RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-18932 ning saata asi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius AS-i SEB Pank eest määruskaebuselt 22. juunil 2009 tasutud kautsjon 400 krooni.

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 27. aprillil 2009 Viru Maakohtule hagi Margea Invest Osaühingu ja SIA Rioksa (kostjad) vastu nõude tunnustamiseks TR Majad OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Tunnustatava nõude suurus oli hagiavalduse kohaselt 222 714 778 krooni.

2. Viru Maakohus jättis 4. mai 2009. a määrusega hagiavalduse käiguta, andes hagejale tähtaja kõrvaldada puudused - tasuda 1 499 750 krooni riigilõivu, võtta seisukoht menetluslike küsimuste kohta ja esitada muukeelsete tõendite tõlge - hiljemalt 25. maiks 2009 ning märkis, et määruse peale edasikaebe õigust seaduses sätestatud ei ole.

3. Hageja esitas 14. mail 2009 e-kirjaga Viru Maakohtule taotluse hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra. Viru Maakohus andis 18. mai 2009 e-kirjas saadetud määrusega hagejale uue hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaja - 25. juuni 2009.

4. Hageja esitas 25. mail 2009 määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 4. mai 2009. a määruse tühistamist osas, millega kohus määras hagihinnaks, millelt tuleb tasuda riigilõiv, 222 714 778 krooni, ning palus teha uue määruse, millega lugeda haginõue mittevaraliseks, määrata hagihinnaks 25 000 krooni ja võtta hagi menetlusse. Muu hulgas märkis hageja, et maakohtu määrus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 5 alusel edasikaevatav.

5. Viru Maakohus edastas TsMS § 663 lg 5 alusel hageja määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. juuni 2009. a määrusega hageja määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle hagejale.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebus on esitatud Viru Maakohtu 4. mai 2009 määruse peale, millega jäeti hageja hagiavaldus TsMS § 340¹ lg 1 alusel käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks.

TsMS § 340¹ järgi ei ole maakohtu määrus edasikaevatav. TsMS § 340¹ lg 2 kohaselt oleks edasikaevatav kohtu määrus, millega jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse või juba menetlusse võetud avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata.

Kuna maakohus on hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb see TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Samuti tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada hageja esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks.

Ebaõige on määruskaebuse väide, et määrus on TsMS §-s 136 sätestatud tsiviilasja hinna määramise määrus ning seetõttu edasikaevatav TsMS § 136 lg 5 alusel. TsMS § 136 lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Hageja on esitanud hagiavalduse kostjate vastu 222 714 778 krooni suuruse nõude tunnustamiseks TR Majad OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, samuti pandiõiguse tunnustamiseks.

Hagihind on TsMS § 122 lg 2 järgi hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Praegusel juhul on tsiviilasja hind ette nähtud seaduses (TsMS § 125) ning kohus ei ole määranud tsiviilasja hinda.

7. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata hageja määruskaebus maakohtu määruse peale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus eksinud TsMS § 136 lg 1 tõlgendamisel, leides, et tuvastushagi korral on tsiviilasja hind ette nähtud seaduses (TsMS § 125) ning seetõttu ei olevat maakohus praegusel juhul määranud tsiviilasja hinda TsMS § 136 lg 1 mõttes. TsMS §-s 125 ei ole ette nähtud tuvastushagi täpset hinda, vaid selles on sätestatud üksnes põhimõtted, millest kohus peab tuvastushagi hinna määramisel lähtuma. Ringkonnakohtu määruse mõtte kohaselt ei saakski kohus ühelgi juhul tsiviilasja hinda määrata (TsMS § 136 lg 1 tähenduses), sest mis tahes tsiviilasja hinna määramise alused on ette nähtud seaduses, ehk TsMS §-des 122 jj.

Seega määras maakohus kindlaks tsiviilasja hinna ning see määrus on edasikaevatav ringkonnakohtule TsMS § 136 lg 5 alusel.

8. Kostja SIA Rioksa leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Kostja Margea Invest Osaühing leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebusele on vastanud ka OÜ TR Majad (pankrotis), kes leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 136 lg 1. TsMS § 136 lg 1 esimese lause kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole määratud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määrata ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

Maakohtu määruse kohaselt ei ole hageja hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinda, ega seda, miks on hagilt tasutud riigilõivu 250 krooni. Maakohus on oletanud, et hageja tasus 250 krooni riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 7 p-le 3 toetudes. Maakohus ei ole sellega nõustunud ja on määranud tsiviilasja hinnaks 222 714 778 krooni. Seega on maakohus määranud TsMS § 136 lg 1 järgi kindlaks tsiviilasja hinna, toetudes seejuures TsMS §-le 125. Ringkonnakohtu antud tõlgendus muudaks TsMS § 136 lg 1 esimese lause sisutühjaks, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku alates 1. jaanuarist 2006 kehtiv redaktsioon ei tunne juhtumit, mil tsiviilasja hinda ei ole seaduses ette nähtud. Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei tunne varasemates seadustikes tuntud nn hinnata hagisid. Kõikidelt hagidelt tuleb maksta riigilõivu kas arvutatuna tsiviilasja hinna järgi või erandina kindla summana, mis on sätestatud riigilõivuseaduses. Hagiasjas on TsMS § 122 lg 2 kohaselt hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Kolleegium selgitab, et TsMS § 136 lg 1 esimese lause osa "kui hinda ei ole ette nähtud seaduses" peab silmas eelkõige juhtumit, mil hagis taotletu harilikku väärtust on raske kindlaks määrata. TsMS § 125 kohaldamise korral tuleb kohtul kindlaks määrata hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.

11. Kui kohus on hagi käiguta jätmise määruses muu hulgas kindlaks määranud ka tsiviilasja hinna, saab seda määrust tsiviilasja hinna määramise osas vaidlustada TsMS § 136 lg-s 5 ettenähtud ulatuses ja korras. See kehtib kolleegiumi arvates olenemata sellest, et TsMS §-s 340¹ ei ole ette nähtud võimalust vaidlustada määrust, millega jäetakse avaldus, sh nt hagiavaldus käiguta.

12. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ja ka käesoleva tsiviilasja kiirema lahendamise huvides vajalikuks märkida tsiviilasja hinna määramise kohta pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi korral järgmist. Nimetatud hagi hinda ei saa määrata RLS § 56 lg 7 p 3 alusel, sest RLS § 56 lg 7 kehtib ainult hagita menetluses esitatavate avalduste korral. See tuleneb nimetatud normist selgelt: "(7) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasutakse riigilõivu: [---]."

Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus.

Selleks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 nt võimalik analüüsida pankrotihalduri ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. PankrS § 126 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa. Sama paragrahvi 6. lõike järgi esitab haldur selle nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. PankrS § 127 lg 1 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel koosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, nt pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis.

13. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on hageja eest kautsjoni tasunud OÜ Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu