Avaleht » Kõrvalmenüü » Uudised » Uudiste arhiiv » Riigikohus ei tunnistanud riigikogu kodukorra seaduse § 40 lõiget 1 ning § 41 lõikeid 1 ja 3 põhiseadusevastaseks

Riigikohus ei tunnistanud riigikogu kodukorra seaduse § 40 lõiget 1 ning § 41 lõikeid 1 ja 3 põhiseadusevastaseks

02.05.2005

Riigikohus jättis rahuldamata Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri ja Harri Õunapuu taotluse tühistada Riigikogu juhatuse 14. detsembri 2004. a otsus, millega keelduti registreerimast Eesti Sotsiaalliberaalide fraktsiooni.


Riigikogu liikmed palusid tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigikogu kodukorra seaduse (RKKS) § 40 lg 1, mille järgi võivad sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed moodustada ainult ühe fraktsiooni. Samuti vaidlustasid nad võimaluse registreerida fraktsiooni üksnes viie päeva jooksul pärast Riigikogu esimest istungit.


Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et ehkki kehtivad fraktsioonide moodustamise reeglid piiravad vaba mandaadi võrdse teostamise põhimõtet, on see piirang proportsionaalne, taotlemaks valimissüsteemi proportsionaalsuse ning erakonnademokraatia tagamise eesmärki.
Kolleegium selgitas, et proportsionaalse valimissüsteemi ning erakonnademokraatia eesmärgiks on säilitada side valimistulemuste ja parlamendi fraktsioonide vahel. Eesmärk on tagada valimistel rahva toetuse pälvinud poliitiliste programmide teostamine Riigikogus vastu võetavates seadustes ja otsustes ning suurendada Riigikogu liikmete poliitilist vastutust oma valijaskonna ees. Kuigi seadusandja ei tohi põhiseaduse kohaselt võtta parlamendiliikmetelt nende poliitilise enesemääramise vabadust, on seadusandja õigustatud kujundama reegleid, mis fraktsioonide moodustamist Riigikogu valimiste vahelisel ajal ja seeläbi valijate tahte moonutamist mingilgi moel takistavad.


Kolleegium möönis, et teatud juhtudel võib uute fraktsioonide moodustamist mittevõimaldav riigikogu kodukorra seaduse regulatsioon osutuda põhiseadusevastaseks. Seda näiteks juhul, kui erakond ühendatakse või jaguneb või killunemine Riigikogus muutub fraktsioonist lahkulöömiste tagajärjel sedavõrd suureks, et ohtu on seatud parlamendi töövõime. Samuti siis, kui erakonna jagunemise järgselt tekib end maailmavaateliselt selgelt määratlenud ning oma maailmavaadet erakonna platvormi kaudu deklareerinud uus erakond. Kolleegium märkis, et praegusel juhul ei ole tegemist sellise situatsiooniga.


OTSUS


Marelle Leppik, Riigikohtu pressiesindaja, tel 7 309 042