Lahendid
|
RIIGIKOHUS KOHTUMÄÄRUS
RESOLUTSIOON
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Petromaks Spediitori AS (hageja) esitas 28. aprillil 2011 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis) (kostja I) ja Aktsiaseltsi SCANTRANS (pankrotis) pankrotihaldur Peep Lillemäe (kostja II) vastu kinnistu mõttelise osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 31. augusti 2011. a määrusega kaasati hageja taotlusel menetlusse kostjana ka Scantrans Terminal AS. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja OÜ Reactor Invest 25. novembril 2009 kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu ilma asjaõiguslepinguta. Selle esemeks oli 3020/9301 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga Nõlva 11g, Tallinn. Müügilepingu p 3.1 kohaselt on kinnistu mõttelise osa otsene valdus ning selle päraldiseks olevad dokumendid kostja I otseses valduses alates 28. veebruarist 2006. Müügilepingu p 4.1 järgi pidid OÜ Reactor Invest ja kostja I sõlmima asjaõiguslepingu kinnistu osa omandi üleandmiseks OÜ-lt Reactor Invest kostjale I hiljemalt ühe aasta jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest (s.o 25. novembriks 2010) tingimusel, et kostja täidab oma müügilepingust tulenevad kohustused OÜ Reactor Invest ees vastavalt müügilepingule. Müügilepingu p-s 4.3 sätestati, et kui hiljemalt müügilepingu punktis 4.1 nimetatud tähtpäevaks (s.o 25. novembriks 2010) ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud, siis müügileping lõpeb ning OÜ Reactor Invest ei ole kohustatud kostjaga I müügilepingu alusel asjaõiguslepingut sõlmima. OÜ Reactor Invest ja kostja I ei sõlminud asjaõiguslepingut kinnistu osa omandamiseks, sest kostja I ei täitnud müügilepingu p-s 3.5 sätestatud kohustust tasuda OÜ-le Reactor Invest kuutasu kinnistu koosseisu kuulunud kaid nr 34 läbiva, st sellel laaditud või lossitud kauba eest. Kuna asjaõiguslepingut ei sõlmitud, siis müügileping lõppes 25. novembril 2010. 2. veebruaril 2011 kuulutas Harju Maakohus välja kostja I pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Peep Lillemäe. 9. märtsil 2011 sai OÜ-ga Reactor Invest sõlmitud müügitehingu tulemusena kinnistu omanikuks hageja. 2. Kostjad esitasid 20. juunil 2011 vastuhagi hageja vastu kohustuse täitmiseks ja tahteavaldust tegema kohustamiseks, menetlusabi taotluse ning vastuhagi tagamise avalduse. OÜ Reactor Invest keeldumine kinnistu suhtes asjaõiguslepingu sõlmimisest kostjaga I oli alusetu ja õigusvastane, kuna kostja I on täitnud müügilepingust tulenevad kohustused ning seega olid asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused täidetud. Kostja leiab, et kuivõrd OÜ Reactor Invest on teadlikult ja alusetult keeldunud asjaõiguslepingu sõlmimisest, siis ei ole müügilepingust tuleneva täitmisnõude esitamise tähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 104 lg 2 kohaselt saabunud. Seega ei ole OÜ-l Reactor Invest õiguslikku alust jätta täitmisnõudest tulenev kohustus täitmata. Kostja I esitas vastuhagi müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks põhjusel, et kostja I arvates andis OÜ Reactor Invest kinnistuid (sh vaidlusalust kinnistut) müües hagejale ettevõtte tehinguliselt üle. OÜ Reactor Invest tegutses enne temale kuulunud kinnistute (sh vaidlusaluse kinnistu) võõrandamist tegevusalal, milleks oli märgitud "temale kuuluva kinnisvara üürile andmine". OÜ Reactor Invest võõrandas kogu oma vara hagejale. Ettevõtte üleandmisel läks hagejale mh üle ka müügilepingust tulenev kohustus sõlmida kostjaga asjaõigusleping. 3. Hageja palus jätta vastuhagi menetlusse võtmata. Müügilepingu p 4.1 sõnastuses "hiljemalt ühe aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest" ei sisaldu edasilükkavat ega äramuutvat tingimust TsÜS § 102 mõttes, vaid tegemist on tähtajaga. Oluline on siinjuures eelkõige see, et müügilepingu p 4.3 sidus müügilepingu lõppemise selle p-s 4.1 sätestatud tähtajaga (üks aasta müügilepingu sõlmimisest), mitte nende tingimustega, mis kostjal I tuli asjaõiguslepingu sõlmimise eeldustena täita. Kuna OÜ Reactor Invest ja kostja I ei sõlminud müügilepingus ettenähtud tähtpäevaks asjaõiguslepingut, siis müügileping lõppes. Kuna müügileping on lõppenud, ei saa järelikult kostjad selle alusel ka täitmisnõuet esitada. Kostja I oleks teoreetiliselt saanud täitmisnõude OÜ Reactor Invest vastu esitada üksnes müügilepingu kehtivuse ajal. Vastuhagi on esitatud vale isiku vastu, kuna hageja ei olnud kostja I ja OÜ Reactor Invest vahel sõlmitud müügilepingu pooleks. Hageja ja OÜ Reactor Invest ei ole teinud ettevõtte üleandmise tehingut. Kinnistu müügileping on tavapärane müügitehing. 4. Harju Maakohus jättis 13. septembri 2011. a määrusega vastuhagi menetlusse võtmata ning tühistas 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse alusel kohaldatud vastuhagi tagamise abinõud, millega kohus määras kanda hagejale kuuluva kinnistu (aadressiga Nõlva 11g, Tallinn) kohta esimesele vabale järjekohale eelmärge, mis tagab 3020/9301 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmise nõuet kostja I kasuks. Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda. Maakohtu määruse kohaselt võib kohus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjas ei vaielda selle üle, et müügilepingu, mille täitmist kostja I nõuab, on sõlminud 25. novembril 2009 kostja I ja OÜ Reactor Invest. Seega esialgu ei olnud hageja, kelle vastu kostja vastuhagi esitas, nimetatud lepingu pooleks. Kostja väited OÜ Reactor Invest ettevõtte tehingulise üleandmise kohta hagejale, mille alusel läksid hagejale üle mh ka kõik müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole põhistanud, et hagejale oleks üle läinud terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum. Ainuüksi kinnistu müügitehing ei anna alust väita, et hagejale läks üle terviklik ettevõte. Ettevõtte üleminekuks oleks kostjal tulnud põhistada mh ka seda, et hagejale läksid üle OÜ Reactor Invest kliendi- ja ärisuhted ning et hageja jätkas OÜ Reactor Invest senist majandustegevust. Vastasel juhul tuleb eeldada, et tegemist oli tavapärase kinnistu müügitehinguga. Tulenevalt eeltoodust asus maakohus seisukohale, et vastuhagi on esitatud vale isiku vastu, kuna kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust väita, et hageja on saanud kostja I ja OÜ Reactor Invest vahel 25. novembril 2009 sõlmitud müügilepingu pooleks. Seega ei ole kostjal I võimalik müügilepingu täitmise eesmärki saavutada hageja vastu esitatud hagiga. Vastuhagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Kohtu hinnangul oleks kostjal I võimalik müügilepingust tulenevaid nõudeid esitada vaid lepingu teise poole, s.o OÜ Reactor Invest vastu. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Sellest tulenevalt tuleb tühistada 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse alusel kohaldatud vastuhagi tagamise abinõu. 5. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning teha asjas uus määrus ja võtta vastuhagi avaldus menetlusse. Kostjad palusid tagada määruskaebuse ja peatada maakohtu määruse täitmine osas, mis puudutab Harju Maakohtu 13. juuli 2011. a kohtumääruse tühistamist. 6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Maakohus keeldus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis õigesti, et vastuhagi on esitatud vale isiku vastu, kuna kostja I ei ole tõendanud asjaolu, et müügilepinguga oleks hagejale üle läinud OÜ Reactor Invest terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, millest tulenevalt oleks kostjal I võimalik esitada hageja vastu müügilepingu täitmise kohustus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole piisavalt kaalunud vastuhagis esitatud väiteid ja tõendeid ning TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel määrust piisavalt põhjendanud. Kohus saab lähtuda üksnes esitatud tõenditest. Vastuhagist ega määruskaebusest ei nähtu, et kostja I sooviks esitada kohtule ettevõtte ülemineku tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et tegemist oli tavapärase kinnistu müügilepinguga. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostjal I ei ole võimalik müügilepingu täitmise eesmärki saavutada hageja vastu esitatud hagiga. Kuivõrd maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest, lähtus maakohus õigesti TsMS § 386 lg-st 4, tühistades hagi tagamise abinõu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostjad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti paluvad kostjad tühistada maakohtu määruse, millega tühistati hagi tagamise taotlust rahuldav määrus. Määruskaebuse kohaselt ei vasta kohtumäärus TsMS § 465 lg 2 nõuetele ja kohus on ebaõigesti mõistnud TsMS § 371 lg 2 p 2 eesmärki ja sisu. Vastuhagis esitatud nõue on õiguslikult keerukas ning esitatud asjaolude ja väidete tõendamine nõuab erilist hoolsust ja tähelepanu. Ringkonnakohus ei ole vaidlustatava määruse tegemisel piisavalt kaalunud vastuhagis ja määruskaebuses esitatud väiteid ja tõendeid ning on jõudnud seetõttu eksliku lahendini. Kostjad on esitanud koos vastuhagiga kinnistute võõrandamise lepingu, kinnistusraamatu väljavõtted ja OÜ Reactor Invest majandusaasta aruande. Eelkõige juhivad määruskaebuse esitajad kohtu tähelepanu viimasele, kus OÜ Reactor Invest on ise möönnud (majandusaasta aruande lisa 15), et "18.02.2011 müüs osaühing kõik rajatised ning muutis tegevussuunda, alustades ekspedeerimistegevust". Sisuliselt on määruskaebuse esitajad seega hagile lisatud tõenditega tõendanud, et müüdi kogu OÜ Reactor Invest vara ja OÜ Reactor Invest lõpetas vara müügiga seoses tegevuse endises tegevusvaldkonnas. Seega tuleb eeltoodust järeldada, et kostja I väide kinnistute võõrandamise ja ettevõtte ülemineku kohta vähemalt väärivad täiendavat uurimist hagimenetluse raames. Kohus oleks pidanud vaidlustatava määruse tegemisel seega lähtuma tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 antud Riigikohtu juhistest, mille kohaselt tuleb "eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist". Isegi juhul, kui koos vastuhagiga esitatud tõendite põhjal võiks kohus lõpuks järeldada, et vastuhagi esitaja väide ettevõtte ülemineku kohta on väär, ei saaks see olla aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisele. Menetluses on põhimõtteliselt võimalik esitada ka täiendavaid tõendeid, kui see peaks vajalikuks osutuma. Kohus ei saa anda menetlusse võtmise otsustamisel lõplikke hinnanguid asjas esitatud tõenditele ja nende alusel esitatud väidetele. Sellised järeldused tuleb teha asja sisuliselt lahendades. Kostjad on esitanud kohtule ka taotluse koguda tõendeid kohtu kaasabil (7. oktoobri 2011. a menetlusdokument). Taotluses palusid määruskaebuse esitajad kohtu abi tõendite kogumisel, tõendamaks just ettevõtte ülemineku asjaolusid. Kohtud ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Täiendavaid tõendeid ettevõtte ülemineku kohta kogutakse. Ei ole alust keelduda vastuhagi menetlusse võtmast. Tühistades hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 alusel, ei ole kohus sisuliselt hinnanud hagi tagamise eelduste täitmist ega nende äralangemist, vaid on otsustanud hagi tagamise tühistada tulenevalt formaalsest põhjusest, mis seisneb asjaolus, et hagi, mida tagati, ei ole menetluses. 9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ja vastuhagi avaldus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Esmalt peab kolleegium vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kohtud on ekslikult märkinud kostjaks lisaks pankrotis oleva äriühingu pankrotihaldurile ka pankrotis oleva äriühingu. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. 12. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul oli alust kohtul vastuhagi menetlusse võtmisest keelduda. Hageja leiab, et vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine oli põhjendatud, kostja aga sellega ei nõustu, leides, et kuna tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, oleks kohus pidanud vastuhagi menetlusse võtma. Samuti leiab kostja, et kohus ei saa vastuhagi menetlusse võtmise otsustamisel anda lõplikke hinnanguid asjas esitatud tõenditele ja nende alusel esitatud väidetele. Kohtud on seevastu leidnud, et vastuhagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, kuna kostja ei ole põhistanud, et hagejale oleks üle läinud majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum. 13. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei olnud alust jätta vastuhagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna tegemist ei olnud hagiga, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu. Kohtud on asja menetlusse võtmise üle otsustamisel asunud hindama kostja esitatud tõendeid selle kohta, kas tegemist on ettevõtte üleminekuga. Kolleegium leiab, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Seega on kohtud põhjendamatult keeldunud asja menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mistõttu tuleb kohtute määrused tühistada. Kolleegium jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). 14. Kuivõrd nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada, tühistatakse maakohtu määrus ka osas, millega maakohus tühistas 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse alusel kohaldatud vastuhagi tagamise abinõud, millega kohus määras kanda hagejale kuuluva kinnistu (aadressiga Nõlva 11g, Tallinn) kohta esimesele vabale järjekohale eelmärge, mis tagab 3020/9301 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmise nõuet kostja I kasuks. Maakohtul tuleb seega lahendada hageja määruskaebus maakohtu 13. juuli 2011. a hagi tagamise määruse peale. 15. Samuti juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kuigi 31. augusti 2011. a määrusega kaasati hageja taotlusel menetlusse kostjana ka Scantrans Terminal AS (III kd, tl 57), kellele on saadetud ka hagimaterjalid, ei ole kohtud hilisemas menetluses määrustes kostjana Scantrans Terminal AS-i märkinud. Kolleegium leiab, et kui isik on kostjana menetlusse kaasatud, tuleb pärast kaasamist tehtud lahendites märkida menetlusosalisena ka kaasatud isik. 16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. 17. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 palunud kautsjoni tagastada MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik |
