KOHTUMÄÄRUS

1. Rahuldada Tallinna Ettevõtlusameti määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2012. a määrus ja Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2012. a määrus haldusasjas nr 3-11-2395 ning saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Tagastada kautsjon.

 

1. Tallinna Ettevõtlusamet (vastustaja) kohustas 11. augusti 2011. a korraldusega nr 5-1.5/1009 Alert Auto OÜ-d (kaebaja) esitama reklaamimaksu maksudeklaratsioonid viie tööpäeva jooksul korralduse saamisest. 15. septembri 2011. a korraldusega nr 5-1.8/1096 kohustas vastustaja kaebajat tasuma sunniraha 500 eurot vastustaja 11. augusti 2011. a korralduse täitmata jätmise eest.

2. Kaebaja esitas 7. oktoobril 2011 kaebuse, milles soovis 11. augusti 2011. a korralduse nr 5-1.5/1009 õigusvastasuse tuvastamist ning 15. septembri 2011. a korralduse nr 5-1.8/1096 tühistamist. 15. novembril 2011 esitatud kaebuse täienduses muutis kaebaja 7. oktoobril 2011 esitatud vastustaja 11. augusti 2011. a korralduse nr 5-1.5/1009 õigusvastasuse tuvastamise nõude tühistamise nõudeks ja palus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada tähtaeg.

Kaebaja selgitas, et 11. augusti 2011. a korraldus tehti talle teatavaks samal ajal, kui ta sai teada 15. septembri 2011. a korraldusest ja seega on kaebus esitatud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest.

3. Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2012. a määrusega loeti kaebus vastustaja 11. augusti 2011. a korralduse tühistamiseks esitatuks pärast kaebetähtaja möödumist ja jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires (MKS § 54 lg 6). Vaidlusalune 11. augusti 2011. a korraldus saadeti kaebajale lihtkirjaga. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune korraldus on registreeritud vastustaja dokumendihaldussüsteemis ja postiteenuse osutajale üle antud. Sellega on tõendatud, et korraldus on MKS § 54 lg 6 kohaselt kaebajale lihtkirjaga saadetud ja seetõttu tuleb korraldus lugeda kaebajale kättetoimetatuks viie päeva möödumisel selle kaebajale postitamisest, s.o 15. augustil 2011. Seega tulnuks kaebus maksuotsusele esitada hiljemalt 15. septembril 2011. Kuna kaebus halduskohtule edastati 7. oktoobril 2011, on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud.

Halduskohus ei nõustunud kaebajaga selles, et kaebetähtaja ennistamise aluseks on haldusorgani eksitav tegevus ja korralduse kättetoimetamata jätmine. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Vastustaja on tõendanud kirja üleandmist postiteenuse osutajale. Seega ei ole tegemist haldusorgani eksitava käitumisega.

4. 24. jaanuari 2012. a määruskaebuses ringkonnakohtule leidis kaebaja, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid vaidlusaluse korralduse väljasaatmist või üleandmist postiteenuse osutajale, mistõttu ei saa ka rakendada MKS § 54 lg-t 6.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. veebruari 2012. a määrusega halduskohtu 9. jaanuari 2012. a määruse osas, mis puudutas kaebetähtaega, ja luges 11. augusti 2011. a korralduse tühistamiskaebuse tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja on haldusakti kättetoimetamise korra vastu eksinud ning seetõttu ei saa haldusakti MKS § 54 lg 6 esimese lause alusel juriidilisele isikule kättetoimetatuks lugeda. Kohus tõlgendas MKS regulatsiooni selliselt, et valides MKS § 52 lg-s 1 loetletud kättetoimetamisviiside hulgast kättetoimetamise posti teel, tuleb maksuhalduril selle kättetoimetamisviisi rakendamisel järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, sh HMS § 26 lg 1 esimest lauset. Kohus leidis, et MKS ei ole HMS § 26 lg 1 teises lauses nimetatud seadus, sest ei sätesta juhtusid, mil maksuhaldur võiks dokumente kätte toimetada lihtkirjaga.

6. Määruskaebuses Riigikohtule palub vastustaja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2012. a määrus haldusasjas nr 3-11-2395 ja teha uus määrus, millega jäetakse kaebaja 24. jaanuari 2012. a määruskaebus rahuldamata.

7. Haldusmenetluse seaduse § 25 lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. (HMS § 26 lg 1)

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 45 järgi kohaldatakse maksumenetluses HMS-s sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2 näeb ette, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. MKS 4. peatükk reguleerib dokumentide kättetoimetamist (MKS §-d 52-55).

MKS § 52 lg 1 järgi antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3) elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes. Samas sätestatakse, et maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

8. MKS varasem redaktsioon (kehtis 31. detsembrini 2008) sätestas juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetamiseks lihtkirjalise vormi. Korralduse andmisel kehtinud ja hetkel kehtiv MKS regulatsioon sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil ning isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil (MKS § 54 lg 2). Seega on kehtivat regulatsiooni kättetoimetamise täpsema viisi osas võimalik tõlgendada erinevalt.

9. Ringkonnakohus leidis, et kuna MKS ei sätesta haldusakti kohustuslikku kättetoimetamisviisi, ei ole MKS HMS § 26 lg 1 teises lauses nimetatud seadus, sest ei sätesta juhtusid, mil maksuhaldur võiks dokumente kätte toimetada lihtkirjaga. Valides MKS § 52 lg-s 1 loetletud kättetoimetamisviiside hulgast kättetoimetamise posti teel, tuleb maksuhalduril selle kättetoimetamisviisi rakendamisel ringkonnakohtu arvates järgida HMS nõudeid, sh HMS § 26 lg 1 esimest lauset, ning seega tuli vaidlustatud haldusakt toimetada kaebajale kätte tähitud kirjaga, mida vastustaja ei teinud.

10. Kolleegium ringkonnakohtu sellist tõlgendust ei toeta. HMS ja MKS on üld- ja eriregulatsiooni vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist. Kolleegium leiab, et regulatsiooni muutmise eesmärgiks ei olnud piirata maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamise võimalusi, vaid anda maksuhaldurile võimalus valida, kuidas dokumente kätte toimetada (MKS § 52 lg 1). Taolist tõlgendust toetab ka maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377 SE III) seletuskiri.

11. Samas rõhutab kolleegium, et vaidluse korral peab maksuhaldur tõendama kirjade postiasutusele üleandmist. Määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09 märkis kolleegium, et lihtkirjana dokumendi kättetoimetamist juriidilise isiku registrijärgsele aadressile ei tõendanud ainuüksi haldusorgani väljaläinud kirjade registri väljavõte, vaid lisaks kirjade registri väljavõttele on maksuhaldur tõendanud lihtkirjade üleandmise postiasutusele. Kolleegium jääb oma varasema praktika juurde.

12. Käesolevas asjas leidis halduskohus, et vaidlust ei ole selles, et 11. augusti 2011. a korraldus on registreeritud vastustaja dokumendihaldussüsteemis ja postiteenuse osutajale üle antud. Samas märgib kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses, et maksukorralduse kättetoimetamise tõendamise kohustus on vastustajal. Järelikult seadis kaebaja vastustaja tegevuse kirjade saatmisel ja korralduse kättetoimetamisel kahtluse alla. Vastustaja edastaski koos vastusega kaebusele oma töötajate selgitused kirjade üleandmise kohta postiteenuse osutajale (tl 60-61). Halduskohus on seega ekslikult leidnud, et korralduse postiteenuse osutajale üleandmises ei ole vaidlust ja jätnud olulised tõendid hindamata.

13. HKMS § 229 lg 2 ja § 234 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Haldusasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann