RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

1. Gerli Kahk (hageja) esitas 1. mail 2011 Pärnu Maakohtule hagi Eleni Alexandrou (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja müügilepingust tulenev võlgnevus 102 500 eurot, viivis 7418 eurot 95 senti ja alates 2. maist 2011 seadusjärgne viivis. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse, mille maakohus rahuldas riigilõivu osas täielikult, vabastades hageja riigilõivu tasumisest.

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse seada kostjale kuuluvale Veski kinnistule (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 232506) käsutamise keelumärge hageja kasuks. Hagi tagamise taotluse põhjenduste kohaselt on hagejal põhjendatud alus arvata, et kostja keeldumine oma kohustuste täitmisest on tingitud eelkõige kostja suutmatusest täita enesele võetud kohustusi. Kuivõrd tegemist on välisriigi kodanikuga, ei ole hagejal võimalust kontrollida kostja varalist seisu. Hagejale teadaolevalt omab kostja Veski kinnistut. Muud registreerimisele kuuluvat vara kostjal Eesti Vabariigis ei ole. Hageja hindab kinnistu väärtuseks hagi esitamise päeva seisuga 100 000 eurot. Taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale liiga koormav.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 8. juuni 2011. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale Veski kinnistule käsutamise keelumärke hageja kasuks.

Määruse järgi on hagejal põhjendatud alus arvata, et kostja keeldumine oma kohustuste täitmisest on tingitud eelkõige kostja suutmatusest täita enesele võetud kohustusi. Kuivõrd tegemist on välisriigi kodanikuga, ei ole hagejal võimalust kontrollida kostja varalist seisu. Samuti ei ole kostja võlga tasunud vaatamata korduvatele kohtuvälistele meeldetuletustele. Kohaldamisele kuuluv hagi tagamise abinõu on kostjat minimaalselt koormav ja seega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-s 4 sätestatuga.

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja esitas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 377 lg 1 võimaldab kohtul hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega on hagi tagamise eesmärgiks tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkuse üle otsustab kohus hageja põhistuste alusel. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule selle põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hageja tõi avalduses esile, et tema arvates võib osutuda positiivse kohtuotsuse täitmine tema kasuks võimatuks või raskendatuks põhjusel, et kuivõrd kostja on välisriigi kodanik, ei ole hagejal võimalust kontrollida kostja varalist seisu ning hagejale teadaolevalt omab kostja Eesti Vabariigis üksnes Veski kinnistut Pärnumaal. Sellega põhistas hageja veenvalt hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkust. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tema varalist olukorda hinnata teisiti või järeldada, et tema majanduslik seisund võimaldab hagejale positiivse kohtulahendi korral seda lahendit täita.

Kostja on määruskaebuses märkinud, et kohus ei ole hagi tagamisel nõudnud hagejalt tagatist TsMS § 383 lg 1¹ kohaselt. Tulenevalt TsMS § 383 lg-st 1² ei ole kohtul kohustust hagi tagamisel rahalise nõude korral nõuda tagatist. Kohus on hinnanud hageja majanduslikku seisundit menetlusabi taotluse lahendamisel ning vabastanud ta riigilõivu tasumise kohustusest raha puudumise tõttu. Sellises olukorras tagatise nõudmine hagi tagamisel võib viia olukorrani, kus hagi võib jääda tagamata hageja majanduslikel põhjustel, mis omakorda võib tuua kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse, mõjutades olulisel määral hageja õigusi.

Ringkonnakohus möönis, et keelumärke seadmine kostja kinnistule riivab kostja õigusi, kuid hagi tagamise abinõu kohaldamisel hindab kohus mõlema poole huve. Kostja on määruskaebuses väitnud, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu on kostjat ebamõistlikult koormav, toomata seejuures välja ühtki asjaolu, millest see nähtuks. Samuti on kostjal kogu menetluse kestel õigus esitada kohtule avaldus hagi tagamise abinõu asendamiseks.

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada seatud keelumärge.

Määruskaebuse järgi ei kontrollinud kohus hagi tagamist otsustades nõude aluseks olevaid asjaolusid, nimelt kas hagejale üldse nõue loovutati. Hagejale nõude loovutanud isiku esindajal ei saanud olla nõude loovutamiseks esindusõigust, kuna ta ei olnud nõude loovutanud isiku juhatuse liige.

Kostjat ei ole võrdselt koheldud Eesti kodanikega, sest hagi on tagatud üksnes sel põhjendusel, et kostja on välisriigi kodanik.

Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on saatnud võla kohta meeldetuletusi. Kostja on oma võla tasunud.

TsMS § 383 lg 1¹ kohaselt on tagatise andmine hagi tagamise avalduse lahendamise eelduseks.

Keelumärge on kinnisasja omaniku jaoks kõige koormavam tagatisvahend, mida on möönnud ka ringkonnakohus. Samas ei ole kohus võtnud seisukohta, miks ei ole piisav kohtuliku hüpoteegi seadmine. Ka Riigikohus on leidnud, et rahalise nõude korral piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest, vt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-48-04 ja nr 3-2-1-10-10. Hagi tagamisel oleks piisanud kohtuliku hüpoteegi seadmisest.

Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu kostja väitele, et maakohus jättis järgimata TsMS § 385 nõude.

8. Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Nõude loovutamine on seaduslik, sest on olemas ainuosaniku 14. aprilli 2011. a otsus juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme määramise kohta. Keelumärge ei ole koormav. Kui aga kostja taotleb hagi tagamise abinõu asendamist hagihinna ulatuses kohtuliku hüpoteegi seadmisega, on hageja sellega nõus.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab teha TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel uue määruse hagi tagamise abinõu osas, asendades keelumärke kohtuliku hüpoteegiga, ja esitatud määruskaebuse osaliselt rahuldada.

10. Kolleegium nõustub kostja määruskaebuse väitega, et hagi tagamisel oleks piisanud kohtuliku hüpoteegi seadmisest.

Riigikohus on 15. aprillil 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam ja et rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses. Seda seisukohta ei ole hilisemas praktikas muudetud.

3. märtsil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10 tehtud määruse p-s 12 on Riigikohus jõudnud järeldusele, et kohtul on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek ka siis, kui hageja on palunud kinnistusraamatusse kanda keelumärge ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist.

Ringkonnakohus (ja maakohus) on jätnud nimetatud lahenditest tulenevad hagi tagamise põhimõtted tähelepanuta ja valinud hageja rahalise nõude tagamiseks ebasobiva vahendi.

11. Erinevalt ringkonnakohtu määruses märgitust ei pea kostja välja tooma täiendavaid asjaolusid selle kohta, et keelumärge on koormavam hagi tagamise abinõu kui kohtulik hüpoteek. Nende kahe hagi tagamise vahendi erinev õiguslik iseloom ja isiku erinev koormamise aste tuleneb selgelt õigusaktidest.

Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu määrus osaliselt tühistada ja uue määrusega seada kostja kinnistule keelumärke asemel kohtulik hüpoteek. Hagi tagamise eeldused on kohtud tuvastanud, lahenditest ei tulene, et hagi on tagatud üksnes seetõttu, et kostja on välisriigi kodanik.

Kohtuliku hüpoteegi summa määramisel lähtub kolleegium järgnevast. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Riigikohus on 27. jaanuaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 tehtud määruse p-s 12 selgitanud tagatava nõude ulatust TsMS § 388 lg 2 tähenduses. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb samuti kindlaks määrata eelduslikult.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista 102 500 eurot (põhinõue) ja 7148 eurot 95 senti (viivis), lisaks seadusjärgse viivise alates 2. maist 2011. Kõike eelnenut arvestades määrab kolleegium kohtuliku hüpoteegi suuruseks 112 000 eurot.

12. Ringkonnakohus on jätnud ekslikult tähelepanuta määruskaebuse väite, et maakohus on hagi tagamise määruses TsMS § 385 nõudeid eirates jätnud märkimata rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Riigikohus on 2. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-150-11 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et rahasumma määramisel TsMS § 385 järgi tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, millest tuleb lähtuda hagi tagamisel, sh TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestada hagi hinda.

Kolleegiumil on võimalik rikkumine kõrvaldada, selgitades kooskõlas TsMS §-ga 385 kostjale tema õigust taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist, kui ta tasub selleks ettenähtud pangakontole 112 000 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii. Samamoodi on Riigikohus sama rikkumise ise kõrvaldanud 11. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11 tehtud määruse p-s 12.

13. Vastuseks määruskaebuse väitele hagi tagamise avalduselt TsMS § 383 lg 1¹ kohaselt tagatise maksmise kohustuse kohta märgib kolleegium, et ringkonnakohus on sisuliselt maakohtu rikkumise kõrvaldanud, selgitades, miks on praegusel juhul võimalik jätta hagejalt tagatis TsMS § 383 lg 1² järgi nõudmata.

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele võla tasumise kohta ja tõendite esitamata jätmise kohta märgib kolleegium, et hagi tagamise staadiumis tõendeid ei koguta ega hinnata. Küll on hagi tagamise menetluses üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt TsMS § 371 lg 2 p 1). Riigikohus on 16. novembril 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04 tehtud määruse p-s 17 leidnud, et üldjuhul saab hagi tagamise abinõu määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, st mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta.

Ka kostja esitatud väidet hagejal hagemisõiguse puudumise kohta on võimalik hagi tagamise menetluses hinnata. Hageja on esitanud Riigikohtule äriühingu ainuosaniku digitaalselt allkirjastatud otsuse, millest tulenevalt oli hagejal hagi esitamise õigus (nõudeõiguse loovutamise põhjal).

15. Kostja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tema määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu