Riigikohus leidis, et üleliigse laovaru arvestamine pole toimunud õiguspäraselt
05.10.2006
Riigikohus rahuldas Hadleri Toidulisandite AS-i kassatsioonkaebuse. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et ettevõtjate üleliigse laovaru arvestamiseks ei ole Eestis kasutatud sobivat ja paindlikku metoodikat.
Hadleri Toidulisandite AS-ile oli Põllumajandusministeerium määranud maltodekstriini (linnasesuhkur) ja maltodekstriinisiirupi üleliigse laovaru suuruseks 685 kg, mille alusel kohustas Maksu- ja Tolliamet Hadlerit maksma üleliigse laovaru tasu 2144 krooni.
Üleliigse laovaru tasu seaduse § 6 lg-s 1 sätestatakse kordaja 1,2. Selle kordaja abil arvutatakse iga põllumajandustoodete käitleja valduses olev üleliigne laovaru, mille eest tuleb maksta tasu.
Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei võimalda üleliigse laovaru määramine kordaja 1,2 abil õiglaselt kindlaks teha asjaolusid, mille käigus ettevõtjal tekkisid Euroopa Liidu ühisturul ausat konkurentsi ohustavad üleliigsed varud. Isegi kui kordaja 1,2 kasutamine võib mõnel juhul õigesti peegeldada ettevõtja laovarude põhjendatud kasvu, on see juhuslik ega tulene sellise ettevõtjaga seotud asjaolude kaalumisest.
Eestis kasutatav kordaja 1,2 ei vasta Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ, millega kehtestatakse uutele liikmesriikidele põllumajandustoodetega kauplemise suhtes üleminekumeetmed art 4 lg-s 2 toodud nõuetele. Viimased näevad ette, et üleliigse laovaru kindlakstegemisel arvestatakse asjaolusid, mille käigus üleliigsed varud tekkisid. Riigikohtu halduskolleegium jättis üleliigse laovaru tasu seaduse kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa õigusega.
Täiendavalt märkis Riigikohtu halduskolleegium, et üleliigse laovaru tasu seadus võeti vastu hilinemisega ja jõustus kiirustades. Kuigi üleliigse laovaru eest tasu kehtestamine oli üldjoontes ettenähtav, ei olnud ettevõtjatel võimalik üleliigse loavaru tasu seadusega kehtestatud ja Euroopa õigusega vastuolus olevat regulatsiooni ette näha.
Riigikohtu halduskolleegium ei kahtle üleliigse laovaru tasu seaduse Euroopa õigusest tulenevate eesmärkide õiguspärasuses, kuid nende eesmärkide saavutamiseks valiti kiirustades ja hilinenult ebasobivad vahendid. Seadusandjal on siiski võimalik seda viga tagantjärele parandada, muutes regulatsiooni paindlikumaks. Paindlikumat regulatsiooni, mis oleks ettevõtjatele soodsam, on võimalik kehtestada ka tagasiulatuvalt.
Otsuse leiab siit
Mailin Aasmäe
Riigikohtu pressiesindaja
730 90 42/533 398 46