RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 2. veebruaril 2010 Harju Maakohtule hagi Pjotr Sedini (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 50 000 000 krooni (3 195 582 eurot 40 senti).

2. Harju Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 195 582 eurot ja 40 senti (50 000 000 krooni). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja tsiviilasja tagasisaatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse esitamisel kostja riigilõivu ei tasunud ja esitas taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Alternatiivselt palus kostja vabastada ta riigilõivu tasumisest osaliselt ja võimaldada tal tasuda riigilõiv kahekümne nelja kuu jooksul võrdse suurusega osamaksetena.

Taotluse põhjenduste kohaselt on kostja OÜ Grove Invest juhatuse liige. Perekonna sissetulek on 2672 eurot. Kostja leibkonna liikmed on töötu abikaasa, alaealine tütar ning pensionärist ema. Perekonna eluase on Tallinnas Xxxxxxxxx tn x-xx asuv eluruum. Kostjal on arvelduskontod avatud AS-s SEB Pank ja Swedbank AS-s. Esimeses on tal 11.43 USD suurune hoius, teises 5 euro 49 sendi suurune hoius. Lisaks kuulub kostjale erinevaid väärtpabereid vääruses 964 eurot 89 senti, 2556 eurot 46 senti ja 14 440 eurot 65 senti. Muud vara ega sissetulekuid kostjal taotluse kohaselt ei ole. Oma vältimatuteks püsikulutusteks ühes kuus on taotleja märkinud eluasemekulud 350 eurot, kulutused toidule 600 eurot, tervishoiukulud 200 eurot, sidekulud 100 eurot, transpordikulud 100 eurot. Lisaks on taotlejal kohustus tasuda maamaksu, milleks kulub aastas 734 eurot 25 senti ning eluasemelaenu, mille igakuise makse suuruseks on 2089 eurot 60 senti. Samuti on taotlejal kohustused teiste võlausaldajate ees - 235 eurot kuus ja erinevatelt eraisikutelt võetud laenude tagasimakse kohustus.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 8. detsembri 2011. a määrusega menetlusabi saamise taotluse osaliselt. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat tasuma 95 867 euro 47 sendi suuruse riigilõivu 3994 euro 47 sendi suuruste osamaksetena 24 kuu jooksul selliselt, et esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 20 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.

Määruse põhjenduste järgi ei ole kostja esitatud väited ning andmed piisavad, et tema menetlusabi vajadust kogu ulatuses kohtule usutavaks muuta. Kostja teatas oma varalise olukorra kohta, et ta on OÜ Grove Invest juhatuse liige ja märkis enda kuusissetulekuks 2672 eurot. Taotleja andmetel on kostja ning tema pereliikmete vältimatud kulutused ühes kuus kuni 1500 eurot, millele lisandub veel 235 euro suurune laenu tagasimakse Kylemore International Invest Corp-le ning 2089 euro 60 sendi suurune eluasemelaenu tagasimakse AS-le SEB Pank. Seega on kostja väljaminekud oluliselt suuremad, kui tema sissetulekud. Taotluse kohaselt ei ole perekonnas teisi isikuid, kel oleks sissetulek. Seega nähtub esitatud andmetest, et kostja ei ole enda majanduslike võimaluste kohta esitanud lõpuni õigeid andmeid. Kostja sissetulekud peavad olema ilmselgelt oluliselt suuremad, kui kostja on kohtule esitatud taotluses märkinud, arvestades perekonna vara ja igakuiseid vältimatuid püsikulutusi. Kohtule kättesaadavate äriregistri andmete kohaselt on kostja lisaks OÜ-le Grove Invest tegev juhatuse liikmena või osaniku/asutajana kas ise või OÜ Grove Invest kaudu veel kaheksas äriühingus. Perekonnale kuulub kinnisvara Tallinnas Pargi t 35, Taara t 9a ja 9c. Oma elukohana kasutab perekond OÜ-le Grove Invest kuuluvat, 111,60 m2 suurust korteriomandit Xxxxxxxxx t x-xx Tallinnas. Lisaks on kostja alternatiivses taotluses pidanud võimalikuks tasuda iga kuu ligi 4000 eurot kahekümne nelja kuu jooksul. Seega ei ole esitatud andmed sellised, mis oleks veennud kohut kostja võimetuses tasuda riigilõivu ning kohtul ei ole alust vabastada taotlejat riigilõivu tasumise kohustusest. Küll aga saab rahuldada kostja alternatiivse taotluse ning võimaldada tal tasuda riigilõivu osade kaupa.

5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega anda kostjale menetlusabi, vabastades ta täielikult riigilõivu maksmisest või alternatiivselt vabastada ta osaliselt riigilõivu maksmisest ja võimaldada tal tasuda riigilõiv võrdse suurusega osamaksetena 24 kuu jooksul.

Kaebuse järgi on 95 867 euro 47 sendi suurune riigilõiv füüsilise isiku jaoks ilmselgelt märkimisväärne summa, mida kostjal ei ole võimalik tasuda. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 leidnud, et eraõigusliku juriidilise isiku 300 000 krooni suurune riigilõiv on sedavõrd suur, et võib takistada ebaproportsionaalselt edasikaebeõigust kasutamast. Kostja on küll füüsiline isik, kellel on õigus saada menetlusabi, kuid lubamatu on olukord, kus kohus ei hinda isiku majanduslikku olukorda kõiki tõendeid arvestades, sest sisuliselt võetakse kostjalt tema põhiseaduslik õigus kohtulikule kaitsele ning menetlusabi muutub sisutühjaks instrumendiks.

Praegusel juhul ületab riigilõiv kordades kostja kahekordset keskmist kuusissetulekut. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on võtnud mitmelt isikult laene, mille abil on õnnestunud finantseerida kulusid.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja kinnistule on 30. novembril 2009 seatud keelumärge. Seega on tegemist varaga TsMS § 186 lg 2 tähenduses, millele ei saa pöörata sissenõuet ega ka arvestada seda menetlusabi taotluse lahendamisel. Lisaks jääb arusaamatuks, kas ringkonnakohus on pidanud OÜ-le Grove Invest kuuluvat kinnistut, mida kostja perekond kasutab elamiseks, samuti varaks, mida saab suuremate raskusteta müüa.

Erinevalt määruses märgitust ei ole kostja kunagi pidanud võimalikuks tasuda kogu riigilõivu osamaksetena 24 kuu jooksul. Kostja alternatiivne taotlus oli vabastada ta riigilõivu tasumisest osaliselt ja võimaldada riigilõiv tasuda iga kuu võrdsete osade kaupa.

6. Hageja palub jätta määruskaebuse osaliselt läbi vaatamata, kuna kostjal puudub kaebeõigus osas, millega ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja andis puuduse kõrvaldamise tähtaja. Ülejäänud osas palub hageja jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule kostja menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Kolleegiumi arvates on kostjal praeguses asjas kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale tervikuna. Kuigi ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktides 1 ja 2 on eristatud menetlusabi taotluse osalist rahuldamist ja kostja kohustamist tasuda riigilõiv 24 kuu jooksul (ja kaebuse käiguta jätmist) on ringkonnakohtu määrus siiski sisuliselt terviklik määrus, millega on lahendatud menetlusabi andmise taotlus. Kostjale on antud osaliselt menetlusabi, samas on teda siiski kohustatud tasuma kogu riigilõiv kahekümne nelja kuu jooksul. Menetlusabi taotluse osalise rahuldamata jätmise peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 191 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kostja on määruskaebuses mh tuginenud sellele, et 95 867 euro 47 sendi suurune riigilõiv on füüsilise isiku jaoks ilmselgelt märkimisväärne summa, mida kostjal ei ole võimalik tasuda. Samuti on määruskaebuses viidatud Riigikohtu üldkogu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, milles on mh tunnistatud põhiseadusega vastuolus olnuks riigilõivuseaduse (RLS) sätted, mis nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 10 000 000 krooni apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni. Määruskaebuses on seega vähemalt kaudselt kahtluse alla seatud ka RLS lisa 1 viimase lause (alates 24. märtsist 2011 kehtiv redaktsioon) põhiseaduspärasus, mis näeb kostjale ette maksimaalmääras 95 867 euro 47 sendi (1 500 000 krooni) suuruse riigilõivu tasumise kohustuse.

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale 7. novembril 2011 (II kd, tl 105). Apellatsioonkaebuses vaidlustati tervikuna maakohtu otsus, millega kostjalt mõisteti välja 3 195 582 eurot 40 senti (50 000 000 krooni). Tsiviilasja hind oli apellatsiooniastmes TsMS § 137 lg 1 järgi seega 3 195 582 eurot 40 senti.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 22 järgi tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. RLS § 57 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 viimase lause järgi (alates 24. märtsist 2011 kehtiv redaktsioon), kui tsiviilasja hind on suurem kui 639 116 eurot 48 senti, siis on riigilõivu täismäär 3 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Praegusel juhul on tsiviilasja hind üle 639 116 euro ning seega pidi kostja apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast. Kuna 3% tsiviilasja hinnast on rohkem kui 95 867 eurot 47 senti, pidi kostja kokkuvõttes tasuma riigilõivu 95 867 eurot 47 senti.

11. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28. juunil 2012 kohtuasjas nr 3-4-1-12-12 tehtud otsusega tunnistanud RLS § 57 lg-d 1 ja  22 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (alates 24. märtsist 2011 kehtiv redaktsioon) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48 sendi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.

Viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas oli Tallinna Ringkonnakohus enne asja üleandmist Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks 25. mai 2012. a otsusega määranud apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suuruseks 19 173 eurot 49 senti. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei ole viidatud otsuses nr 3-4-1-12-12 seda määra kahtluse alla seadnud.

12. Riigikohus on 12. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-37-12 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et kui tasutava lõivu suuruse määramise aluseks olnud regulatsioon on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, saab kohus ka väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust määrata põhiseaduspärase riigilõivu.

Kolleegium leiab, et põhiseaduspärast lõivu ei ole praeguses asjas põhjust hinnata teisiti kui kohtuasjas nr 3-4-1-12-12, milles ei muudetud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis määratud põhiseaduspärast riigilõivu, lähtudes RLS lisaks 1 oleva tabeli viimasest reast, st tabelijärgsest maksimumlõivust (tuginedes Riigikohtu üldkogu otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-62-10). Seetõttu määrab kolleegium kostja apellatsioonkaebuselt tasutavaks põhiseaduspäraseks lõivuks 19 173 eurot 49 senti.

13. Lähtuvalt põhiseaduspärase riigilõivumäära määramisest on praeguses asjas oluliselt muutunud kostja menetlusabi taotlemise ja lahendamise asjaolud. Lisaks on ringkonnakohus ekslikult leidnud, nagu oleks kostja taotlenud kogu riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamist. Tegelikult taotles kostja, et ta vabastataks osaliselt riigilõivu tasumisest ja et tal võimaldataks tasuda ülejäänud riigilõiv osade kaupa. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi ringkonnakohtule.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb riigilõivu suuruse muutumisest lähtuvalt anda kostjale tähtaeg, mille jooksul tal on võimalik menetlusabi taotlust soovi korral täiendada.

14. Kolleegium märgib, et kui menetlusabi taotleja ei esita ka pärast kohtu sellekohast nõudmist oma sissetulekute kohta täpseid andmeid (tuginedes nt üldsõnalisele väitele, et osa sissetulekust moodustab laen vms) ja ka kohtul ei õnnestu TsMS § 186 lg 5 järgi leida täpseid andmeid taotleja majandusliku seisundi kohta, jääb sellest tulenev menetlusabi andmata jäämise risk taotleja kanda. TsMS § 186 lg 6 kohaselt, kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

15. Täpne ei ole määruskaebuse väide, et kuna kinnistule on seatud keelumärge, on tegemist varaga, millele ei saa TsMS § 186 lg 2 esimese lause tähenduses pöörata sissenõuet. Kinnisasjale on võimalik täitemenetluses sissenõue pöörata, TsMS § 186 lg 2 esimeses lauses peetakse silmas eelkõige täitemenetluse seadustiku §-s 66 loetletud mittearestitavaid asju, §-s 131 loetletud mittearestitavaid sissetulekuid ja §-s 132 loetletud sissetuleku arestimise piiranguid. Kui kinnisasi on taotleja eluase, ei arvestata seda TsMS § 186 lg 2 teise lause kohaselt.

16. Tulenevalt TsMS § 191 lg-st 3 menetlusabi andmisest osalise keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve