KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Rahuldada Milleenia Valduse AS (pankrotis) kassatsioonkaebus.
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-122/2004 osas, millega jäeti rahuldamata Milleenia Valduse AS (pankrotis) apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-112/2003 osas, millega jäeti rahuldamata Milleenia Valduse AS (pankrotis) kaebus. Teha asjas uus otsus, millega tühistada Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsus nr 5-04/533 täies ulatuses.
4. Arvata Maksu- ja Tolliameti tasutud kautsjon riigituludesse. Tagastada Milleenia Valduse AS (pankrotis) tasutud kautsjon.
5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja AS Tartu KEK kasuks kohtukulud 16 815 krooni.

1. Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2002. a otsusega kuulutati välja Milleenia Valduse AS pankrot. Tartu Linna Maksuamet esitas 1. novembril 2002. a pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 8-05/53-1, mille kohaselt oli Milleenia Valduse AS-l tasumata käibemaks summas 967 306 krooni ja käibemaksult arvestatud intress 435 944 krooni, kokku 1 403 250 krooni. 14. märtsil 2003. a toimunud Milleenia Valduse AS nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid AS Tartu KEK, AS Livonia Ehitus ja Veiko Keerberg kogu maksuameti nõude ning, lähtudes Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02, pöördusid kaebustega halduskohtusse. Halduskohus liitis 15. aprilli 2003. a määrusega kolme võlausaldaja kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-112/2003).

Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid kaebajad nõudeavalduse ja selle aluseks olnud Tartu Linna Maksuameti 6. märtsi 2001. a ettekirjutuse nr 5-03/14-785 tühistamist ning Milleenia Valduse AS pankrotimenetluses Tartu Linna Maksuameti nõude tunnustamata jätmist. Kaebuse kohaselt on maksuameti nõue alusetu, kuna maksuvõlg tekkis võlgniku poolt sisendkäibemaksu väärast ümberarvestusest. Seetõttu on ka võla tasumata osa täitmiseks tehtud ettekirjutus ebaseaduslik. Maksuamet on vääralt tõlgendanud KMS § 18 lg 5 ja ei ole õigesti mõistnud Riigikohtu seisukohti selle normi tõlgendamise kohta. Milleenia Valduse AS oli maha arvanud sisendkäibemaksu, mille tasumine toimus seoses tema maksustatava käibe tarbeks kasutatava ehitise ehitamise või remondiga. Milleenia Valduse AS müüs 15. novembril 2000. a talle kuuluva mõttelise osa tema maksustatava käibe tarbeks rekonstrueeritud ehitisest Estiko Investeeringute AS-le. Sisendkäibemaksu ümberarvestuse tegemine oli väär, kuna Estiko Investeeringute AS kasutas omandatud ehitise mõttelist osa jätkuvalt ettevõtluses, mille tulemusel tekib käibemaksuga maksustatav käive. Intresside määramise osas kuni 30. juunini 2002. a on nõue ja osaliselt nõude aluseks olev ettekirjutus seadusevastane ka seetõttu, et intressid on arvutatud ja määratud põhiseadusevastaste normide alusel.

2. Milleenia Valduse AS pankrotihaldur esitas 21. mail 2003. a Tartu Linna Maksuametile parandatud 2000. aasta novembrikuu käibedeklaratsiooni, millest tulenevalt on Milleenia Valduse AS-l käibemaksu enammakse summas 2 063 779 krooni. Ühtlasi esitas pankrotihaldur taotluse selle summa tagastamiseks. Käibedeklaratsiooni parandamise põhjuseks oli pankrotihalduri seisukoht, et Milleenia Valduse AS oli ebaõigesti läbi viinud sisendkäibemaksu ümberarvestuse, kui ta müüs talle kuuluva mõttelise osa ehitisest Estiko Investeeringute AS-le. Kuna ostja jätkas ehitise kasutamist ettevõtluses, ei oleks müüja pidanud ümberarvestust läbi viima.

Tartu Linna Maksuamet jättis 25. juuni 2003. a otsusega nr 5-04/533 pankrotihalduri parandatud käibedeklaratsiooni alusel maksuarvestuses parandused tegemata, Milleenia Valduse AS-le 6. märtsil 2001. a maksuvõla tasumiseks tehtud ettekirjutuse nr 5-03/14-785 kehtetuks tunnistamata ja pankrotihalduri tagastusnõude rahuldamata. Otsuses on seatud kõrvaltingimus, et maksuhaldur kohustub otsuse muutma või kehtetuks tunnistama, kui halduskohtus rahuldab võlausaldajate kaebuse ja jätab maksuhalduri nõude Milleenia Valduse AS pankrotimenetluses tunnustamata.

3. Selle otsuse peale esitas pankrotihaldur halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-292/2003), milles taotleti otsuse tühistamist ning Tartu Linna Maksuametile ettekirjutuse tegemist tagastada kaebuse esitajale käibemaksu enammakse summas 2 063 770 krooni ning arvestada ja tasuda tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Kaebuse kohaselt pidi maksuhaldur MKS §-de 106–107 järgi kas tagastusnõude täitma või otsustama tagastusnõude täitmine peatada või pikendada. Maksuhaldur ei saanud asuda seisukohale, et enammakse puudub. Maksukorralduse seadus ei võimalda tagastusnõude täitmise otsustamisel kehtestada kõrvaltingimusi.

Tartu Halduskohus liitis 4. oktoobri 2003. a määrusega haldusasjad nr 3-112/2003 ja 3-292/2003 ühte menetlusse. 5. veebruari 2004. a määrusega eraldas kohus iseseisvaks menetluseks AS Livonia Ehitus ja V. Keerbergi kaebused ning peatas nendes asjades menetluse kuni kohtulahendite jõustumiseni Tartu Maakohtu menetluses olevates tsiviilasjades nr 2-583/2003 ja 2-584/2003. Käesoleva asja raames jätkus menetlus AS Tartu KEK ja Milleenia Valduse AS kaebuste alusel.

4. Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-112/2003 rahuldati AS Tartu KEK kaebus täielikult ja Milleenia Valduse AS kaebus osaliselt. Kohtuotsusega tühistati Tartu Linna Maksuameti poolt 6. märtsil 2001. a Milleenia Valduse AS-le tehtud ettekirjutus nr 5-03/14785, jäeti Tartu Linna Maksuameti nõue Milleenia Valduse AS pankrotimenetluses tunnustamata ning tehti Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus tagastada Milleenia Valduse AS-le käibemaksu enammakse.

Otsuse kohaselt oli maksuamet KMS § 18 lõiget 5 vääralt kohaldanud. Hoolimata rekonstrueeritud ehitise võõrandamisest kasutatakse ehitist edasi ettevõtluses ja sellest laekub käibemaks riigieelarvesse. Nõude käibemaksu tagasiarvestamiseks saab esitada siis, kui ehitis ettevõtlusest väljub. Kohtu arvates on tõendatud, et kaubahalli võõrandamisel läksid üle Milleenia Valduse AS kui ettevõtja kõik õigused ja kohustused ning ehitis ei ole ettevõtlusest väljunud. Kuna Milleenia Valduse AS on sisendkäibemaksu 2000. a novembris alusetult ümber arvestanud, siis on maksuameti nõudeavaldus alusetu. Olematu maksuvõla sissenõudmise ettekirjutus on õigusvastane ning pankrotihalduril on õigus esitada maksuametile tagastusnõue.

Halduskohus jättis tühistamata Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsuse nr 5-04/533 kõrvaltingimuse. Halduskohus leidis, et Maksukorralduse seadus ei keela haldusaktis kõrvaltingimuse seadmist. Seatud kõrvaltingimus vastab HMS §-s 53 sätestatule ja oli käesoleva asja menetluse eripära arvestades mõistlik. Kuna kohus ei tühista haldusakti kõrvaltingimust, siis muutub haldusakt õigusvastaseks kohtuotsuse jõustumisel ning maksuamet peab ise pärast kohtuotsuse jõustumist haldusakti viivitamatult kehtetuks tunnistama. Enammakse tagastamise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ning seetõttu ei ole alust kohustada maksuhaldurit intressi arvestamiseks ja tasumiseks.

5. Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus ja Milleenia Valduse AS.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus taotles kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebused täies ulatuses rahuldamata. Apellant leidis, et ta tõlgendas KMS § 18 lõiget 5 õigesti. Käesolevas asjas ei toimunud ettevõtte üleminekut ning Milleenia Valduse AS oleks pidanud ehitise võõrandamisel tegema käibemaksu ümberarvestuse.

Milleenia Valduse AS taotles kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse Milleenia Valduse AS kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus ebaõigesti Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsuse tühistamata. Apellandil tekkis enammakse parandatud käibedeklaratsiooni alusel ning maksuhalduril ei olnud õigust enammakse tagastamisest keelduda ega seostada enammakse tagastamist kohtu tõlgendusega. Maksukorralduse seaduse tagastusnõuet sätestavad normid kui erinormid ei näe ette tagastusnõude täitmise otsustamisel kõrvaltingimuse kehtestamise võimalust. Samuti ei saa õiguslik tõlgendus olla sündmuseks HMS § 53 lg 1 p 1 mõttes. Sündmus tähendab üksnes faktilist asjaolu. Kuna tagastamata jätmise otsus ja sellega kehtestatud kõrvaltingimus olid ebaseaduslikud, oleks kohus pidanud maksuameti otsuse tühistama ning kohustama maksuhaldurit arvestama vastavalt MKS § 116 lõikele 2 apellandi kasuks intressi.

6. Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3-122/04 jäeti mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohtadega, et maksuamet on KMS § 18 lõiget 5 vääralt tõlgendanud ja Milleenia Valduse AS ei pidanud ehitise võõrandamisel tegema sisendkäibemaksu ümberarvestust. Halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud ja järeldanud, et tegemist oli ettevõtte üleminekuga ning ehitis ei väljunud ettevõtlusest. Ringkonnakohus nõustus ka halduskohtu seisukohtadega haldusakti kõrvaltingimuse osas. Haldusakti kõrvaltingimus oli seotud kohtuotsuse jõustumise fakti kui sündmusega, mitte aga õigusliku tõlgendusega. Vaidlustatud maksuameti otsus muutub õigusvastaseks alles kohtuotsuse jõustumisel.

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti tema apellatsioonkaebus rahuldamata ning saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Kassaator on seisukohal, et kohtud on vääralt tõlgendanud KMS § 18 lõiget 5. Riigikohtu varasemates lahendites väljendatud seisukohad ei ole käesolevas asjas rakendatavad, sest asjaolud on erinevad. Kassaatori arvates ei ole vastustajad esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud ettevõtte üleminekuga Äriseadustiku § 5 tähenduses. Tegemist oli tavalise müügilepinguga, sest müügiobjektiga seotud õigused ja kohustused ei läinud ostjale üle. Kassaatori arvates tuleks käesoleva asja lahendamisel arvestada asjaoluga, et ehitise müüjal ei ole võimalik kontrollida ehitise uue omaniku tegevust ning ta ei saa selle eest vastutada. Kassaatori arvates tegi Milleenia Valduse AS käibemaksu ümberarvestuse õigesti ning seetõttu on maksuhalduri nõudeavaldus õige ning pankrotihalduril ei ole õigust esitada tagastusnõuet.

AS Tartu KEK ja Milleenia Valduse AS ühises kirjalikus vastuses vaieldakse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebusele vastu ning leitakse, et ringkonnakohtu otsus KMS § 18 lg 5 tõlgendamise kohta on õige.

8. Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuses palutakse tühistada nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsus selles osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses ja tühistada Tartu Linna Maksuameti 25. juuni 2003. a otsus nr 5-04/533 ning teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus arvestada ja maksta välja intressid tagastusnõude täitmisega viivitamise eest.

Kassaator on seisukohal, et kohtul ei olnud õigust jätta maksuameti otsus tühistamata. Pankrotihaldur kui võlgniku seaduslik esindaja ja majandustegevust korraldav isik on õigustatud ja kohustatud esitama maksudeklaratsioonide parandusi ning tagastusnõudeid. Maksuhalduril ei ole õigust keelduda tagastusnõude täitmisest ega seada tagastusnõude täitmist sõltuvusse võlausaldajate vastuväidete läbivaatamise tulemusest. Maksuhalduril ei ole õigust seada haldusaktis sellist kõrvaltingimust nagu on vaidlustatud otsuses. Vaidlustatud otsuse jõussejätmine rikub kassaatori õigusi, kuna ei võimalda kassaatoril saada MKS § 116 lõikest 2 tulenevaid intresse kogu tagastusnõude täitmisega viivitamise aja eest.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kirjalikus vastuses vaieldakse Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebusele vastu.

AS Tartu KEK kirjalikus vastuses nõustutakse Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuse seisukohtadega.

9. Riigikohtu istungil jäid protsessiosalised oma kassatsioonkaebustes ja kirjalikes vastustes väljendatud seisukohtade juurde.

10. Riigikohus nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et ehitise võõrandamine Milleenia Valduse AS poolt on vaadeldav ettevõtte kui majandusüksuse üleandmisena Äriseadustiku § 5 tähenduses. Kohtud on kohaldanud käibemaksuseadust õigesti ning hinnanud tõendeid õigesti. Kuna tegemist oli ettevõtte üleandmisega ning ehitist kasutati jätkuvalt ettevõtluses, siis ei pidanud Milleenia Valduse AS sisendkäibemaksu tagasiarvestust tegema. Asjaolu, et äriühing pankrotistus pärast ettevõtte võõrandamist, ei muuda ettevõtte võõrandamisest tekkivat õigusjärglust ja solidaarset vastutust. Samuti ei muuda õigusjärglust ja vastutust asjaolu, et ettevõtte omandaja on omakorda ettevõtte võõrandanud.

Riigikohtu halduskolleegium märkis 28. mai 2002. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-02, et kui võõrandatud ehitist kasutatakse edasi ettevõtluses ja sellest laekub riigieelarvesse käibemaks, tooks KMS § 18 lõike 5 alusel toimuv käibemaksu ümberarvestuse tegemine endaga kaasa käibemaksu kumulatsiooni, mis on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega. Kumulatsioon tekib sellest, et ehitise uus kasutaja ei saa rekonstrueerimisväljaminekutega seoses tasutud käibemaksu maha arvata, kuigi kasutab ehitist maksustatava käibe tarbeks. Kõrvalekalded lisandunud väärtuse maksu printsiibist on lubamatud, sest need moonutaksid konkurentsi ning takistaksid kaupade ja teenuste vaba liikumist. Samasugust seisukohta on korratud Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2004. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-04.

Kolleegium on seisukohal, et viidatud kohtulahendites toodud tõlgendus on kohaldatav ka käesolevas asjas. Eeltoodud põhjustel tuleb Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

11. Järgnevalt kontrollib Riigikohus Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebuse väiteid haldusakti kõrvaltingimuse õiguspärasuse kohta.

HMS § 53 lõike 1 punkti 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimus muuhulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. HMS § 53 lg 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse kas seaduses või määruses sätestatud juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.

MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui Maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või Tolliseadustikus ei ole ette nähtud teisiti.

MKS § 93 näeb ette maksuhalduri õiguse määrata maksusumma muutva tingimusega. Kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada.

MKS § 107 lg 3 näeb ette, et kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust.

Sellest sättest tuleneb, et maksuhalduril on õigus määrata muutev tingimus ka otsuses, millega keeldutakse enammakstud maksusumma tagastamisest. MKS § 107 lõikes 3 nimetatud otsus ei ole kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Seetõttu ei ole käesolevas asjas HMS § 53 rakendatav ning tuleb lähtuda MKS § 107 lõikest 3 ja MKS §-st 93.

12. Milleenia Valduse AS oli alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu tagasiarvestuse seoses ehitise võõrandamisega. Osa tagasiarvestuse tulemusena tekkinud maksuvõlast oli pankroti väljakuulutamise ajaks tasumata. Pankrotihaldur esitas maksuametile käibedeklaratsiooni paranduse ning nõudis enammakstud käibemaksu tagastamist. Samal ajal vaidlustasid võlausaldajad maksuhalduri nõudeavalduse käibemaksuvõla osas. Seega tekkis kaks erinevat õiguslikku vaidlust sama õigusnormi tõlgendamise üle ning mõlemad vaidlused puudutasid ühe ja sama isiku maksukohustusi.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et sellises olukorras oli tagastusnõude täitmisest keeldumise otsuses muutva tingimuse kehtestamine õigustatud ja otstarbekas. Samas märgib kolleegium, et haldusakti muutval tingimusel oleks õiguslik tähendus vaid siis, kui Milleenia Valduse AS pankrotihaldur ei oleks haldusakti halduskohtus vaidlustanud. Sel juhul oleks pärast võlausaldajate poolt algatatud kohtuvaidluse tulemuse selgumist võtnud maksuhaldur uuesti seisukoha tagastusnõude täitmise otsuse suhtes. Muutva tingimuse eesmärk on anda haldusakti adressaadile võimalus saavutada haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine muul viisil, kui selle vaidlustamine kohtus.

Kuna käesoleval juhul vaidlustas pankrotihaldur haldusakti halduskohtus, siis kaotas haldusakti kõrvaltingimus iseseisva tähenduse. Haldusakt on õigusvastane selle andmise ajast alates ning täies ulatuses. Õigusvastase haldusakti kehtivust ei saa kõrvaltingimuse kaudu pikendada kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kui kaebaja taotleb kohtult haldusakti tühistamist ning kohus leiab, et haldusakt on õigusvastane, siis peab halduskohus tühistama haldusakti koos muutva tingimusega. Tühistatud haldusakti muutev tingimus ei saa iseseisvalt kehtima jääda, kuna sellel puudub õiguslik sisu ja seda pole võimalik täita.

13. MKS § 106 lg 1 kohaselt tuleb tagastusnõue esitada maksuhaldurile kirjalikult, märkides selles ka nõude täitmise viisi (tasumine, tasaarvestus). Enammakstud maksusumma tagastamist võib taotleda ka maksudeklaratsioonis. MKS § 106 lg 2 näeb ette, et summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. MKS § 107 näeb ette tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise alused.

MKS § 116 lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui maksuhaldurile esitatakse maksusumma tagastamise taotlus, siis peab maksuhaldur 30 päeva jooksul kontrollima tagastusnõude õigsust ja võtma seisukoha, kas summa tagastada või mitte. Maksuhaldur ei saa otsustamist edasi lükata ega seostada otsuse tegemist oodatava kohtuotsusega mõnes teises maksuvaidluses. Kui maksuhaldur oli kohustatud enammakse tagastama, kuid maksuseaduse väära tõlgendamise tõttu keeldus selleest, siis on maksukohustuslasel õigus pöörduda keelduva otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse. Haldusakti kõrvaltingimus ei saa piirata maksukohustuslase kaebeõigust ega õigust nõuda tagastusnõude täitmisega viivitamise eest intressi. Maksuseaduse väärast tõlgendamisest tulenevat riski peab sellisel juhul kandma maksuhaldur, mitte maksukohustuslane.

Eeltoodud põhjustel on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et vaidlustatud Tartu Linna Maksuameti otsus tuleb tühistada tervikuna, sealhulgas ka muutva tingimuse osas. Sellest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud arvutama ka intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest.

14. Milleenia Valduse AS taotleb kassatsioonkaebuses Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemist intresside arvutamise ja maksmise kohta.

Riigikohus märgib, et intresside arvutamine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus. Maksukohustuslane ei pea tagastusnõude üle käivas kohtuvaidluses esitama halduskohtule intresside arvutamise ja väljamõistmise taotlust ning kohus ei pea maksuhaldurile tegema intresside arvutamiseks ettekirjutust. Vajadusel võib kohus selgitada otsuse täitmise korda ning juhtida maksuhalduri tähelepanu intresside arvutamise kohustusele. Kui maksuhaldur keeldub intresse tasumast või kui maksukohustuslane ei ole nõus arvutatud intressisummaga, siis võib maksukohustuslane pöörduda vastavasisulise kaebusega halduskohtusse. Vastavat seisukohta väljendas Riigikohtu halduskolleegium ka 8. detsembri 2004. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-63-04.

15. Kuna Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Milleenia Valduse AS kassatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb Maksu- ja Tolliametilt välja mõista AS Tartu KEK kohtukulud kassatsioonimenetluses. Milleenia Valduse AS ei taotlenud kohtukulude väljamõistmist. AS Tartu KEK esitas kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud kassatsioonimenetluses õigusabikulusid 16 815 kr. Kulude kandmine on tõendatud ning kulude suurus on põhjendatud.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann