda ametlikult tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist. Maakohus märkis, et T. Tammekivi viibib vanglas esmakordselt ja karistusest on enam kui 2/3 ära kantud. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja töötanud majandustöödel. Alates 22. novembrist 2010 töötab T. Tammekivi väljaspool vanglat töölisena AS Eesti Vanglatööstus partnerettevõttes AS Samelin. Töökohast iseloomustatakse teda positiivselt. Samuti on tema suhted lähedastega head ja toetavad, mis annab positiivse prognoosi süüdimõistetu taasühiskonnastumise väljavaatele. Vangistuse järgselt on T. Tammekivil olemas garanteeritud töökoht OÜ-s Vahassar. T. Tammekivile mõistetud karistusest 4 aasta 3 kuu vangistuse ärakandmine on proportsionaalselt kooskõlas toimepandud kuritegude rohkuse ja raskusastmega.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja T. Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määrusega prokuröri määruskaebus rahuldati, Tartu Maakohtu 29. detsembri 2011 määrus tühistati ja T. Tammekivi jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ringkonnakohus leidis, et T. Tammekivi vangistusest vabastamine on ennatlik. Maakohus on alahinnanud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja T. Tammekivi varasemat elukäiku. T. Tammekivi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sh võltsimiste ja kelmuste toimepanemise eest ja ta on katseajal pannud toime uusi samalaadseid kuritegusid. Tartu Maakohtu menetluses on hetkel kriminaalasi nr 1-09-4277 T. Tammekivi süüdistuses, mis puudutab taas võltsimisi ja kelmusi. Mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole T. Tammekivi puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et mõistetud vangistusest 4 aasta 3 kuu ärakandmine on proportsionaalselt kooskõlas toimepandud kuritegude rohkuse ja raskusastmega.

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse T. Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde. Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a kohtumääruse tühistamist ja Tartu Maakohtu 29. detsembri 2011. a määruse jõustamist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning märgib kokkuvõtlikult järgmist.

6.1. Vaatamata KrMS § 322 ja § 390 lg 1 nõuetele ei teavitanud ringkonnakohus prokuratuuri määruskaebusest T. Tammekivi ega tema kaitsjat. Kaitsja sai ringkonnakohtu määrusest teada alles 23. jaanuaril 2012 kaitsealuse kirja vahendusel. Kohus rikkus süüdimõistetu õigust esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid ning lõi olukorra, kus otsustus tehti menetlusse kaasamata isiku suhtes. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. See hõlmab ka õigust esitada määruskaebuse kohta seletusi ja vastuväiteid, eriti arvestades, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Olla oma kohtuasja juures ei tähenda üksnes füüsilist viibimist asja arutamisel, vaid ka teadmist, mida ja kuidas arutatakse ning osalemist menetluses ka seletuste ja vastuväidete esitamise teel. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine kohtuvõimu kohustus. KrMS § 8 lg 1 p 2 järgi on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Kohus rikkus määruskaebuse läbivaatamisel jämedalt kaitsealuse õigusi, võttes kaitsealuselt ära võimaluse end reaalselt kaitsta. Sellega eiras kohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

6.2. Ringkonnakohut on mõjutanud prokuröri määruskaebuses toodud asjaolu, et T. Tammekivi suhtes on Tartu Maakohtu menetluses veel üks kriminaalasi samalaadsete süütegude toimepanemises. Kohus on jätnud aga tähelepanuta, et kuriteod, milles T. Tammekivi selles kriminaalasjas süüdistatakse, on toime pandud enne Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsuse tegemist ja nendes süüdistustes võib tulla kõne alla kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274² alusel.

7. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi M. Lellep leiab, et kaitsja määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Lähtuvalt kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest on Tartu Maakohus 9. jaanuaril 2012 teavitanud T. Tammekivi prokuröri määruskaebusest ja sellega on kaitsja põhiväide ümber lükatud.

8. T. Tammekivi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisel osales maakohtu istungil ka T. Tammekivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Murde. Maakohtu kohtumääruse vaidlustas prokurör. Sellest teavitas maakohus T. Tammekivi, selgitades, et määruskaebuse esitamise tõttu maakohtu kohtumäärus ei jõustu ja 10. jaanuaril 2012 jääb T. Tammekivi vabastamata. Tartu Ringkonnakohus tegi 17. jaanuaril 2012 määruse, millega rahuldas prokuröri määruskaebuse ja jättis T. Tammekivi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja sai maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisest ja selle menetlemisest ringkonnakohtus teada alles pärast seda, kui ringkonnkohus oli lahendi juba teinud.

9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 389 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus KrMS 10. või 11. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. Kuna viimatinimetatud peatükk ei tee erisusi määruskaebusest teatamise osas, tuleb kohtumääruse koostanud kohtul järgida määruskaebusest teatamisel KrMS § 322 nõudeid. Kolme päeva jooksul alates määruskaebuse saamisest tuleb selle esitamisest teatada kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab, kusjuures süüdistatavale saadetakse koos teatega ka määruskaebuse koopia. Tulenevalt KrMS § 17 lg-st 1 on kohtumenetluse pooleks süüdistatav ja tema kaitsja. Seega pidi maakohus KrMS § 389 lg 1 ning § 322 lg-te 1 ja 2 nõuetest kinnipidamiseks teavitama T. Tammekivi ja tema kaitsjat määruskaebuse esitamisest prokuröri poolt. Kaitsjat aga määruskaebuse esitamisest ei teavitatud.

10. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse KrMS § 390 lg 1 kohaselt KrMS 11. ja 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi. Määruskaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub reeglina kirjalikus menetluses (KrMS § 390 lg 3, § 331 lg 1¹), erandid sellest reeglist on sätestatud KrMS § 390 lg-tes 4 ja 4¹. Määruskaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses tuleb aga juhinduda ka KrMS § 331 lg-st 1¹. Sellest tuleneb, et määruskaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul määruskaebemenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada ja määruse teatavakstegemise aja ning teatab sellest määruskaebemenetluse pooltele. Praeguses asjas ei teavitanud ringkonnakohus kaitsjat prokuröri määruskaebuse läbivaatamisest kirjalikus menetluses, ei andnud kaitsjale võimalust oma seisukohtade esitamiseks ega informeerinud teda määruse teatavakstegemise ajast.

11. Jättes kaitsja teavitamata prokuröri määruskaebuse esitamisest ja selle määruskaebuse läbivaatamisest ringkonnakohtus, võeti kaitsjalt võimalus esitada omapoolseid seisukohti ja taotlusi. Kirjaliku menetluse kontekstis tähendab see kohtumenetluses osalemise takistamist. Neid kohtumenetluse võistlevuse (KrMS § 14) ja menetlusosaliste õiguste tagamise (KrMS § 8) põhimõtete rikkumisi käsitab kriminaalkolleegium olulistena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 339 lg-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 6, rahuldab kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse osaliselt, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2012. a määruse ja saadab T. Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tühistades ringkonnakohtu määruse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, jätab kolleegium käsitlemata kaitsja määruskaebuses tõstatud materiaalõiguslikud küsimused.

13. T. Tammekivi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks määruskaebemenetluses Riigikohtus summas 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksa-kümmend) senti, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse punktide 2, 4 ja 16 alusel rahuldada. Määratud kaitsja tasu tuleb hüvitada Eesti Advokatuurile eraldatud riigieelarve summadest. Kuna kriminaalkolleegium teeb kassatsiooni rahuldades KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi