RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Jätta Olev Tomsoni kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2012. a otsuse haldusasjas nr 3-10-544 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse punktidele 7-12.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

 

1. Olev Tomson esitas 15. juulil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi vastu varalise kahju 120 750 krooni hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt sõlmisid O. Tomson ja Tõrva Tarbijate Ühistu (Tõrva TÜ) nõukogu 15. mail 2008 lepingu Tõrva TÜ juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks. Lepingu järgi kehtib leping seni, kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ juhatajana või kuni uue lepingu sõlmimiseni.

Tõrva TÜ nõukogu 3. novembri 2008. a otsusega kutsuti O. Tomson juhatuse liikme kohalt tagasi. Otsus jõustus 11. detsembril 2008. 12. detsembril 2008 koostati Tartu Maakohtu registriosakonnale avaldus, milles paluti kustutada registrist kanne juhatuse liige O. Tomsoni kohta. 22. detsembril 2008 tegi Tartu Maakohtu registriosakond muutmiskande.

14. jaanuaril 2010 esitas O. Tomson Justiitsministeeriumile taotluse Tartu Maakohtu registriosakonna tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. 1. veebruari 2010. a kirjaga jättis Justiitsministeerium O. Tomsoni taotluse rahuldamata.

Kaebaja arvates tegi Tartu Maakohtu registriosakond muutmiskande kandeavalduse esitanud isiku esindusõigust kontrollimata. Äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 4 sätestab, et juhatuse väljavahetamise avaldusele võib alla kirjutada nõukogu esimees. Maakohtu registriosakond ei kontrollinud, kes on Tõrva TÜ nõukogu esimees ja tegi muutmiskande esindusõiguseta isiku avalduse alusel.

Tõrva TÜ nõukogu tegi otsuse juhatuse tagasikutsumise kohta 3. novembril 2008. ÄS § 33 lg-st 7 tulenevalt möödus äriregistrile 10 tööpäevane avalduse esitamise tähtaeg 17. novembril 2008. Tartu Maakohtu registriosakond võttis avalduse õigusvastaselt vastu 16. detsembril 2008.

Kande tegemise tulemusena kaotas O. Tomson töökoha ja õiguse saada igakuist töötasu. Kaebaja hinnangul on sellega talle 29 kuupalga ulatuses kahju tekitatud. Kahju õigusvastases tekitamises peab O. Tomson vastutavaks veel viit isikut, kelle vastu on ta esitanud nõuded hagimenetluse korras. Lähtudes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg-s 4 sätestatud solidaarvastutusest, jääb iga võlgniku osa suuruseks 4,83 kuupalka, s.o 120 750 krooni.

2. Justiitsministeerium vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebaja esitatud faktilistel asjaoludel ei ole registriosakonna poolt kaebaja õiguste rikkumine võimalik. Väär on kaebaja väide, et ta on kaotanud töötasu registrikande tõttu. Seda põhjusel, et registrikandel ei ole õigustloovat jõudu.

Avalduse esitanud isiku nõukogu esimehe staatus ei oma põhjuslikku seost kaebaja juhatusest tagasikutsumise ega töötasu nõudega, sest sellest nimetatu ei olene. Nõukogu otsus tehti 3. novembril 2009. Otsuse maakohtu registriosakonnale esitanud V. Lääts oli sel ajal Tõrva TÜ nõukogu liige. Nõukogul oli kohustus otsus registrile edastada. Seda kohustust kandsid lisaks nõukogu esimehele ka teised nõukogu liikmed.

3. Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise eeldused täitmata, sest vaidlustatud kande tegemisega ei ole kaebaja õigusi rikutud ning puudub põhjuslik seos registrikande ja saamata jäänud töötasu vahel.

Kandega ei võetud O. Tomsonilt õigust tegutseda ühistu juhatuse liikmena ega jäetud teda ilma õigusest saada igakuist juhatuse liikme tasu. Kui isik on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ning ta on reaalselt kõrvaldatud juhatuse liikme kohustuste täitmisest, siis on põhjendamatu väita, et igakuise lepingujärgse tasu mittesaamine sõltus registri kandest. Tõrva TÜ nõukogu kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise otsus jõustus 11. detsembril 2008. Kaebaja kõrvaldati ühistu uue juhatuse poolt juhatuse esimehe kohalt 12. detsembril 2008. O. Tomsoni enda kohtuistungil antud seletuse kohaselt sai ta lepingust tulenevalt palka samuti 12. detsembrini 2008. Seega ei ole ka tegelikkuses tasu saamine sõltunud mitte registris kande tegemisest, vaid juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse jõustumisest.

4. O. Tomson esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja leidis, et halduskohus on eksinud, järeldades, et puudub põhjuslik seos registrikande ja saamatajäänud tasu vahel. Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni vahel sõlmitud lepingu kohaselt kehtib leping seni, kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ juhatajana. Halduskohus on segi ajanud töötasu saamise õiguse, mis antud juhul sõltus lepingu järgi äriregistri kandest, ning juhatuse liikme volituste alguse ja lõpu, mis sõltub poolte jaoks nõukogu otsusest.

Tartu Maakohtu registriosakond rikkus kande tegemisel äriseadustiku (ÄS) § 33 lg-t 5, jättes tagamata, et pärast lubatud tähtaega esitatud avaldust ei võetaks vastu ning et ebaõigeid andmeid esitanud isikul ei oleks võimalik avaldust esitada. Kande tegemisel ei olnud küll teada, et O. Tomsoniga sõlmitud lepingus oli tasu saamise õigus seatud sõltuvusse äriregistri kandest, kuid võlaõigusseaduses (VÕS) puuduvad sätted, mis vabandaksid kahju õigusvastast tekitamist põhjusel, et kahju tekitamine ei olnud ettearvatav. ÄS § 33 lg 5 üheks eesmärgiks on ka kannatanu kaitsmine, mistõttu ei kohaldu antud juhul VÕS § 1045 lg 3.

5. Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2012. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, kuid muudeti halduskohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus pidas halduskohtu otsuse põhjendusi asjakohatuteks. Halduskohus lähtus ebaõigesti sellest, millal O. Tomsoni volitused juhatuse liikmena lõppesid, ning asjaolust, et äriregistri kandel ei ole õigustloovat jõudu. Samas jättis halduskohus tähelepanuta kaebajaga sõlmitud lepingu, mille p 7 kohaselt kehtib leping (sh õigus saada tasu), kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva Tarbijate Ühistu juhatajana. Seega sõltus O. Tomsoni õigus tasule sellest, mis ajani on ta kantud juhatajana äriregistrisse, mitte sellest, mis ajani on ta nõukogu poolt ühistu juhatuse liikmeks valitud. Ka tulundusühistuseaduse (TÜS) § 61 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seetõttu puudus alus kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata jätmiseks põhjusel, et puudub põhjuslik seos äriregistri kande ja väidetava kahju vahel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebust siiski rahuldada, sest vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Äriregistri väljavõttest nähtub küll, et Tõrva TÜ nõukogu esimeheks oli L. Tarsalainen, kuid kandeavalduse esitas ja allkirjastas V. Lääts, kes oli nõukogu liige, mitte nõukogu esimees. Vastavalt ÄS § 309 lg-le 4 võib juhatuse liikme volituste lõppemise avaldusele alla kirjutada peale nõukogu esimehe ka tema poolt volitatud isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Nõukogu esimees L. Tarsalainen osales nõusoleku koosolekul, millel otsustati O. Tomsoni volitused juhatuse liikmena lõpetada. Seetõttu pidi nõukogu esimees olema teadlik otsusest ja sellest, et see tuleb esitada äriregistrile, ning eelduslikult aktsepteeris selle allakirjutamist ja esitamist V. Läätse poolt. V. Läätse käitumine andis äriregistri pidajale TsÜS § 118 lg 2 järgi aluse mõistlikult uskuda, et V. Läätsele on antud volitus kandeavalduse allkirjastamiseks ja esitamiseks. Seetõttu ei saa Tartu Maakohtu registriosakonna kandeavalduse vastuvõtmist pidada õigusvastaseks.

Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul rikutud kandeavalduse esitamise tähtaega. Ühistu nõukogu otsus O. Tomsoni volituste lõpetamiseks tehti 3. novembril 2008, kuid otsuse kohaselt jõustus otsus 11. detsembril 2008. Kandeavaldus võeti Tartu Maakohtu registriosakonnas vastu 16. detsembril 2008. Avalduse esitamisel nelja päeva jooksul otsuse jõustumisest ei ole eksitud nõude vastu, et avaldus tuleb esitada viivitamatult. Seega ei saa Tartu Maakohtu registriosakonnale ette heita ka seda, et menetletud oleks pärast seaduses ettenähtud tähtaega esitatud avaldust.

6. O. Tomson esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks otsustamiseks. O. Tomson põhjendab kassatsioonkaebust sellega, et ringkonnakohus on rajanud otsuse asjaoludele ja tõenditele, mida ei ole esitanud kaebaja ega vastustaja ning mida ei ole kohtus kordagi arutatud ega uuritud. Seisukohta, et tulenevalt TsÜS § 118 lg-st 2 oli Tartu Maakohtu registriosakond õigustatud pidama V. Läätse Tõrva TÜ nõukogu esimehe volitatud esindajaks, ei ole vastutaja menetluses esitanud ja seda ei ole kaebajaga arutatud.

O. Tomson ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ka sisulistel kaalutlustel. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ÄS § 321, mille kohaselt peab registripidajale esitatav avaldus ja avalduse allkirjastamiseks antud volikiri olema notariaalselt kinnitatud. Samuti ei ole ringkonnakohus arvestanud, et nõukogu volitused lõppesid 7. novembril 2008, uus nõukogu valiti 16. jaanuaril 2009 ja L. Tarsalainen valiti nõukogu esimeheks alles 26. veebruaril 2009. Olukorras, kus nõukogu ja selle esimehe volituste algus ei ole äriregistri elektroonilises andmebaasis fikseeritud, oleks ringkonnakohus pidanud asjaolu väljaselgitamiseks tegema järelepärimise registripidajale.

7. O. Tomson taotleb vastustajalt viimase õigusvastase tegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamist.

Avaliku võimu volituste ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise aluse sätestab RVastS § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus seega tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse. Kolleegium on korduvalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 11, ja 9. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-94-09, p 9) väljendanud seisukohta, et RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada ka põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel.

8. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude esitamine lubatud, kui õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi. Sellest saab järeldada, et kahju hüvitamist ei ole õigust nõuda, kui isiku õigusi ei ole rikutud. Seega puudub alus hüvitisenõudeks ka juhul, kui halduse õigusvastasel tegevusel on küll seos väidetava kahjuga, kuid halduse tegevus ei riku isiku õigusi. Näiteks on selline olukord võimalik juhul, kus norm, millele isik tugineb, ei loo ega kaitse isiku õigust, mille rikkumisest väidetav kahju tekkis.

9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tõrva TÜ nõukogu oli pädev O. Tomsonit tulundusühistu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuma. Nõukogu pädevuse näeb ette TÜS § 60 lg 1. Tulundusühistu nõukogu vastava otsusega juhatuse liikme volitused lõpevad.

Maakohtu registriosakonnas peetavas äriregistris kajastatakse muu hulgas andmed tulundusühistu ja selle juhatuse kohta. Äriseadustiku § 32 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud andmed. TÜS § 8 p 4 järgi kantakse äriregistrisse muu hulgas juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid. Vastavalt ÄS § 34 lg 2 esimesele lausele kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud (5. jaanuari 2001. a otsus asjas nr 3-2-1-116-10, p 26), et see tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga.

Seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega. Sellises olukorras saab kolmas isik tugineda äriregistri kandest tekkinud õigusnäivusele ning pidada tulundusühistu juhatuse liikmeks äriregistrist nähtuvaid isikuid. Sellist õigust ei ole aga juhatuse liikmel ega juriidilisel isikul, kelle juhatuse liiget vastav kanne puudutab.

Seega ei saa kaebaja ega Tõrva TÜ lähtuda äriregistri kandest tulundusühistu juhatuse liikmete kohta, vaid üksnes tulundusühistu pädeva organi vastavatest otsustest. Näiteks ei saaks Tõrva TÜ pidada kaebaja juhatuse liikme volitusi lõppenuks äriregistri kande tõttu, kui nõukogu ei ole kaebajat juhatuse liikme kohalt tagasi kutsunud.

Seetõttu tulundusühistu juhatuse liikme kohta äriregistris tehtud kanne ei riiva O. Tomsoni õigust olla Tõrva TÜ juhatuse liige.

10. Vaidlusaluse kande tegemise ajal kehtinud sõnastuses sätestas TÜS § 57, et juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega. Tulundusühistuseaduses ei ole juhatuse liikme kohustuste täitmise ja sellega kaasnevate õiguste realiseerimise täpsemat korda määratletud. TÜS § 61 lg 1 kolmanda lause kohaselt lõpevad juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Sellest saab järeldada, et juhatuse liikme kohustusi ja õigusi puudutavad küsimused tuli reguleerida juhatuse liikmega sõlmitud lepinguga. Juhatuse liikme kohustusi ja õigusi puudutavate tingimuste hulgas pidid pooled reguleerima juhatuse liikmele määratud tasu ja selle maksmise korra. Käesolevas asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et 15. mail 2008 sõlmitigi Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni vahel leping Tõrva TÜ juhtimiseks ja seaduslikuks esindamiseks, mille p 7 sätestas juhatuse liikmele tasu maksmise.

11. Tulenevalt TÜS §-st 57 ja TÜS § 61 lg 1 kolmandast lausest ei sõltu juhatuse liikme õigus saada tasu äriregistri kandest juhatuse liikme kohta, vaid tulundusühistu nõukogu otsusest ja juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Seaduses ei ole ette nähtud nõuet kanda äriregistrisse tulundusühistu juhatuse liikme volituste alguse ega lõppemise aega, samuti andmeid juhatuse liikme tasu ega selle maksmise korra kohta. Samuti ei sätesta kehtiv õigus, et juhatuse liikme tasu saamise õigus lõpeks juhatuse liikme kohta äriregistris tehtud kande kustutamisega.

Seega ei riiva Tõrva TÜ juhatuse liikme kustutamise kohta äriregistris tehtud kanne O. Tomsoni õigust juhatuse liikme tasule.

12. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et põhjuslik seos O. Tomsoni väidetava kahju ja äriregistri kande vahel on olemas, kuna O. Tomsoniga sõlmitud lepingu p 7 kohaselt kehtib leping (sh õigus saada tasu) seni, kuni O. Tomson on äriregistrisse kantud Tõrva TÜ juhatajana.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni vahel sõlmitud leping reguleerib selle lepingu poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu said pooled tulundusühistu juhtimiseks ja seaduslikuks esindamiseks sõlmitud lepinguga anda äriregistri kandele seadusest erineva tähenduse poolte omavahelistes suhetes, kuid mitte poolte suhetes registripidajaga. Lepingu pooled ei saanud panna registripidajale kohustust otsustada juhatuse liikme kohta tehtud kande kustutamisega ka juhatuse liikme tasu küsimus. Sõltumata Tõrva TÜ nõukogu ja O. Tomsoni kokkuleppest, on registripidaja kohustuste ja vastutuse aluseks kehtiva õiguse normid. Kuna äriregistri tegevust reguleerivatest sätetest ei tulene registripidajale kohustust ega õigust otsustada tulundusühistu juhatuse liikme kohta äriregistrisse kande tegemisel juhatuse liikme volituste tekkimise, lõppemise või juhatuse liikme tasu saamise õiguse üle, siis ei vastuta registripidaja nimetatud õiguste lõppemise võimalike kahjulike tagajärgede eest.

Isegi juhul, kui lepingus sätestatu tõttu jäi kaebaja juhatuse liikme tasust ilma alates äriregistris kande tegemisest, puudub ikkagi RVastS § 7 lg-st 1 tulenev kahjunõude alus - isiku õiguste rikkumine, st puudub põhjuslik seos kahjuliku tagajärje ja vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse vahel.

13. Eeltoodule tuginedes tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muudetakse vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Kuna kaebus jääb rahuldamata juba ainuüksi põhjusliku seose puudumise tõttu O. Tomsoni väidetava kahju ja vastustaja tegevuse vahel, siis puudub vajadus tuvastada delikti koosseisu ülejäänud elementide esinemine. Seetõttu ei käsitle kolleegium kassatsioonkaebuses esitatud väiteid vastustaja tegevuse õigusvastasuse kohta. Samuti ei too ringkonnakohtu otsuse tühistamist kaasa kassaatori etteheide ringkonnakohtule üllatusliku otsuse tegemises. Isegi juhul, kui ringkonnakohtu otsus oli kaebajale üllatuslik, ei mõjuta see asja lahendamist, sest kaebus jääb rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodust erineval põhjusel.

14. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann