RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-46108 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Villu Tammeri hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Siim Tammerile kassatsioonkaebuselt 27. juunil 2009 tasutud kautsjon 400 krooni.

1. Villu Tammer (hageja) esitas 1. novembril 2007 Harju Maakohtule hagi AS-i TV 3 (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuna 40 000 krooni. Alternatiivselt palus hageja tuvastada enda põhiõiguste rikkumise.

2. Hagiavalduse kohaselt korraldas politsei 22. septembril 2007 politseioperatsiooni Tallinn-Narva maanteel, kus kontrolliti Virumaa piirides turvavöö kasutamise nõuete täitmist ning mõõdeti sõidukite kiirust. Operatsiooni käigus pidas politsei kinni hageja sõiduauto, kuna sel ei põlenud üks lähituli. Politsei kontrollis hageja dokumente, viitas mittetöötavale lähitulele ning palus vihmase ilma tõttu arvestada teeoludega.

Kirjeldatud politseioperatsiooni salvestas kostja võttegrupp. Kostja näitas 22. septembri 2007. a uudistesaates "Seitsmesed uudised" uudist Tallinn-Narva maanteel toimunud politseioperatsioonist. Uudiste alguses näidati paari sekundi vältel hageja autole lähenevat politseinikku. Seejärel läks pilt Tallinn-Narva maantee liiklusele ning uudise juhatas sisse diktori tekst, mille kohaselt toimus Tallinn-Narva maanteel politseioperatsioon, kus Rakvere, Jõhvi ja Narva politsei kontrollis kogu Virumaa piirides turvavöö kasutamise nõuete täitmist ning mõõtis kiirust. Seejärel toodi ära videopilt hagejast ja politseist koos nende vestlusega, millest selgus hageja kinnipidamise põhjus. Seejärel näidati uuesti Tallinn-Narva maantee liiklust koos diktori tekstiga, mille kohaselt Rakvere politsei koostas 2 ja Jõhvi politsei 16 protokolli piirkiiruse ületamise eest ning et kõige enam ületati lubatud kiirust 21 km võrra tunnis. Diktori teksti kohaselt koostas Narva politsei 4 protokolli: 2 kinnitamata turvavöö eest ning 2 toonitud mittenõuetekohaste sõiduklaaside eest. Sellele järgnes videopilt hagejast ja politseist, kus politsei palus arvestada teeoludega ning soovis hagejale head teed. Hageja esitas kostjale kaebuse ja palus ümber lükata väärinfo, mis tekkis kostja kohta ebaseadusliku videolõigu avaldamisega. Kostja sellele ei reageerinud.

Hagejat kajastati avalikkuse ees alandavalt ja väärikust riivavalt, kuna avalikkusele loodi kujutelm hagejast kui seadusrikkujast. Kostja on rikkunud põhiseaduse (PS) § 17, 19, 25 ja 26, lubades eetrisse videolõigu, mida hageja keelas üldse salvestada ning mille tulemusena loodi hagejast ebameeldiv kujutelm avalikkusele kui seadusrikkujast. Isiksuse õiguse osaks on nimi ja pilt ning isiku igapäevaste toimetuste tegemisel pildistamine või ka filmimine on eraellu tungimine. Isikut ei tohi filmida ilma teda enne teavitamata ja temalt nõusolekut saamata. Kuna hageja väljendas ennast selgelt, öeldes töötavasse kaamerasse, et ta ei soovi, et teda filmitakse, siis oleks kaameramees pidanud kaamera sulgema. Selline eitus hõlmab ka kohustust filmitud lõik, mis puudutab seda keelanud isikut, ära kustutada, mitte avalikkusele avaldada.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja au nimetatud saatelõigus ja videosalvestuses teotanud ega esitanud tema kohta väärinformatsiooni ega ebakohast väärtushinnangut. Samuti ei ole kostja rikkunud hageja eraelu puutumatust kujutise kasutamisega ega muid põhiseadusest tulenevaid õigusi. Ka ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Videosalvestisest on aru saada, et politsei heitis hagejale ette üksnes mittetöötavat sõiduki lähituld. Hageja nime ei ole saatelõigus avaldatud, tema kohta ei ole esitatud valesid andmeid. Seega ei ole tema õigusi rikutud määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu. Videolõik kestis 46 sekundit, lõik hageja kohta kestis 24 sekundit ja see avaldati vaid üks kord "Seitsmestes uudistes".

4. Harju Maakohus jättis 15. detsembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus lähtus võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1046 sätestatust ja leidis, et hageja kujutise kasutamine uudistes ei olnud õigusvastane. Nimelt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Märgitud videosalvestusest nähtub, et vaidlusaluse uudise eesmärgiks oli teavitada üldsust politsei korraldatud operatsioonist Tallinn-Narva maanteel, seal tuvastatud õigusrikkumiste hulgast ja olemusest. Uudise, milles avaldati ka salvestus hageja ja politseiniku vahelisest vestlusest, avaldamisega sooviti juhtida tähelepanu asjaolule, et politsei reageerib liikluses toimunud õigusrikkumistele, sealhulgas ka väikestele. Sellise informatsiooni avaldamine on avalikkuse huvides, kuna eelduslikult vähendab see autojuhtide karistamatuse tunnet ning tagab turvalisema liikluskeskkonna. Saatelõigus, kus oli hageja vestlus politseinikuga, ei mainitud tema nime, ei olnud näha tema sõiduki numbrit, ei avaldatud ebaõigeid andmeid ega antud hageja kohta väärtushinnanguid. Uudise põhiosa taustaks oli videopilt Tallinn-Narva maanteest ning operatsioonis osalenud politseinikest, videopilti hagejast on näidatud üksnes mõnekümne sekundi vältel. Videolõik anti eetrisse ainult üks kord "Seitsmestes uudistes" ning seega ei ole hageja kujutise kasutamine tema nõusolekuta tema isiklike õiguste rikkumine määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu. Hageja kujutise kasutamine kostja uudistes ei olnud õigusvastane.

Uudis kajastas politseioperatsiooni, millel kontrolliti avalikul maanteel liiklusohutusnõuetest kinnipidamist. Liikluses osalemine on seotud suurema ohuga selles osalejatele ja ümbruskonnale ning seega on iga liikluses osalev isik suurema tähelepanu all ja peab arvestama, et liikluses osalemine avalikul teel toob talle kaasa suurema kohustuse taluda kriitikat ja tema käitumise jälgimist. Filmiti avalikus kohas avalikul teel, kus isiku privaatsuse kaitseala on minimaalne. Märgitud vaidlusaluses situatsioonis, kui avalikul teelõigul kontrolliti liikluses osalevate isikute turvavöö kinnitamise nõuet, sõidukiirust ja peeti hageja kinni seetõttu, et sõiduki üks tuli ei põlenud, ei olnud hageja filmimine ja tema näitamine uudistes mõnekümne sekundi vältel tema nõusolekuta selline eraelu puutumatuse rikkumine, mis oleks hinnatav õigusvastasena ja põhiõiguse riivena, kõrvutades seda ühiskonna ja avalikkuse huviga liikluses toimuva vastu. Hageja saanuks vältida enda kinnipidamist ja filmimist, kui sõiduki kõik tuled oleksid põlenud.

Andmed, mis käisid politseioperatsiooni kui terviku kohta, on hageja kohta käivast videolõigust eristatavad tulenevalt teistsugusest taustapildist, millest on näha Tallinn-Narva maantee liiklus, peale loetud diktori tekstist ning avaldatud andmete iseloomust. Hageja kohta käivast videolõigust on selgelt aru saada, et politseinik heitis hagejale ette vaid mittetöötavat lähituld ja et hagejale ei koostatud protokolli. Eeltoodust järeldub otseselt, et hagejat ei karistatud, hageja ei ületanud lubatud sõidukiirust ega sõitnud lahtise turvavööga. Vastupidiselt eristub hageja märgitud saatelõigus kui mitterikkuja, sest karistust kajastavad andmed puudutavad vaid neid fakte, mis seostusid toonitud tuuleklaaside kasutamise, turvavöö kinnitamata jätmise ja lubatud kiiruse ületamisega, kuid niisuguseid asjaolusid hageja kohta saates ei avaldatud. Eeltoodu alusel on kostja tõendanud, et ta ei ole avaldanud hageja kohta ebakohast väärtushinnangut ega tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mistõttu ei ole kostja riivanud uudise avaldamisega hageja au ja seega on asjas ümber lükatud hageja väide, justkui oleks teda kujutatud vaataja silmis seadusrikkujana.

Kuna hageja viibis avalikus kohas, tema nime ega sõiduki andmeid videolõigus ei avaldatud, samuti ei avaldatud tema kohta andmeid, et teda oleks karistatud, ning kuna uudise põhiosa taustaks oli videopilt Tallinn-Narva maanteest ning operatsioonis osalenud politseinikest ning lühike videolõik anti eetrisse üks kord, siis ei ole hageja huve ülemääraselt kahjustatud ning teda uudises näidates ei ole kostja hageja eraellu sekkunud määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu.

Kuivõrd tuvastatud on, et kostja ei ole käitunud õigusvastaselt, ei teki kahju hüvitamise kohustust ja hinnangut ei pea andma hageja väidetele võimaliku ebameeldiva vastukaja kohta sõprusringkonnas, samuti hageja võimalikele kannatustele ja nende tõendatusele.

Hageja viidatud PS §-des 19 ja 26 sätestatud põhiõiguste kaitse ja selle rikkumise korral õiguste kaitse viis ongi sätestatud ülalmärgitud ja kohtu viidatud VÕS §-des 1046 ja 1047. Kuna kohus tuvastas, et kostja käitumises puudub õigusvastasus, siis jäi rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue tuvastada tema põhiõiguste rikkumine.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. mai 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata osas, millega jäeti rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi kostja käitumise põhiseaduse vastasuse tuvastamiseks, ja jättis nimetatud nõude läbi vaatamata. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seoses kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui tõendab süü puudumist. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis tõendamiskoormusest tulenevalt peab ta sellist rikkumist tõendama.

Praeguses asjas on hageja muu hulgas seisukohal, et tema näitamisega vaidlusaluses uudises andis kostja talle ebakohase väärtushinnangu, tekitades televaatajas arusaama, nagu oleks hageja olnud seotud liiklusseaduse rikkumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-161-05 asunud seisukohale, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et ei viidata faktidele, vaid esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ning et sel juhul on rakendatav VÕS § 1047 lg 4. Seega on sellisel juhul tegemist ebaõigete andmete avaldamisega, mida saab ümber lükata või parandada. Praeguses asjas saab tegemist olla nimelt selliste andmetega, sest maakohus on asunud õigesti seisukohale, et vaidlusaluses uudises ei ole kostja avaldanud hageja kohta ühtegi väärtushinnangut. Väärtushinnanguga oleks olnud tegemist, kui kostja oleks andnud hagejale sellise hinnangu, mis oma sisu või vormi tõttu oleks konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Vaidlusaluse uudise kohta kohtule esitatud salvestist uurides jõudis ringkonnakohus veendumusele, et selles ei ole avaldatud selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaksid mõistlikule televaatajale alust pidada hagejat isikuks, kes ületas lubatud sõidukiirust või sõitis lahtise turvavööga või oleks muul viisil seadust rikkunud. Uudisest on üheselt arusaadav, et hageja peeti politseioperatsiooni käigus kinni põhjusel, et tema autol ei põlenud üks lähituli, et politseinik juhtis hageja tähelepanu sellele asjaolule, kuulas ära tema selgituse ning juhtis tähelepanu märgadele teeoludele. Õige ei ole hageja seisukoht, nagu ei oleks vaidluses tähtsust hageja ja politseiniku vahelise vestluse sisul. Televisioonis omab tähtsust nii kujutis kui ka heli, sest vaid nii saab tekkida terviklik ülevaade saatelõigust. Kostja ei pidanud eeldama, et mõni televaataja võib uudistesaadet vaadata näiteks ilma helita, vähemalt ei tee ringkonnakohtu arvates nii ükski mõistlik televaataja, kelle eesmärgiks on meedia kaudu saada infot ühiskonnas toimuvast. Kõigile vaatajatele hageja ja politseiniku vahelisest vestlusest ühese arusaamise tagamiseks olid uudisele lisatud subtiitrid. Asjaolu, et hageja sõidukil tõepoolest ei põlenud üks lähituli, on hageja ise toonud esile hagiavalduses. Seega vastas nimetatud asjaolu tegelikkusele ja selle avaldamine iseenesest ei saanud rikkuda isiku õigust olla kujutatud üldsuse ees õigesti.

Hageja on seisukohal, et konkreetses kontekstis (politseioperatsiooni kajastava uudise taustana) hageja kujutise näitamine kahjustas tema au ja head nime. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au ja hea nime teotamine. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja esile toodud asjaolude alusel ei ole tõendatud vaidlusaluse uudisega hageja au ja hea nime teotamine. Kuna viidatud normid annavad kaitse teotamise vastu, siis on selle oluliseks tunnuseks ründe taotluslikult pahatahtlik iseloom ja häbistav ning alandav viis. Teotamise üks olulisi tunnuseid on teadlikkus ja pahausksus. Pahausksuse üks tunnuseid on teadvalt valede andmete kasutamine eesmärgiga isikut kahjustada ning teiseks tunnuseks kasutatava viisi häbistav, alandav, naeruvääristav iseloom. Mitte igasugune enda puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine - teotamine on tugevam rünne kui näiteks solvamine. Hageja ei tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et uudise väljendusviis oli hagejat naeruvääristav ja alandav või et temasse kui politseioperatsiooni käigus peatatud isikusse oleks keegi kaaskodanikest selle lõigu tõttu hakanud suhtuma teravalt ja kriitiliselt (hageja väited kaebuses). Kohtule esitatud uudiselõigu salvestis ei võimalda selliseid järeldusi teha.

Hageja on samuti seisukohal, et tema filmimise ja kujutise näitamisega rikuti PS § 26, mille kohaselt on igaühel õigus muu hulgas eraelu puutumatusele, ehk tema õigust elada omaenda elu minimaalse sekkumisega, samuti kontrollida enda kohta käivat infot. Esmalt juhtis ringkonnakohus hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, milles on rõhutatud põhimõtet, et mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei saa otse tugineda põhiseadusele, vaid lähtuda tuleb tsiviilõiguslikest kaitsevahenditest. Samas on PS § 26 teises lauses reguleeritud kaitse piirid ning muu hulgas on sätestatud õigustatud sekkumine avaliku korra kaitseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja, osaledes vabatahtlikult avalikul teel liikluses, pani end olukorda, kus tema tegevust jälgivad liikluspolitseinikud, ning kuna hageja autol ei põlenud üks esituli, reageeris politsei sellele. Kuna peatamine toimus sellise politseioperatsiooni käigus, mida salvestati üldsuse informeerimiseks ühiskonnas toimuvast, siis ei olnud tegemist õigustamatu sekkumisega hageja eraellu, vaid ühe osaga mõistlikust demokraatlikust ühiskonnaelust.

Praeguse vaidluse lahendamisel ei saa kohaldada isikuandmete kaitse seaduse sätteid, kuna nimetatud õigusakt hakkas Eestis kehtimas alates 1. jaanuarist 2008, s.o pärast väidetava õigusrikkumise toimumist 22. septembril 2007. Küll aga pidi kostja oma tegevuses tõepoolest lähtuma PS §-st 19, mille reguleerimisalasse kuulub üldise põhiõigusena ka enesekujutamise õiguse kaitse. Isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada. Samas tuleb arvestada ka sama sätte teise lausega, mille kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sellega on määratud selle sätte reguleerimisalasse kuuluvate põhiõiguste kasutamise piirid, millest tulenevalt võib üldist vabaduspõhiõigust piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga otseselt keelatud. Riive põhiseaduspärasuse mõõtmisel tuleb lähtuda proportsionaalsusest. Sama põhimõte on sätestatud VÕS §-s 1046, mida maakohus ongi asja lahendamisel kohaldanud.

Tulenevalt PS §-st 9 on isikul põhiõiguse kandjana üldjuhul õigus otsustada, kas ta loobub põhiõiguse kaitsest või mitte. Praeguses asjas on tõendatud, et hageja ei andnud nõusolekut ennast filmida. Kuigi uudise salvestise uurimisel sellist selgesõnalist keeldu ei kuuldu, esitas hageja niisuguse väite hagiavalduses ja kostja seda maakohtus ei vaidlustanud. Seega tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel eeldada, et kostja võttis selle faktilise asjaolu omaks, ning maakohus ongi otsuse tegemisel lähtunud sellest kui tõendatud asjaolust.

Samas ei tähenda asjaolu, et vaatamata hageja vastuväitele teda siiski filmiti ja üldsusele näidati, iseenesest vaieldamatut põhiõiguse rikkumist. Maakohus on piisavalt põhjendanud kostja tegevuse õigustatust. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, siis kindlasti ei annaks see alust määrata rahalist hüvitist. Sellise rikkumise esmaseks ja proportsionaalseks õiguskaitsevahendiks on nii PS § 19 eesmärgi kui ka VÕS § 1047 lg 4 kohaselt avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt. Hageja on kostja niisugusest ettepanekust keeldunud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis tuleb hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, kehaline või hingeline valu seda õigustab (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2).

Isegi kui oleks leidnud tõendamist kostja käitumise õigusvastasus, ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Hageja tõi negatiivsete tagajärgedena vaidlusaluse uudise ilmumisele hagiavalduses esile ebameeldiva vastukaja sõpruskonnas ja halvustavad kommentaarid Internetis (tl 21), esitamata aga ühtki tõendit nimetatud asjaolude tõendamiseks. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teised apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud - positsiooni nõrgenemine tööl, ebameeldivused igapäevaelus - tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on uued asjaolud, mida maakohtus ei esitatud.

Alternatiivse nõude korral ei ole tegemist TsMS-i mõttes iseseisva tsiviilõigusliku nõudega, mida oleks võimalik iseseisvalt menetleda, ja see tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja on alternatiivselt nõudnud kahe põhiseaduses sätestatud õigusnormi (§-de 19 ja 26) kohaldatavuse tuvastamist kostja käitumise suhtes. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nõue, et kohus tuvastaks, et kostja rikkus põhiõigusi, ilma et taotletaks tsiviilõiguses sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamist, ei ole tuvastushagi TsMS § 368 mõttes. Kohus ei tuvastaks ainuüksi selle nõude lahendamisel õigussuhte olemasolu või puudumist poolte vahel. Kostja teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse element, mille iseseisval tuvastamisel ei ole hageja jaoks õiguslikku huvi. Mittevaralise kahju nõude analüüsimisel nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et kostja õigusvastane käitumine hageja esile toodud faktiliste asjaolude alusel tõendatud ei ole.

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud jätnud andmata hinnangu kujutisõiguse kaitseõigusele. Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1 koosmõjus PS §-ga 19. Kohtuotsusega on antud piiramatud õigused kujutisõigust kasutada. Kassaator on seisukohal, et kui isik on keelanud enda filmimise, siis keelu eiramine peab olema äärmiselt põhjendatud ja kaalutletud. Kohtud on VÕS § 1046 lg-t 2 sisustanud kui kostja õigust kasutada kujutisõigust piiramatult üksnes seetõttu, et eksisteerib avalikkuse kõrgendatud huvi. Ebaõige on seisukoht, et pelgalt liikluses osalemine toob kaasa suurema kohustuse taluda kriitikat. Liikluses osalemine on tavapärane ja igapäevane tegevus. Põhjendatud ei ole hageja kujutise kasutamine ka seetõttu, et hageja auto peeti politseioperatsiooni käigus kinni. Avalikkus oleks saanud politseioperatsiooni kohta teavet ka ilma hageja osaluseta. Euroopa riikides on kujutise kaitse probleem lahendatud selliselt, et nende isikute näod, kes ei anna nõusolekut enda kujutise avaldamiseks, on kaetud. Hageja ei ole ka avaliku elu tegelane.

Samuti on ringkonnakohus valesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-t 1 koosmõjus PS §-ga 26. Kahtlemata on eraellu tungimine see, kui kostja avaldas hageja tahte vastaselt videolõigu hagejast telekanali uudistesaates. Auto sisemus on erasfäär, siiski ei ole tähtsust, kas eraelu rikkumine pandi toime avalikus kohas või eraruumis. Nii on leidnud Euroopa Inimõiguste Kohus.

Kohtud on jõudnud ekslikule seisukohale, et hagejast kohta ei antud ebakohast väärtushinnangut. Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1 ja § 1047 lg-t 4. Videolõiguga on loodud kujutelm, nagu olnuks hageja üks rikkujatest. Uudislugu, mille eesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu diktori loetletud rikkumistele, peab kajastama sisule vastavat pilti.

Kohtud on jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja au ja head nime ei ole kahjustatud. Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1, § 1047 lg-t 2 ning § 1050 lg-t 1. Uudises esitati kaudselt ekslikke asjaolusid, st kujutelma hagejast kui seadusrikkujast. Kokkuvõttes käitus kostja õigusvastaselt, st kasutas õigustamatult hageja kujutist, rikkus eraelu puutumatust, andis ebakohase väärtushinnangu ning teotas au ja väärikust.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6 ja § 1047 lg-t 4. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju suurust ei ole võimalik tõendada ja et piisav on üldjuhul nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Samuti märkis Riigikohus, et mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hageja isikuõigusi on rikutud.

Alternatiivnõude korral oleks ringkonnakohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja õigustatud huvi põhjendamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06). Ringkonnakohtu viidatud õigusvastasus on kohane kahjunõude korral, kuid tuvastamaks, kas kostja on rikkunud PS §-st 19 tulenevat üldist isikuõigust ning PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust, ei ole tegu kohase põhjendusega. Hagejal on õigustatud huvi lasta tuvastada kostja käitumise õigusvastasus, sest kui kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, ei tähenda see automaatselt seda, et rikutud ei oleks eraelu puutumatust või kujutisõiguse kasutamise korda.

8. Kostja leiab vastuses, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Villu Tammeri hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ning menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.

10. Praeguses tsiviilasjas on kassatsioonimenetluses vaidluse all järgmised olulisemad õiguslikud küsimused:

- kas kostja on kasutanud õigusvastaselt hageja kujutist ja sekkunud hageja eraellu;

- kas kostja on teotanud hageja au ja head nime;

- kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju.

11. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuse väiteid hageja kujutise õigustamatu kasutamise kohta.

Ringkonnakohus on praeguses asjas tuvastanud, et hageja ei andnud kostjale nõusolekut ennast filmida. Hageja keeld ennast filmida hõlmab loogilise järelduse kaudu ka keeldu endast tehtud filmilõik (avalikult) esitada. Seega ei ole hageja olnud nõus enda kujutise kasutamisega.

Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. PS § 19 lg 1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

12. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta õigus. Piirangud tulenevad muu hulgas VÕS §-st 1046. Nimetatud paragrahvi lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastane isiku kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine. Siiski ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

13. Praegusel juhul on kohtud leidnud, et kostja tegevus hageja kujutise kasutamisel ei olnud õigusvastane, kuna avalikkusel oli õigus saada teada maanteel toimunud politseioperatsioonist. Avalikus liikluses osalemine toob isikule kohtute seisukoha järgi kaasa suurema kohustuse taluda kriitikat ja tema käitumise jälgimist. Salvestamise eesmärk oli teavitada üldsust ühiskonnas toimuvast.

Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kostja tegevus hageja kujutise kasutamisel ei olnud õigusvastane. Iseenesest on õige kohtute järeldus selle kohta, et avalikkusel on õigustatud huvi teada saada, kuidas politsei liiklust korraldades tagab turvalisema liikluskeskkonna. Samas ei ole kostja tõendanud ega kohtud põhjendanud, miks tuleks jaatada avalikkuse huvi olemasolu just hageja kujutise kasutamise vastu politseioperatsiooni kajastamisel. Kolleegiumi arvates on isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Praegusel juhul ei ole täidetud ükski nimetatud eeldus. Politseioperatsiooni korral ei olnud tegemist hagejaga seotud aktuaalse päevasündmusega, hageja kujutise kasutamine ei olnud politseioperatsiooni kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi ei kaalunud üles hageja huvi.

Avalikkuse huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hageja oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui politsei oleks talle koostanud protokolli lähitule mittekorrasoleku tõttu.

Eelnevast tulenevalt on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses kajastatava päevasündmusega. Praegusel juhul on aga kostja ning kohtud leidnud, et hageja kujutise kasutamine ei olnud seotud konkreetse politseioperatsioonist kõneleva uudislooga, hagejat ei puudutanud uudisloos märgitud õigusrikkumised, talle ei koostatud protokolli ja hageja eristus seetõttu saatelõigus kui korralik liikleja. Kolleegiumi arvates ei asenda isiku kujutamine ka neutraalses või positiivses toonis isiku puuduvat nõusolekut. Kujutise kasutamine ilma nõusolekuta on lubatav vaid eespool nimetatud eelduste olemasolul.

14. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et kostja tegevus oli õigusvastane, kui ta kasutas hageja kujutist hageja nõusolekuta, sekkudes sellega ka hageja eraellu. Kohtud ei ole VÕS § 1046 lg-t 2 õigesti tõlgendanud, kaaludes avalikkuse huvi hageja kujutise kasutamise vastu valesti.

Kolleegium märgib lisaks, et isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane ka siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Samuti märgib kolleegium, et isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. Seejuures ei tohi kolleegiumi arvates isiku tuvastamist võimaldada ka kontekst. Isiku kujutise äratuntamatuks muutmise võimalusele on tähelepanu juhtinud Euroopa Inimõiguste Kohus nt asjas Peck vs. the United Kingdom (Euroopa Inimõiguste Kohtu 28. jaanuari 2003. a otsus asjas Peck vs. the United Kingdom, p 80).

15. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele hageja au ja hea nime teotamise kohta ebakohase väärtushinnanguga märgib kolleegium järgmist.

Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on tõendeid hinnates leidnud, et vaidlusaluse uudisega ei teotatud hageja au ja head nime, mh ebakohase väärtushinnanguga. Ringkonnakohus on otsuse kohaselt sellele järeldusele jõudmiseks vaadanud ka uudise salvestist. TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ei saa Riigikohus tõendeid hinnata. Kaebuses ei ole väidetud, et asjaolude tuvastamisel oleks rikutud menetlusõiguse norme, TsMS § 688 lg 4.

Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud 10. juunil 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Uudises selliste väärtushinnangute esitamist ei ole hageja väitnud. Hageja on kogu menetluse käigus "ebakohase väärtushinnangu" mõistega tähistanud "kujutelma", s.o väärtushinnangut hagejast kui seadusrikkujast, mille kostja lõi uudises kaudselt ekslike asjaolude esitamisega. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane. Kohtud ei ole tuvastanud, et uudises avaldati hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid või moonutatud andmeid.

16. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et isegi kui tegemist oleks hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, ei annaks see kindlasti alust määrata rahalist hüvitist. Ringkonnakohus on põhjendanud oma seisukohta mh sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, mis annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle.

Kolleegium peab vajalikuks mittevaralise kahju tõendamise kohta märkida järgmist. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on 9. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 tehtud otsuse p-s 13 mittevaralise kahju suuruse kohta leidnud järgmist: "Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel." Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja 22. oktoobri 2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 14).

Seega on ringkonnakohtu seisukoht tõendite esitamise vajaduse kohta ekslik, valesti on kohaldatud TsMS § 230. Kuna see eksimus võis koos käesoleva otsuse p-s 14 nimetatud VÕS § 1046 lg 2 vale tõlgendamisega kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohtus hindama, kas hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada. Kostja vastutuse eeldusena tuleb tuvastada ka delikti üldkoosseisu muud elemendid: tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel, teo õigusvastasus (vt käesoleva otsuse p-d 13 ja 14) ja süü.

Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Võlaõigusseaduse § 134 lg 2 kohaselt tuleb vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kolleegium on seisukohal, et kuna praegusel juhul on hageja selgesõnaliselt keelanud enda kujutise kasutamise, kuid kostja on seda sellest hoolimata tahtlikult teinud, tuleb tahtlikku rikkumist lugeda VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks. Seetõttu ei ole ka piisav õiguste kaitse vahend vabandamine. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et esmaseks õiguskaitsevahendiks on avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt, millest hageja olevat keeldunud. Isiku kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata.

17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata jätmise kohta. Kui teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse element, ei ole võimalik ega vajalik seda elementi veelkord eraldi kontrollida. Tähtaja andmata jätmine õigusliku huvi põhistamiseks ei ole kaasa toonud ebaõiget lahendit.

18. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

19. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Siim Tammer. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada Siim Tammerile.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik