Hagiavalduse kohaselt pidi kostja ehitama hagejale kuuluvale Tartumaal Ülenurme vallas Õssu külas asuvale Xxxxx x kinnistule elamu alates vundamendist kuni siseviimistluseni 1 051 809 krooni eest kostja 1. veebruaril 2004 tehtud hinnapakkumise kohaselt. Kostja tegi kinnistul ehitustöid ajavahemikul 10. aprill 2004 kuni 15. detsember 2004. Nõuetele mittevastavate tööde tõttu puhkes 2004. a detsembris saunas tulekahju, mille käigus said kannatada saunaruumi puitosad ja saunaahju taga asuv sein. Pooled leppisid kokku, et tulekahju tagajärgede likvideerimise korraldab hageja, kuid kulud hüvitab kostja. Tööde lõpetamisel jäid kostjal likvideerimata ka puudused duši- ja leiliruumis. Poolte kokkuleppel jäid puudused hageja kõrvaldada ja kostja pidi hüvitama hagejale puuduste likvideerimise maksumuse. Hageja kandis tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise tõttu kulutusi 26 248 krooni 83 senti. Kuna hagejal oli kokkulepitud tasust 2004. a detsembriks kostjale tasumata 3433 krooni, siis võlgneb kostja hagejale 22 815 krooni 83 senti.

2006. a oktoobris saatis hageja kostjale tähitud kirja kostja tehtud töödel ilmnenud puuduste kohta ning palus puudused kõrvaldada. Hageja loetles kirjas järgmised puudused: 1) suure toa seintes ja korstnajalas on mõrad; 2) köögipõrand on osaliselt vajunud, mõrad on plaatides ja köögi seinas, köögi suure akna all on plaadid lahti; 3) mõrad on koridori seintes ja plaatides; 4) garaaži seintes on mõrad, garaažiuksed ei tööta korralikult ega ulatu põrandani, aknad on viltu; 5) elamul ei ole elektriprojekti; 6) elektrikapis on ülemine osa valesti paigaldatud, mistõttu maandus ei ole korras; 7) tsirkulatsioonipump on katki; 8) põrandaliistud on igal pool lahti; 9) tualett haiseb; 10) WC-s on vesi lakke jooksnud ja plaadid rikkunud; 11) maja välisuks ei käi korralikult; 12) suure toa akna kohal on sein vajunud; 13) küttesüsteemi töö on ebaühtlane; 14) maja välisfassaadil on suurte akende alused keraamilised plaadid lahti; 15) maja ümber valatud äär on purunenud; 16) varjualuse betoon on mõranenud ja purunenud; 17) vihmaveerenn on kohati ära vajunud; 18) maja välisseintes on mõrad; 19) osa aknaplekkidest on lahti. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud ega puudusi kõrvaldanud.

Spetsialist O. Lužetski arvamusest nähtuvalt on elamul esinevad puudused tingitud kostja ebakvaliteetsest tööst. Puuduste kõrvaldamine eeldab suuremahuliste tööde tegemist, mis Villaare OÜ hinnapakkumise kohaselt lähevad maksma 1 176 570 krooni.

Hageja taotles kohustada kostjat kõrvaldama Xxxxx x elamul esinevad puudused ja juhul, kui kostja ei kõrvalda elamul esinevaid puudusi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 000 000 krooni.

2. Kostja nõustus sellega, et elektriprojekti ei ole ja elektrikapis on ülemine osa valesti paigaldatud. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu ning leidis, et suure toa seintes ja korstnajalas on mõrad sellepärast, et maja seinte ehitamise ajal oli vihmade periood, mistõttu imendus niiskus seintesse. Seinte kuivamine oleks kestnud kaks kuud, kuid kostjal polnud võimalust töödega oodata, sest ehitise valmimise tähtaja oli hageja ette andnud. Kuna kostja teavitas hagejat mõrade tekkimise ohust, ei vastuta kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest mittevastavus tulenes tellija juhisest.

Köögipõranda vajumine, mõrad plaatides ja köögi seintes võivad olla tingitud sellest, et põrandaalune täide on liiv, mida on kohati 0,8-1 m paksuselt ning mis võib nüüd järele anda, kuid põranda 0 joone ning täite paksuse andis ette projekteerija. Mõrad koridori seintes ja plaatides on põhjustatud samadest eespool kirjeldatud asjaoludest. Samuti võib põhjuseks olla pinnase vajumine, sest hageja ei tellinud pinnase uuringuid. Kuna garaaživäravad ja aknad tellis hageja otselepinguga ning paigaldas tootja, on neil tootja-paigaldaja garantii. Ka tsirkulaarpumba rikete eest vastutab selle tootja või müüja, sest ehitaja vastutab vaid paigaldamise eest. Põrandaliistude lahtitulemist võis mõjutada temperatuuri kõikumine. Kostja ei näe endaga seost selles, et hageja tualett haiseb. Selgusetuks jääb ka WC lakke vee jooksmise põhjus, mistõttu kostja ei saa olla selle eest vastutav. Välisuks on puidust ja puitu mõjutab temperatuur ning õhuniiskus, mistõttu puit kas paisub või tõmbub kokku. Suure toa akna kohal olev sein ei ole vajunud. Mõrad seal on tekkinud erinevate materjalide kasutamisest ja majja jäänud niiskusest. Küttesüsteemi paigaldas alltöövõtja nõuete kohaselt ja kui küttesüsteemi töö ebaühtlus on tingitud monteerimisest, siis alltöövõtja kõrvaldab selle puuduse. Välisfassaadil lahtiolevad plaadid asuvad soklil ja uste all. Akende juures asub ka uks, millest suviti käiakse. Kuna vundamendi kõrgus selles kohas on 45 cm, siis uksest väljudes plaatidele astumine põhjustabki nende lahtituleku ja purunemise. Selle probleemi lahendaks trepp või lisaaste, aga seda hageja kostjalt ei tellinud.

Maja ümber valatud ääre vajumine on põhjustatud aluse vajumisest. Varjualuse betooni mõranemine on tingitud ilmastikutingimuste muutumisest, eelkõige temperatuuri vaheldumisest, sest betoon on seal otseses kokkupuutes välisõhuga. Vihmaveerenni kohatist vajumist põhjustab renni jääv sulalumi ja jää. Vihmaveerenne peab aeg-ajalt puhastama. Välisseinte mõrad on põhjustanud asjaolu, et seinad laoti Columbia Kivi kividega, kuid projektis ei nähtud ette sellise materjali kasutamisel deformatsioonivuugi asukohti. Tegemist on projekti puudusega. Ehitaja ei peagi selliste vuukide asukohti teadma. Aknaplekkide osaline lahtitulek on tingitud välisest füüsilisest mõjutusest. Hageja ei tõendanud, et viidatud puudused oleks tingitud kostja ebakvaliteetsest tööst. Kui ehitisel tekkinud puudused on tingitud muudest asjaoludest kui töövõtjast, siis ei vastuta nende eest kostja. Samas ei fikseerinud pooled vaegtöid. Esimest korda on hageja konkretiseerinud elamul esinevad puudused 10. oktoobri 2006. a avalduses. Seega ei ole hageja teatanud mittevastavusest õigel ajal.

Duši- ja leiliruumi osas oli töövõtja pakkumine 5136 krooni, mida tellija aktsepteeris, ning selle eelarve raames töid ka tehti. Kostja nõustub, et leiliruumis oli põranda kalle vale, seega tuli põrandaplaadid üles võtta, põrand uuesti valada ning uued plaadid panna. Kuna saunaahju ja -lava vahel ei olnud kaitsebarjääri, siis oli vaja paigaldada kaitseekraan või laduda kividest barjäär. Leiliruumi pindala on 4,2 m² ning selliselt pinnalt plaatide eemaldamine, kalde korrastamine, uute plaatide ning barjääri paigaldamine maksab 2100 krooni. Hageja nõuab kostjalt aga 22 815 krooni 83 senti. Kuivõrd vaegtöid ei fikseeritud, järeldab kostja, et hageja ise tegi töid, mis ei olnud vajalikud kostja aktsepteeritud puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu on kostja nõus hüvitama hagejale 2100 krooni.

Hageja on rikkunud seadusest tulenevat nõuet määrata enne ehitamise algust omanikujärelevalve, mille abil on võimalik adekvaatselt tuvastada ebakvaliteetse ja projektist mööda ehitamise juhtumid ning need lahendada. Samuti on võimalik kohe juhtida tähelepanu ehitamise vastuolule hea ehitustavaga. Omanikujärelevalve määramata jätmine tingib hageja omavastutuse. Kuna probleemid on tingitud nõuetele mittevastavast projektist ja omanikujärelevalve puudumisest, oli kostja nõus paigaldama ainult lahti tulnud keraamilised plaadid ja parandama seina sokli ja betoonist ääre.

3. Tartu Maakohus rahuldas 12. juuni 2009. a otsusega hagi osaliselt, kohustas kostjat üle andma hagejale Xxxxx x elamu elektriprojekti ja tagama elektrikilbis õigete ühenduste tegemise ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2100 krooni tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise katteks. Ülejäänud osas jättis maakohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Maakohus otsustas tühistada kohtuotsuse jõustumisel ka hagi tagamise abinõu - kostjale kuuluvale korteriomandile seatud 622 815 krooni 83 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 järgi. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Seega peab tehtud töö olema faktiliste omaduste poolest vaba puudustest, mis vähendavad selle kasutusväärtust. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Kui lepingutingimustest kõrvalekaldumist ja puudusi töös ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtu viisi juures, on tellija kohustatud puudustest teatama töövõtjale viivitamatult pärast nende avastamist.

Hageja väitel tekkisid esimesed probleemid ehitustööde lõppedes 2004. a detsembris, kui saunalava läks põlema ja vannitoas ei jooksnud vesi ära. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja nõudis temalt kohe puuduste ilmnedes nende kõrvaldamist, saates talle lõpuks 2006. aastal kirjaliku avalduse, millele kostja ei reageerinud. Seega on tellija teatanud puudustest õigel ajal ja avaldanud töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel, et nõuab puuduste kõrvaldamist.

Maakohus viitas VÕS § 642 lg-tele 1 ja 3. VÕS § 641 lg 3 mõtte kohaselt ei või töövõtja järgida pimesi tellija juhiseid, kuna töövõtja on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud juhiste sobilikkust ja otstarbekust kontrollima ning kahtluse korral informeerima tellijat juhiste täitmisest tulenevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile. Teatamata jätmise korral vastutab töövõtja tellija juhise tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks töövõtja otsuse iseseisvalt. Sama põhimõte kehtib ka kolmandate isikute koostatud ehitusprojektile. Nii ei vabane VÕS § 641 lg 3 kohaselt vastutusest ehitusettevõtja, kelle tehtud töö on puudustega, mis on põhjustatud projekteerija ehitusprojekti koostamisel tehtud veast, kui ehitaja pidanuks ehituse käigus projekteerimisvea avastama.

Ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. Ehitusprojekti järgi peab olema võimalik ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Tunnistajate A. Tari ja O. Lužetski ütluste kohaselt vastab Xxxxx x ehitusprojekt miinimumnõuetele ja selle järgi saab ehitada. Tehnilise projekti seletuskirja p 4.1 kohaselt tuli enne vundamendi rajamist eemaldada hoone alt kasvupinnas. Kuna ehitusgeoloogilisi uurimistöid objektil ei tehtud, tuli jälgida ehitustööde käigus aluspinnase olukorda ja vajadusel konsulteerida spetsialistiga. Vundament tuli teha monteeritavatest betoonblokkidest või säästbetoonist (klass C20/25). Vaheseinte alla, mille paksus on 100 ja 150 mm, tuli teha armeeritud põrandaplaati paksendus, nagu on näidatud vundamentide plaanil.

Tunnistaja O. Lužetski koostatud ehitise ülevaatuse akti täienduses nr 1 leitakse, et maja vundament ei ole ehitatud projekti järgi. Vundamendi soojustus ei vasta kehtivatele normidele, kuna soojustada tuleb alla külmumispiiri (120 cm), aga vundamenti on soojustatud 20 cm ja kasutatud on selleks tavalist vahtpolüsterooli külmakerkeisolatsioonmaterjali asemel. Seejuures on vundament ehitise üks tähtsatest osadest, mille mittevastavus mõjub kogu ehitisele. Ehitise lõikelt A-A ja kostja enda hinnapakkumisest nähtub, et vundamendi juures tuli kasutada killustikku.

Kostja tunnistas, et põrandaaluseks täiteks on vaid liiv, mis võib järgi anda, kuid kõik sai tehtud nõuetekohaselt ja kooskõlastatult A. Undiga, kes ütles kostjale, et tema ise on oma maja nii ehitanud ning külm ei lähe alla. Ehitusprojektilt nähtub, et A. Unt on Xxxxx x elamu projekteerija ja samas hageja tuttav, kellega hagejal ei ole väidetavalt lepingulist suhet järelevalve tegemiseks, kuid kes käis hageja palvel ehitustööde käiku ja kvaliteeti kontrollimas ja kelle märkuste tõttu tegi kostja ümber nii mõnegi töö, näiteks katuse paigaldamise. Kostja seletuse kohaselt nähtus kaevetöid tehes, et pinnas on savine, kuid kostja arvas, et see ei mõjuta põranda vajumist. Tunnistaja O. Lužetski ütluste kohaselt ei ole savi filtreeruv materjal ja võib "mängida". Kohtuistungil on kostja tunnistanud, et oleks pidanud natuke kruusasemat täidet panema. Hageja seletusest nähtub, et kostja ei informeerinud teda ehitamisel tehtud muutustest. Ehitise ülevaatuse aktist tulenevalt on killustikaluse kandevõime suurem liivaluse omast. Killustikukihi asendamisel liivakihi vastu pidi kostja ehitajana arvestama, et liiva kandevõime on nõrgem ja et nõrgale pinnasele ehitamisel võivad tekkida läbivajumised. Killustikukihiga oli võimalik jaotada koormust, sest ka mittekandvad vaheseinad toetuvad samale põrandale. Läbivajumise uurimisel on selgelt näha, et põranda keskosa on läbi vajunud ja servades toetuvad plaadid ning põrand vundamendile. Aktis on oluliseks peetud, et viimane kiht peab jääma võimalikult tasane. Kostja on tunnistanud, et plaatija ei loodinud aluspõrandat, mistõttu aluspõrand ei saanud ideaalne. Lisaks mõradele põrandaplaatides on mittevastavus toonud kaasa olukorra, et põrandaküttesse on tekkinud mikromõrad, mistõttu lülitab küttesüsteem end aeg-ajalt välja. Seinte tegemise ajal sadas vihma, mistõttu niiskus jäi seintesse, põhjustades hiljem mõrasid. Poolte seletuste ja tunnistaja J. Hansingu ütluste kohaselt kuivatati maja puhuriga, kuid O. Lužetski antud arvamusest nähtub, et ehitajal tuli veenduda enne viimistlustööde algust, et maja konstruktsioonid on saavutanud optimaalse niiskuse, ja enne tehnoloogilisi vahepause ei tohtinud ehitaja viimistlustöödega alustada.

Tunnistaja J. Hansingu ütluste kohaselt läks niiskus, mis majast välja aurutati, pööningule, mistõttu käskis A. Unt katuseharja kile läbi lõigata, et majja kondenseerunud vesi kuskile minna saaks. Alguses oli hari kinnine. Puit oli värskelt lõigatud ja immutati kohapeal enne paigaldamist. A. Unt jälgis katuse ehitamist algusest lõpuni ja see ehitati tema näpunäidete järgi. Tunnistaja selgitas, et A. Unt käis ise katusel ja tema öeldu põhjal lisati kobasid ja nurki. Tunnistaja väitel muudeti tellija soovil projekti ja katust tõsteti kõrgemaks, et üles saaks teha ärklikorruse. Pooled ei ole tunnistaja öeldut kinnitanud ega sellele vastuväidet esitanud. Ehitise ülevaatuse akti kohaselt on korstna ja pleki vahel vahe, mistõttu pääseb vesi ja lumi pööningule. Müürilati alla on paigaldamata hüdroisolatsioon, mis on vajalik, et puit ei mädaneks. Müürilatti on osaliselt töödeldud puidukaitsevahendiga (peab olema mõlemalt poolt).

Asja materjalidest nähtuvalt on kivist fassaadil mõrad, kivid on osaliselt lahti, sillused on läbi vajunud ning akende ja kivifassaadi vahe on ebakorrektselt täidetud silikooniga. Kostja väitis, et ta teadis, et välisseintesse tuleb teha deformatsioonivuugid, kuid ta ei teinud neid, sest ta ei teadnud õiget asukohta, kuna projektist seda ei nähtunud. Pealegi näitas A. Unt oma maja peal, et mingeid mõrasid ei ole tekkinud. Kostja ei informeerinud tellijat, et jätab deformatsioonivuugid tegemata. Ehitise ülevaatuse akti kohaselt kasutas ehitaja sillusena kiviseintes puitu, mistõttu on mittekandvatel seintel silluse kohal mõrad, ja rikkus sellega tehnoloogia nõudeid. Puudusena on toodud välja asjaolu, et laepaneelide alla on valamata vöö, parandada on vaja maja seina soklit ja betoonist äärt.

Eeltoodust lähtudes on kostja lepingut täites rikkunud head ehitustava, eirates ehitamist reguleerivaid õigusakte, ning osaliselt ei ole ehitatud ehitusprojekti järgi, mistõttu vastutab töövõtja mittevastavuse eest. Kui esitatud projektdokumentatsioon ei olnud piisav, pidi töövõtja juhinduma kehtivatest standarditest ja tavast. Kostja tegemised või tegemata jätmised on tinginud tööde ümbertegemise ja parandamise vajaduse. Ehitisel ilmnenud puudused ei ole väheolulised, mõjutades kogu elamut kui tervikut. Hoonele kasutusloa väljastamisest keeldumine annab aluse eeldada, et hoone süsteemid võivad olla ohtlikud ja et ehitis ei ole kasutamiseks ohutu.

Nii töö parandamist kui ka uue töö tegemist saab töövõtjalt nõuda üksnes juhul, kui see ei põhjusta töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust (VÕS § 646 lg 1). Kostja esitas 1. veebruaril 2004 hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt pidi kostja tegema kinnistul ehitustöid 1 051 809 krooni eest (maja ehitus vundamendist kuni siseviimistluseni). Samas võib elamul esinevate puuduste kõrvaldamine minna maksma 1 176 570 kroonist kuni 1 640 851 kroonini. Seega ületab elamul esinevate puuduste kõrvaldamise kogumaksumus elamu ehitamisel tehtud tööde maksumust.

Kuigi kostja ei saa ebakvaliteetset tööd õigustada hageja puuduliku omanikujärelevalvega, on selle kohustuse täitmata jätmine võimaldanud ehitustööde mittevastavuse nii suures ulatuses. EhS § 30 lg 2 kohaselt on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine ja ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Kuna hageja on elamu ehitamisel kasutanud EhS § 30 lg-s 4 ettenähtud õigust teha üksikelamu ehitusel omanikujärelevalvet ise ega ole omanikujärelevalve tegemise õigusega isikut omanikujärelevalve tegijaks määranud, kannab ka hageja ehitise mittevastavuse riisikot.

Tunnistaja O. Lužetski ütluste ja ehitise ülevaatuse aktide kokkuvõtete kohaselt on ehitamisel rikutud kogu ehitustehnoloogiat, mistõttu on vaja ümber ehitada hoone kandekonstruktsioonid, maja vundamenti on vaja toestada ja soojustada. Suurema tööna on toodud välja uute põrandate valamine, kuna vanade vajumine võib kahjustada põrandasse paigaldatud kommunikatsioone. Põrandatööde ja puidust silluste asendamine raudbetoonsillustega toob kaasa kogu siseviimistluse parandamise. Välisfassaad tuleb enne eemaldada ja asendada uuega. Ligikaudseks tööde maksumuseks võrreldes hoone maksumusega on 40% maja väärtusest.

Olukorras, kus hageja enda tegemata jätmiste mõju ehituse ülevaatuse aktis toodud puudustele on niivõrd oluline ja tingib puuduste kõrvaldamiseks suuremahuliste tööde tegemist, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist, sest sellega põhjustatakse kostjale ebamõistlikult suuri kulutusi. Arvestada tuleb sedagi, et hageja tuttav A. Unt käis objektil ja jagas ehitajale juhtnööre. Tunnistaja J. Hansingu ütlustega on tõendatud, et katuse ehitus ja aluskile lõikamine toimusid omaniku tuttava A. Undi juhtnööride alusel. Piisava omanikujärelevalve olemasolul saanuks puudused kõrvaldada õigel ajal, mis võimaldanuks seda teha minimaalsete kuludega.

Kostjat ei ole otstarbekas ega mõistlik kohustada kõrvaldama puudusi, millega kostja on kohtumenetluse ajal nõustunud (paigaldama lahti tulnud keraamilised plaadid ja parandama seina sokli ning betoonist ääre), sest nimetatud puuduste kõrvaldamine ja kulude kandmine enne tööde tegemist, mida tuleb teha varem, muudab tehtu mõttetuks (nt keraamiliste plaatide paigaldamine enne välisfassaadi parandamist, sokli ja betoonääre parandamine enne vundamendi toestamist ja soojustamist).

Kuna hageja ei ole tegelikult ehitusvigu parandanud ega selle tõttu seoses mingeid kulutusi kandnud, välistab see kostjalt puuduste parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks nõutavast summast 1 000 000 krooni suuruse osa väljamõistmise. VÕS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hagejale tehtud hinnapakkumiste alusel ei ole ehitus- ega parandustöid tehtud ega selle kohta kuludokumente esitatud. Hageja kulu, mis on tingitud puuduste parandamisest või parandada laskmisest, muutub sissenõutavaks selle kandmisest ja peab olema tõendatud.

Kuna hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise kulutuste kandmise kohta, siis kostja vastuväite ja nõude osalise tunnustamise tõttu mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 2100 krooni tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise katteks.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. oktoobri 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat kõrvaldama Xxxxx x elamul esinevad puudused ja mõista kostjalt välja 1 000 000 krooni, hagi tagamise abinõu tühistamise ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas osaliselt hageja nõude kohustada kostjat kõrvaldama Xxxxx x elamul esinevad puudused ning mõista välja 1 000 000 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni kohaselt rahuldas ringkonnakohus hagi osaliselt ning kohustas kostjat üle andma hagejale Xxxxx x vee- ja kanalisatsiooniprojekt ning kõrvaldama Xxxxx x elamul järgmised puudused: hagiavalduses (I kd, tl 88) märgitud puudus 1.1 (vundament on soojustamata ja sellel ei ole hüdroisolatsiooni), puudus 1.2 (mõrad seintes ja korstna kohal), puudus 1.3 (põrandate vajumine ja mõrad põrandates), puudus 1.4 (mittekandvates seintes silluse kohal mõrad), puudus 1.5 (laepaneelide alla on valamata vöö), puudus 1.7 (kivist fassaadil on mõrad, kivid osaliselt lahti, sillused läbivajunud, akende ja kivifassaadi vahe on ebakorrektselt täidetud silikooniga), puudus 1.8 (maja seina sokkel ja betoonist äär on lagunenud), puudus 1.9 (mõrad garaaži seintes, aknad viltu, garaaži põrand kohati viltu), puudus 1.10 (üle andma elamu elektriprojekt), puudus 1.11 (tagama elektrikilbis õigete ühenduste tegemine), puudus 1.13 (põrandaliistud on lahti), puudus 1.17 (suure toa akna kohal on sein vajunud), puudus 1.18 (küttesüsteemi töö on ebaühtlane), puudus 1.19 (maja välisfassaadil on suurte akende alused keraamilised plaadid lahti), puudus 1.20 (varjualuse betoon on mõranenud ja purunenud), puudus 1.22 (osa aknaplekke on lahti). Juhul kui kostja ei kõrvalda Xxxxx x asuval elamul eelnimetatud puudusi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tuleb määrata kahjuhüvitise suuruseks 825 158 krooni 92 senti, s.o 52 737 eurot 26 senti ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 52 737 eurot 26 senti kahjuhüvitist. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2100 krooni, s.o 134 eurot 21 senti tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise katteks. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 82,51% kostja kanda ja 17,49% hageja kanda.

Ringkonnakohus viitas VÕS § 646 lg-le 1, § 641 lg-le 1, lg 2 p-dele 1 ja 2, § 642 lg-tele 1 ja 3. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjale oli teada, et hageja soovis saada elamut endale ja oma perele elamiseks, ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja oskustele ja teadmistele. Hageja kinnitas, et ta kontrollis ehitaja tausta, ning kostja on kinnitanud, et ta oli tegev ehitajana kuni pensionile jäämiseni. Ehitisele esitatavad üldised nõuded on sätestatud EhS §-s 3 ning kostjal oli ehitajana kohustus ehitada elamu (teha töö) hea ehitustava ja ehitamist käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et Xxxxx x ehitise ülevaatuse akt, akti täiendus ning fotomaterjal tõendavad kostja tehtud töö mittevastavust lepingule ja seaduses sätestatud normidele aktides märgitud ulatuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema tehtud töö vastaks kokkulepitud otstarbele.

Ehitise ülevaatuse akt ja selle täiendus ning hageja vande all antud seletus tõendavad, et aktis ja selle täiendustes märgitud puudused eksisteerisid osaliselt juba töö hagejale üleandmisel ning hiljem tekkinud puudused on põhjustatud kostja kohustuste rikkumisest. VÕS § 642 puhul on tegemist kõrgendatud vastutusstandardiga ning see ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest ka vabandatava rikkumise korral. Töövõtja vastutuse eelduseks on VÕS § 644 lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tähtaegne teatamine. Hageja teatas kostjale puudustest töös mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist.

VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja vastuväide, mille kohaselt ei vastuta ta puuduste eest töös, kuivõrd need olid tingitud puudulikust ehitusprojektist, ei ole põhjendatud. Tunnistajate A. Tari ja O. Lužetski ütlused tõendavad, et Xxxxx x ehitusprojekt vastab miinimumnõuetele ja selle järgi saab ehitada. Kostjal lasub tema professionaalsuse tõttu kohustus projekti vastavust kontrollida ning kuna ta tegi selle järgi hagejale hinnapakkumise, siis pidas ta projekti piisavaks, et võtta selle alusel endale lepinguline kohustus.

Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei vastuta puuduste eest VÕS § 641 lg 3 alusel, kuna ta tegi töö tellija esindaja A. Undi juhiste kohaselt. Ringkonnakohus leidis, et kostja nimetatud vastuväide on osaliselt põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest on A. Unt Xxxxx x asuva elamu projekti üks projekteerijatest (I kd, tl 112). Hageja on kinnitanud, et tema palvel käis ehitustööde käiku ja kvaliteeti kontrollimas tema hea tuttav, kelle märkuste tõttu tegi kostja ümber mitmeid töid, näiteks katuse paigaldamise. Tunnistaja J. Hansingu ütluste kohaselt ehitas ta hageja elamule katuse. Tellija esindaja A. Unt jälgis katuse ehitamist algusest lõpuni ning katusetööd said tehtud A. Undi näpunäidete järgi. A. Unt ei teinud katusetöödele mingeid ettekirjutusi. Ehituse ülevaatuse aktist nähtuvalt on elamu katus ehitatud puudustega, kuna katuse ehitusel on kasutatud puitmaterjali, mis hallitab, ja katuse aluskatte paigaldamisel ei ole tehtud harjale ülekatet. Korstna ja pleki vahel on vahe. Samuti on jäetud müürilati alla paigaldamata hüdroisolatsioon, mis on vajalik, et puit ei mädaneks. Müürilatti on ainult osaliselt töödeldud puidukaitsevahendiga. Villaare OÜ esitatud hinnapakkumise järgi kulub loetletud töödele 29 224 krooni 80 senti. Ringkonnakohus leidis, et nimetatud puuduste kõrvaldamise eest ei vastuta kostja VÕS § 641 lg 3 alusel. Tellija esindaja A. Unt ei olnud eriteadmisteta isik ning seetõttu ei saa eeldada, et ehitaja peaks sellise isiku juhiseid veel täiendavalt kontrollima. Seetõttu on A. Undi juhistel õiguslik tähendus ning kuna on tõendatud, et elamu katus ehitati A. Undi juhiste järgi, kes käis hageja ülesandel katusetööde kvaliteeti kontrollimas, ei pea kostja katusel ilmnenud puudusi kõrvaldama.

Hageja ei ole tõendanud puuduste nr 1.9 (garaažiuksed ei tööta korralikult ja ei ulatu põrandani), nr 1.12 (tsirkulatsioonipump ei tööta), nr 1.14 (tualett haiseb), nr 1.15 (WC-s on vesi lakke jooksnud ja plaadid rikutud), nr 1.16 (maja välisuks ei käi korralikult) ja nr 1.21 (vihmaveerenn on kohati ära vajunud) esinemist. Nimetatud puudusi ei ole kostja omaks võtnud ning nende esinemist ei tõenda ka ehitise ülevaatuse aktid. Kostja on omaks võtnud, et ta peab hagejale üle andma elamu vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Kuna kostja ei vastuta VÕS § 641 lg 3 alusel katusetööde puuduste eest, ei pea kostja kõrvaldama puudust nr 1.6. Ülejäänud puuduste eest vastutab kostja ning ta peab need kõrvaldama.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 646 lg-t 1 ning sellest tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, et kostja ei pea puudusi kõrvaldama, kuna see põhjustaks kostjale ebamõistlikke kulutusi. Ringkonnakohus märkis, et töö parandamine (puuduste kõrvaldamine) ei saa töövõtulepingu puhul üldjuhul põhjustada töövõtjale ebamõistlikke kulutusi. Parandamiskulude ebamõistlikkus võib kõne alla tulla eelkõige juhul, kui need oleksid ebaproportsionaalsed, arvestades parandamise tulemusena lepingutingimustele vastavaks muudetud töö väärtust. Kulud võiks olla ebamõistlikud juhul, kui need ületavad mitu korda töö eest makstud tasu ning sellega seotud töö väärtust. Parandamise kulud on ebamõistlikud, kui need ületavad parandatud töö väärtuse. Ehitise ülevaatuse akti (I kd, tl 81) kohaselt on parandustööde maksumus ja väärtus 40% maja väärtusest. Seega ei põhjusta puuduste kõrvaldamine kostjale ebamõistlikke kulusid ning kostja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas VÕS § 646 lg-s 1 sätestatuga. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisust (hageja ei ole saanud puuduste tõttu elamu kasutusluba). Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna hageja tegi ise omanikujärelevalvet, siis kannab ta ehitise mittevastavuse riisikot. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas VÕS 36. peatüki sätetega ning on vastuolus Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei saa töövõtja ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega.

Maakohus ei ole oma väidet, et hageja on töö faktiliselt vastu võtnud, põhjendanud ning tegemist ei ole töö vastuvõtmisega VÕS § 638 tähenduses. Eelduseks, et tellija on kohustatud töö vastu võtma, on muu hulgas asjaolud, et töö on valmis ja vastab lepingutingimustele. Maakohus on tuvastanud, et töö ei olnud valmis (esines hulgaliselt olulisi puudusi) ning töö ei vastanud lepingutingimustele. Riigikohus on 28. oktoobri 2008. a eelviidatud lahendis märkinud, et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause kohaselt tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.

1 000 000 krooni suuruse nõude kohta leidis ringkonnakohus, et maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et VÕS § 646 lg 5 järgi saab nõuda kulutuste hüvitamist, kui töövõtja on keeldunud töö parandamisest ning töö parandamise kulud on kandnud tellija. Maakohus jättis täitmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse. Kui kohus leidis, et VÕS § 646 lg-t 5 ei saa esitatud asjaoludest tulenevalt kohaldada, oleks kohus pidanud selgitama välja, kas hageja soovib esitada kahju hüvitamise nõude. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt soovis hageja 1 000 000 krooni suuruse kahju hüvitamist juhul, kui kostja ei kõrvalda puudusi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on saanud nimetatud põhjendustele esitada omapoolsed vastuväited, seega on täidetud TsMS § 436 lg-s 4 sätestatud tingimus. Kui kostja keeldub puuduste kõrvaldamisest kuue kuu jooksul, on hagejal õigus nõuda VÕS § 115 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on samad ning nende alusel on võimalik tuvastada kahju hüvitamise eelduste olemasolu.

Vastuseks kostja vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et juba maakohtus tugines kostja VÕS §-dele 139 ja 140, mis ei kohaldu VÕS § 646 puhul. Seega sai kostja juba maakohtus aru, et tegemist võib olla kahju hüvitamise nõudega. Villaare OÜ hinnapakkumised ja ehitise ülevaatuse aktid tõendavad hagejal kahju esinemist. Kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi ning need on põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole ka tuginenud VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud rikkumise vabandatavusele. Seetõttu peab kostja puuduste kõrvaldamata jätmisel hagejale hüvitama kahju. Hüvitatavast kahjust tuleb maha arvata 29 224 krooni 80 senti, s.o puuduste maksumus, mille eest kostja ei vastuta (1 000 000 - 29 224,80 = 970 775,20 krooni). Puuduste, mille esinemist ei ole hageja tõendanud, kõrvaldamise maksumust ei ole hageja esitatud hinnapakkumises kajastatud.

Kostja on tuginenud oma vastuväites VÕS § 139 lg-tele 1 ja 2 ning palunud arvestada seejuures hageja puudulikku omanikujärelevalvet. Ringkonnakohus leidis, et kostja esitatud asjaoludest tulenevalt on kohaldatav VÕS § 139 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Maakohus on tuvastanud, et hageja tegi ise omanikujärelevalvet, mis on EhS § 30 lg 4 kohaselt lubatav. EhS § 30 lg 2 järgi on omanikujärelevalve tegemise eesmärgiks tagada muu hulgas ka ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.

Hageja on vande all antud seletuses kinnitanud, et omanikujärelevalve oli nõrk ning ta tunnistab selles osas oma viga. AS RTG Projektbüroo arvamus tõendab, et omanikujärelevalvet teinud omanik on täitnud oma kohustusi osaliselt. Suurima mõjuga ehituse ülevaatuse aktis toodud puudustele ja kõrvalekalletele on omanikujärelevalve kontrolli ja nõudeõiguste mitteresoluutne täitmine. Puudulik omanikujärelevalve ei vabasta töövõtjat vastutusest puudustega töö eest ning kostja tuginemine siinjuures VÕS § 646 lg-le 1 ei ole asjakohane. VÕS § 139 lg 2 teise alternatiivi kohaselt on võimalik arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, kui kahjustatud isik jättis kahju tõrjumise või kahju vähendamise kohustuse täitmata ning seda võis temalt mõistlikult oodata. Märgitud sätte eesmärgiks on mitte nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist ta oleks ise mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida või vähendada. Kahju vähendava toiminguna on käsitatav hageja piisav omanikujärelevalve, mille tulemusel oleks töös esinenud puudusi olnud võimalik kõrvaldada väiksemate kuludega, st kostja põhjustatud kahju olnuks väiksem. Mõistlik on vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi kahjusummat 970 775 krooni 20 senti 15% ulatuses, s.o 145 616 krooni 28 sendi võrra ning selle tulemusena on kahju suuruseks 825 158 krooni 92 senti, mille kostja peab hagejale hüvitama juhul, kui ta kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei kõrvalda elamul esinevaid puudusi.

Kostja viidatud VÕS § 140 on mõeldud eelkõige lepinguvälise vastutuse tagajärgede korrigeerimiseks ning lepingulisele kahjuhüvitusnõudele nimetatud norm üldjuhul ei kohaldu. 22 815 krooni 83 sendi suurusest kulutuste hüvitamise nõudest on tõendatud 2100 krooni suurune osa.

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega tühistati maakohtu otsus.

Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et hageja nõutavat kahjusummat on vähendatud katusekonstruktsioone puudutavate tööde maksumuse võrra. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kohus on lähtunud hageja esitatud Villaare OÜ hinnapakkumisest. Samas aga ei selgu kohtuotsusest, milliseid töid on katusekonstruktsioonide ehitamisega seostatud. Villaare OÜ hinnapakkumisele tuginedes oleks ringkonnakohus pidanud võtma seisukoha kostja esitatud väidete kohta, s.o kas hinnapakkumises loetletud tööd on seotud kostja tegevusega ning kas need on vajalikud hageja nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Hinnapakkumises ja ka tunnistaja seletuses pole selgitatud loetletud tööde seotust hageja nimetatud puudusega. Seetõttu pole ka arusaadav, milliste tööde maksumust ja miks on ringkonnakohus silmas pidanud katusekonstruktsioonide osas ja miks just sellise summa võrra tuleb kahjunõuet vähendada. Oluline on see küsimus seetõttu, et hageja nõutud ükskõik millise töö tegemisel peab kahjunõue vähenema. Kui aga pole selge, milline töö millise nõudega seostub, ei ole võimalik tegelikku kahju suurust määrata. Kui ringkonnakohus sidus kahju nõude Villaare OÜ pakkumisega, tuvastamata sealjuures, milline töö on millise puuduse kõrvaldamiseks vajalik, pole selline kohtuotsus täidetav. Kui kostja ei suuda kohtuotsuses sätestatud ajal kõiki töid ära teha, jääb hagejale õigus nõuda kogu kahjuhüvitist. Selline olukord pole aga kooskõlas kahju hüvitamise põhimõtetega.

Kui puuduvad tõendid, mis võimaldaks hinnapakkumises nimetatud töid hageja nimetatud puudustega seostada, ei saa Villaare OÜ hinnapakkumist kahju suuruse määramisel aluseks võtta. Projektis pole ette nähtud drenaaži paigaldamist ja sellega seotud töid (hinnapakkumise pos 9-13) ning pööningu välispiirde tuuletõkke paigaldamist (hinnapakkumise pos 18).

Ringkonnakohus pole ümber lükanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et omanikujärelevalve toimis ning seda tegi hageja tuttav Allan Unt. Maakohtu istungil andis ütlusi ka kostja, kelle väitel täideti põrandaid A. Undi juhendamisel. Samuti juhinduti A. Undi näpunäidetest välisvoodri ladumisel ning viimase soovitusel jäeti tegemata deformatsioonivuugid. A. Unt oli teadlik ka asjaolust, et niiskus oli majas sees ja seinad polnud lõplikult kuivanud. Sellele vaatamata ei pidanud ta vajalikuks töid katkestada. Kui ringkonnakohus pidas võimalikuks jätta hageja nõue rahuldamata katusetööde maksumuse ulatuses, siis jääb otsusest selgusetuks, miks seda ei tehtud teiste tööde maksumuse ulatuses, mille puhul samuti toimis omanikujärelevalve. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama ka kostja ütlusi.

Kohus oleks pidanud lahendama vastuolu tunnistajate Tari ja Lužetski ütluste vahel. Ringkonnakohus pole arvestanud ka asjaoluga, et ringkonnakohtu istungil andis kostja hageja lepingulisele esindajale üle hoone elektriprojekti. Kohtuotsuses on see loetletud puudusena, mille kostja peab kõrvaldama ja selle kõrvaldamata jätmisel kahju hüvitama. Kostja on selle kohustuse juba täitnud, jääb aga selgusetuks, millises osas ta kahjunõudest vabaneb.

Kostja arvates ei saa ehitise püstitamisel lähtuda VÕS § 646 lg 1 mõttes mitte asja väärtusest, vaid lähtuda tuleb ehitise püstitamise maksumusest. Ehitise väärtuse väljatoomine kinnisasja kui terviku väärtusest eraldi on komplitseeritud ja oletuslik, sest kinnisasja väärtus määratakse koos selle oluliste osadega. Pealegi pole selles asjas esitatud ei kinnisasja ega ka ehitise kui vallasasja müügihinda. Seetõttu jääb selgusetuks, millest on ringkonnakohus lähtunud puuduste kõrvaldamise maksumuse ja ehitise maksumuse suhte määramisel.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus otsustas, et juhul, kui kostja ei kõrvalda Xxxxx x asuval elamul ringkonnakohtu otsuse p-s 2 nimetatud puudusi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tuleb määrata kahjuhüvitise suuruseks 825 158 krooni 92 senti, s.o 52 737 eurot 26 senti ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 52 737 eurot 26 senti kahjuhüvitise katteks. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi ehitama hagejale Xxxxx x kinnistule elamu alates vundamendist kuni siseviimistluseni 1 051 809 krooni eest kostja 1. veebruaril 2004 tehtud hinnapakkumise kohaselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tehtud töödel ilmnenud puudused kõrvaldama ning puuduste kõrvaldamata jätmisel maksma hagejale kahju katteks 825 158 krooni 92 senti, s.o 52 737 eurot 27 senti, nagu leidis ringkonnakohus.

11. Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu otsus kahjuhüvitise väljamõistmise osas selge. Ringkonnakohus on otsuse resolutsioonis nimetanud puudused, mille kostja peab kõrvaldama, ning leidnud, et kui kostja ei kõrvalda nimetatud puudusi kuue kuu jooksul, tuleb temalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 825 158 krooni 92 senti, s.o 52 737 eurot 26 senti. Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist, mis osas vabaneb kostja kahjuhüvitise maksmise kohustuse täitmisest, kui kõrvaldab vaid osa puudustest. Ringkonnakohtu 13. septembri 2011. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt andis kostja hagejale üle elektriseadmete projekti. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni on märgitud ka kohustus kõrvaldada puudus 1.10 (üle anda elamu elektriprojekt), kuid pole märgitud seda, missuguses ulatuses vabaneb kostja kahjuhüvitise maksmise kohustusest, kui kostja selle puuduse kõrvaldab. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud otsuses märkima iga kõrvaldatava puuduse juurde rahasumma, mille hüvitamisest kostja vabaneb, kui konkreetse puuduse kõrvaldab. Kuna ringkonnakohus ei ole seda teinud, on ta oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (otsus on selles osas TsMS § 669 lg 1 p 5 mõttes põhjendamata), mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada ning saata asi tühistatud osas tagasi ringkonnakohtule.

12. Vastuseks kostja kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et muus osas on ringkonnakohtu otsus põhjendatud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kostja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada hageja puuduliku omanikujärelevalvega (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27). Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et ringkonnakohus oleks pidanud kõrvaldama vastuolu tunnistajate Tari ja Lužetski ütluste vahel. Asja materjalidest nähtub, et vastupidiselt tunnistaja Lužetskile ei ole tunnistaja Tari andnud ütlusi Xxxxx x elamu ehitamise kohta. Põhjendatud ei ole ka kostja väide selle kohta, et VÕS § 646 lg 1 mõttes tuleb lähtuda ehitise püstitamise maksumusest. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole selles osas rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.

13. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

14. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Praegusel juhul on Ethel Soosalu tasunud kostja kassatsioonkaebuselt 2. novembril 2011 kautsjonit 527 eurot 35 senti. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et tasutud kautsjon tuleb tagastada Ethel Soosalu arvelduskontole.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik