Korduma kippuvad küsimused
Kuidas kohtuasi liigub kohtusüsteemis?
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid, st Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise menetluses.
Mis on Riigikohtu erikogu?
Erikogu lahendab Riigikohtu kolleegiumide vahelisi erimeelsusi seaduste tõlgendamisel, samuti kohtutevahelisi pädevusvaidlusi. Sõltuvalt sellest, mitme kolleegiumi vahelise vaidlusega on tegemist, võib erikogu koosneda kas kahe või kolme kolleegiumi esindajatest. Iga kolleegium valib erikogusse kaks kohtunikku. Erikogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Erikogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik kõigile kolleegiumidele seni, kuni erikogu ei ole oma seisukohta muutnud või kuni seda pole teinud Riigikohtu üldkogu.
Mis on Riigikohtu üldkogu?
Üldkogu on Riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Üldkogu kutsub kokku ja selle istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 11 kohtunikku. Otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega, kui hääled jagunevad võrdselt, on määravaks Riigikohtu esimehe hääl.
Riigikohtu üldkogu:
1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
3) lahendab kohtunikueksami komisjoni otsuste peale esitatud kaebuseid;
4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebuseid;
5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
Kes on Riigikohtu esimees ja mis on tema pädevuses?
Alates 13. septembrist 2004 on riigikohtu esimees Märt Rask. Riigikohtu esimehe nimetab presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu.
Riigikohtu esimees:
1) juhib ja esindab Riigikohut;
2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks;
3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
Riigikohtu esimees on ametikohajärgselt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istungi eesistujaks, ta kutsub kokku ja juhatab erikogu ja üldkogu istungeid.
Mis on teistmine?
Teistmine on protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud kohtuotsuse või -määruse uuesti läbivaatamine.
Kuidas saada kohtunikuks?
Avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu vabale kohtunikukohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus sooviga kandideerida ning muud dokumendid tuleb esitada Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul konkursiteate ilmumisest. Vabast riigikohtuniku kohast teatab Riigikohtu esimees.
Kohtunikuks kandideerija peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega, hea tervisega ja eesti keelt valdav Eesti kodanik, kes on lõpetanud riiklikult akrediteeritud ülikooli õigusteaduskonna, ei ole süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemise eest, vallandatud ega tagandatud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvalt ametikohalt. Samuti ei tohi kohtunikuks pürgija olla erakonna, Riigikogu, kohaliku volikogu ega äriühingu juhtorganite liige.
Maa-, linna- või halduskohtu ning ringkonnakohtu kohtunikukoha taotleja peab olema sooritanud kohtunikueksami. Seejuures peavad esimese astme kohtunikuks pürgijad lisaks olema läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või olema sellest vabastatud) ja teise astme kohtunikuks nimetatakse üksnes kogenud ja tunnustatud jurist.
Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.
Konkursi vabale kohtunikukandidaadi kohale ehk kohtuniku ettevalmistusteenistusse kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kandideerimisavaldus ning muud dokumendid tuleb esitada justiitsministrile ühe kuu jooksul konkursiteate ilmumisest. Kohtunikukandidaadiks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele. Konkursil osalejad läbivad õigusalaste teadmiste kontrolli ja vestluse.
Kohtunikueksamit ja kohtunikukandidaadiks pürgijate õigusalaste teadmiste kontrolli ning vestlusi kandideerijate isikomaduste hindamiseks korraldab kohtunikueksami komisjon.
Kuidas pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse?
Euroopa Inimõiguste Kohtus asub Prantsusmaal Starasbourg'is ning selle kontaktandmed on:
Strasbourg-Cedex F - 67075
FRANCE
tel 33 (0)3 88 41 20 18
faks 33 (0)3 88 41 27 30
e-post: webmaster@echr.coe.int
koduleht: http://www.echr.coe.int/
Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta leiab infot Välisministeeriumi koduleheküljelt. Infot selle kohta annab ka Eesti Inimõiguste Instituut.