Kohtunike VI korralise täiskogu protokoll
Pärnu 9. veebruar 2007
Täiskogu algas kell 9:30
Täiskogul osalenud kohtunikud:
| Aaloe Maare | Kikerpill Rubo | Luik Jaak | Raedla Leili | Soots Indrek |
| Aasma Lilianne | Kiris Hannes | Lukk Maire | Rajavere Aita | Sõnna Roomet |
| Aava Meelika | Kirsipuu Inna | Lõhmus Tiit | Randjärv Anne | Särgava Helve |
| Allikmäe Merike | Kivi Lea | Lõõnik Valeri | Randma Piret | Šabarova Tamara |
| Amann Igor | Kiviloo Hurma | Maasik Aili | Pau Gety | Tali Orvi |
| Ammer Anu | Kivinurm Gaida | Madise Lauri | Pavelson Lea | Talviste Toomas |
| Anton Tõnu | Klaar Margo | Mamedguseinov Ifret | Pedassaar Kristel | Tamm Ingeri |
| Brügel Viktor | Koik Roby | Merimaa Mare | Pellja Aivar | Tammeniit Anu |
| Eerik Meelis | Komtšatnikov Mihhail | Miilaste Andrus | Pihlak Heino-Vello | Tampuu Tambet |
| Einula Raivo | Konsand Egon | Minzatov Rafkat | Pikamäe Priit | Tanum Anneli |
| Ennok Anne | Kool Evi | Murak Eda | Pikma Loretta | Tartu Maili |
| Ernits Anu | Koolmeister Indrek | Muts Eda | Pilving Ivo | Teidearu Peet |
| Fisker Fred | Kull Ants | Mõlder Külli | Pohlak Liina | Timmi Agu |
| Gerassimov Annemarie | Kullerkupp Kai | Mõtsnik Tiia | Pokk Rein | Tombak Epp |
| Gontšarov Pavel | Kullerkupp Tiit | Möldre Alari | Poljakova Katre | Tomson Viivi |
| Grauberg Mai | Kuningas Kalev | Niinemägi Ingrid | Preimer Malle | Toomet Merike |
| Haabsaar Epp | Kutsar Ago | Nõmm Iko | Puhkason Katrin | Tooming Sirja |
| Hallas Ingrid | Kuuse Lea | Olentšenko Karin | Pällin Peeter | Truman Silvia |
| Hiiuväin Tiiu | Kuusk Maarika | Olli Vambola | Pärsimägi Andra | Tsefels Ene |
| Hristoforova Tamara | Kõvask Violetta | Olvik Teet | Pütsep Igor | Tänav Ande |
| Härmand Kai | Kõve Villu | Paap Jüri | Raag Ülle | Undrest Reena |
| Iisop Külli | Kägu Madis | Palmiste Anne | Raedla Leili | Uusen Kaie |
| Ilisson Hele | Käpp Heli | Pappel Tiina | Rajavere Aita | Vakker Marion |
| Ilvest Jüri | Külaots Johannes | Parrest Indrek | Randma Piret | Varusk Merike |
| Ivanson Aime | Laffranque Julia | Pau Gety | Randmäe Ene | Vavrenjuk Eveli |
| Jaaksoo Piia | Lahesoo Sirje | Pavelson Lea | Rask Märt | Vendik Annika |
| Jerofejev Peeter | Lahi Geete | Pedassaar Kristel | Reino Mart | Vijar Ülo |
| Junolainen Viljo | Lahtvee Vello | Pellja Aivar | Reinola Urmas | Vinni Helgi |
| Jõgeva Margit | Lapimaa Villem | Pihlak Heino-Vello | Rimmel Haide | Virkus Ruth |
| Jõks Henn | Laumets Maimu | Pikamäe Priit | Roostoja Üllar | Vismann Lukiina |
| Jänes Ülle | Lauri Liili | Pikma Loretta | Rõuk Piret | Vosman Kersti |
| Järvesaar Ott | Laurisaar Koidula | Pilving Ivo | Saar Indrek | Väinaste Heli |
| Kaijanen Kaija | Leimann Marika | Pohlak Liina | Saar Katrin | Õunpuu Sirje |
| Kaldma Aare | Levina Eeva | Pokk Rein | Sakkart Jüri | |
| Kangur Iris | Ligi Viive | Poljakova Katre | Sammelselg Aase | |
| Kartau Mati | Liiv Ele | Polluks Ülle | Sarjas Aarne | |
| Kask Oliver | Lillsaar Toomas | Preimer Malle | Saunanen Mai | |
| Katškovskaja Julia | Lindmets Hiie | Priks Mare | Seppik Malle | |
| Kaur Meeli | Lipson Janika | Puhkason Katrin | Seppo Maie | |
| Kergandberg Eerik | Loide Liivi | Pällin Peeter | Sidok Imbi | |
| Kerstna-Vaks Kersti | Lokk Maili | Pärsimägi Andra | Sillaots Heli | |
| Kesküla Ivi | Loonurm Ulvi | Pütsep Igor | Sillaots Ivika | |
| Kiidjärv Donald | Losevtsova Natalja | Raag Ülle | Sonntak Karin |
Teised kohal viibinud: Toomas Hendrik Ilves, Mall Gramberg, Aaro Mõttus, Rainer Saks, Karl Laas, Rein Lang, Kadi Kanarbik, Jaana Kase, Taivo Kitsing, Margit Lauri, Timo Ligi, Jaana Sahk, Margus Sarapuu, Gunnar Vaikmaa, Age Värv, Gleb Allik, Tiiu Jervan, Maie Kram, Jaan Kartau, Alli Lant, Ilvi Mets, Poigo Nuuma, Jaano Odar, Ester Reimand, Jüri Rätsep, Karin Toomela, Gea Suumann, Tiia Kotkas, Mailin Aasmäe, Marelle Leppik, Piret Lehemets, Piret Raadom, Signe Rätsep, Merle Heitur, Tanel Kask, Margit Vutt.
Juhatas: Märt Rask, Riigikohtu esimees
Protokollis: Piret Lehemets, Riigikohtu sekretär
Päevakord:
| 8.45 - 9.30 | Kogunemine, registreerumine, materjalide jagamine (II korruse fuajees) |
|
9.30 - 9.50
|
Tervitus kohtunikele Toomas Hendrik Ilves, Vabariigi President |
|
9.50 - 10.20
|
Ettekanne õigus- ja kohtusüsteemi arengust Märt Rask, Riigikohtu esimees |
|
10.20-10.50
|
Ettekanne õigus- ja kohtusüsteemi arengust Rein Lang, justiitsminister |
|
10.50 - 11.00
|
Kohtunike omavalitsusorganite valimispõhimõtete muutmisettepanekute ja valimisnimekirja tutvustus Gea Suumann, kohtunike täiskogu sekretariaadi juhataja
|
| 11.00 - 11.30 | Kohvipaus ning valimised kohtunike omavalitsusorganitesse |
I blokk Kohtusüsteemi arengu põhimõtted
Moderaator: Indrek Koolmeister, Riigikohtu kohtunik
11.30 - 13.00 Paneeldiskussioon
– Igor Amann, Tallinna Ringkonnakohtu esimees
– Kersti Kerstna-Vaks, Tartu Maakohtu kohtunik
13.00 - 14.00 Lõunapaus
14.00 - 15.30 Kohtusüsteemi arengupõhimõtete hääletus
15.30 - 16.00 Kohvipaus
II blokk Kohtulahendite tühistamise põhjuste analüüs
Moderaator: Meelis Eerik, Harju Maakohtu kohtunik
16.00 - 17.45 Peaettekanne – Ago Kutsar, Tartu Ringkonnakohtu esimees
Kommenteerivad sõnavõtud:
– Pavel Gontšarov, Viru Maakohtu esimees
– Margit Vutt, Riigikohtu analüütik
17.45 - 18.00 Omavalitsusorganite valimistulemuste teatavakstegemine.
Kokkuvõtted.
Täiskogu istungi käik
1. Vabariigi Presidendi tervitus (Lisa 1)
M. Rask: Tänase täiskogu rakendamiseks on vaja teha mõningad otsustused. Kohtute seadus sätestab, et kohtunike täiskogu juhatab Riigikohtu esimees, kui täiskogu ei otsusta teisiti. Väljasaadetud päevakorra järgi oleme pakkunud, et I bloki diskussiooni moderaatoriks võiks olla Meelis Erik ja II bloki diskussiooni moderaatoriks võiks olla Indrek Koolmeister.
Kohtunike täiskogu nõustub välja pakutud arutelude juhatajatega.
Teatan, et Riigikohtu esimehe käskkirjaga on moodustatud sekretariaat:
juhataja: G. Suumann ning liikmed: P. Raadom, M. Aasmäe, T. Kotkas, P. Lehemets, M. Leppik ja S. Rätsep.
Päevakord on kõigile varem saadetud tutvumiseks. Kas on päevakorrale täiendusi? Redaktsioonitoimkond ja kohtute esimehed on teinud ettepaneku vahetada päevakorras I ja II diskussioonide blokk, st arutada esmalt kohtusüsteemi arengu põhimõtteid ning seejärel kohtulahendite tühistamise põhjuste analüüsi.
Täiskogu enamus pooldab alternatiivset päevakorda.
OTSUSTATI: Kinnitada kohtunike täiskogu päevakord.
2. Riigikohtu esimehe ettekanne (Lisa 2)
3. Justiitsminister Rein Langi ettekanne (Lisa 3)
4. Valimised.
Gea Suumann tutvustab valimiskorraldust ja valimisnimekirja.
4.1.1 Kohtunike omavalitsusorganite valimispõhimõtete muutmine
Ettepanekud:
4.1.1 Seada kandidaadid kohtunike omavalitsusorganitesse üles hiljemalt 1 nädal enne kohtunike täiskogu toimumist.
4.1.2 Valida alates 2008. aastast omavalitsusorgani kogu koosseis ühekorraga seaduses sätestatud ajavahemikuks, olenemata vahepeal väljavahetunud liikmetest; omavalitsusorgani kogu koosseisu liikmete volitused jõustuvad üheaegselt kohtunike täiskogu kodukorras sätestatud tähtajal (§ 8 lg 2), millega lõppevad eelmise koosseisu liikmete volitused; ennetähtaegselt omavalitsusorganist eemale jäänud liikme asemele astub automaatselt liikmega samaaegselt valitud asendusliige; kui omavalitsusorgani liikme eemalejäämine on ajutine, siis tema tagasitulekul taastub tema liikmestaatus, teda asendanud kohtuniku liikmestaatus aga lõppeb ja taastub tema asendusliikme staatus.
4.1.3 Moodustada kohtute haldamise nõukoja juures toimkond uue valimiskorralduse rakendamise ettevalmistamiseks ja kohtunike täiskogu kodukorra läbivaatamiseks.
Hääletus:
Poolt: 186
Vastu: 0
Erapooletuid: 0
OTSUSTATI: kohtunike omavalitsusorganite valimispõhimõtete muutmisettepanekud ja toimkonna loomine heaks kiita.
4.1.2 Kohtunike omavalitsusorganite valimisnimekirja tutvustamine
Toimub salajane hääletus kohtunike omavalitsusorganite liikmete ja asendusliikmete valimiseks (vt hääletusprotokolli).
5. Kohtusüsteemi arengu põhimõtted
Indrek Koolmeister juhatab diskussiooni.
Tänane ülesanne on hinnata seda, mis seni tehtud. Materjal on teile jagatud kahel lehel kirjapanduna. Kõikidel on olnud võimalus oma sõna öelda. Kõik arvamused, mis redaktsioonikomisjoni jõudsid, arutati läbi.
Millised on olulisemad momendid? Vastutuse küsimus. Kes vastutab, see teostab kontrolli. Kui vastutama ja poliitilist vastutust peab kandma täitevvõim, siis me ütleme ka, et otsustab ja teostab kontrolli täitevvõim jne.
Esitatud dokumentides on palju vaidlust tekitanud juhtimisorganite omavahelised seosed, pädevusküsimused. Nendele küsimustele tuleks täna vastust leida ja oma mõtted välja öelda.
Kersti Kerstna-Vaks: Lisaks redaktsioonitoimkonnale esindan ka Eesti Kohtunike Ühingut. Mõttevahetused redaktsioonikomisjonis on olnud sisutihedad ja huvitavad. Täna oleme tulnud ainult 1 alternatiiviga. See ei tähenda, et see konsensus on saavutatud iga kohtuniku tasandil, vaid komisjoni koosseisus. Kohtunike ühing pidas laiendatud juhatuse koosolekut Haapsalus, osalesid ka kohtute esimehed, M. Kram ja V. Kõve. Kohtunike ühingu ettepanekud on siin kajastatud. Nõustun ministriga, kui tahame muudatusi, peame alustama küsimusest, mis puudutab vastutust. Igaüks peab kujundama oma seisukoha.
Igor Amann: 15 a jooksul on kohtunike ja kohtunike kutseorganite poolt Eesti kohtuhalduse süsteemi kritiseeritud mitmel viisil, kriitikat on tulnud ka väljastpoolt. Meie kohtusüsteem vajab rohkem kaasamist eelarve protsessi, kohtunike sõna koolituse küsimustes, teenindava personali valikul, nende tasustamisel jne.
Võrreldes 2003. aastaga on 2006. aastaks on riigieelarve kasv 57%. Justiitsministeeriumi eelarve kasvas 42%, prokuratuuri eelarve kasvas 57%, kohtute oma 27%.
Kui hinnata Eesti kohtuhalduse mudelit, siis vastab põhiseaduses tsiteeritule haldusmudelilt ainult Riigikohus. I ja II aste on allutatud justiitsministeeriumile. Vaidlused on käinud rahastamise üle, kohtuteenistujate arvu ja kohtunike arvu üle. Kriitika on leidnud kajastamist kutseühingu pöördumistes erinevate ministrite poole.
Esitatud dokumenti tuleb suhtuda kui visiooni, ei pea otsima lahendusi kõikidele küsimustele. See on pakutud lahendus.
Märt Rask: Justiitsminister toetab kohtunike initsiatiivi. Ministri käskkirjaga moodustatud töörühma töö tulemusena valmis 80-leheküljeline kohtuhalduse arengustrateegia. See on väärt materjal, et selle juurde tagasi tulla, välja noppida teese, aga täna arutatavates arengupõhimõtetes ei ole palju 80-lk dokumendis märgitut kirjas. Arengupõhimõtted väljendavad suure osa Eesti kohtunikkonna suhtumist ja arusaamu. Nende heakskiitmisele peaks järgnema seadusloome protsess ja peale justiitsministri ettepanekute kaalumist on võimalik jõuda regulatsioonini.
Indrek Koolmeister: p 11 viimane lause ja selle alternatiiv kohtuesimeeste KHN-i kuulumise osas. Pooldaksin põhiversiooni, sest kvootide kehtestamine valitavate organite juurde ei klapi demokraatliku maailmapildiga. Ka ilma kvootideta on võimalik valida väärikaid isikuid. Kui välistame kohtuesimeeste kuulumise, siis me vastandame KHN-i olemasolevale kohtute juhtimise ja haldamise struktuurile. Täna peame p 11 alternatiive hääletama.
Kersti Kerstna-Vaks: Ma pole nõus, et kui hääletame p 11 viimase lause teise alternatiivi poolt, et siis umbusaldaksime oma esimehi ja vastandaksime nad kogu ülejäänud kohtunikkonnaga. Kavandatava muudatuse olulisim võtmesõna on vastutus. Selleks, et teostuks p 8 mainitud kohtusüsteemi juhtimine enesekorralduse põhimõttel, oleks vajalik, et võimalikult palju kohtunikkonnast oleks rohkem informeeritud ja neil oleks suurem võimalus kaasa rääkida. Õige, et kandideerimise piirangute ette kirjutamine ei ole väga demokraatlik, aga kohtuesimeeste KHN-i kuulumise vastu räägib ka kohtuesimehe aruandekohustus KHN-i ees: p 10 kohaselt on KHN-i pädevuses kohtuesimeeste ametisse nimetamine, järelikult ka vabastamine.
Oluline on ka eelarve ring. Kõik esimehed KHN-i ei mahu, seega tekib ebavõrdsus, kes on esindatud, kes mitte. Professionaalsete kaasarääkijate arv peaks suurenema. Ma ei arva, et me ei leia inimesi, kes oleks suutelised kaasa rääkima KHN-is. KHN käib koos kord kvartalis. Täiskogu peab otsustama, kuidas arengupõhimõtted sõnastada. Praegu on kohtute esimehed aktsepteerinud seda, et nad sinna ei kuulu.
Märkuseks 80 lk dokumendi suhtes - see on üks ekspertarvamus, käesolevate arengupõhimõtete näol on tegemist 80-lk dokumendi edasiarenguga.
Aase Sammelselg: Kohtusüsteemi arengu põhimõtted on kahe suunaga. Meile endale on vajalik otsustus, kuidas süsteemisiseselt edasi minna. Teisalt on see poliitiline dokument, sõnum väljapoole. Nõustun ministriga, et kui pakkuda uus lahendus, siis peaksime deklareerima väljapoole, et me ei hoidu vastutusest. Vastutusmehhanism on põhiseaduses. Tundub, et üldistusastmelt on dokument üsna heitlik. Kuhu diskussioon võiks viia? Kas valikud on üksnes p 11 osas?
Indrek Koolmeister: Kohtusüsteemi arengu põhimõtted sisaldavad küll osundust vastutusmehhanismile (p-s 2). Vastutuse mehhanismi pole viidud organite tasemele. Peame selguse looma, milline on kõikide arengukavas loetletud juhtimisorganite vastutus ja vastutuse liigid.
Teksti paranduste tegemine - täna on võimalik ainult tugevdada rõhuasetusi. Ulatuslikke parandusi pole tehniliselt võimalik sisse viia. Vajaduse korral peame selleks kavandama tegevust edaspidi.
Tõnu Anton: Seda dokumenti arutas ka Riigikohus, leidsime, et vaja on muuta 12. punkti 3. rida "Kohtudirektor nimetab ametisse…". Kohtu direktori võimalusi tuleks kohtu esimehe kasuks muuta selles osas, et viia p 12 kooskõlla punktiga 20. See tähendab, et ettepanek on lisada 12. punktis 3. real algavas lauses pärast sõnu "Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad" punktis 20 loetletud "kohtunikuabi, nõunik ja konsultant", lisades nendele ette "välja arvatud". See tähendaks, et kohtudirektor ei nimeta ametisse kohtunikuabi, nõunikku ja konsultanti.
Indrek Koolmeister: Seda märkust arutasime ka redaktsioonikomisjonis. On selge, et kohtunik peab omama kaalukat sõna temaga vahetult seotud teenistujate komplekteerimisel. Kohtuniku tahte arvestamist saab lahendada väga erineval viisil. Juriidilised valikud peab määrama seaduse tasemel.
Tõnu Anton: p 12 järgi nimetab kohtudirektor ametisse kõik kohtuteenistujad ja valvab teenistuslikult nende järele, seega praegune sõnastus eranditele ruumi ei jäta. Siin tuleb ette näha erandid, mitte jääda lootma võimalusele, et pärast redigeeritakse.
Jüri Ilvest: Toetan T. Antonit, kohtudirektor ei peaks olema nõunike ja konsultantide tööandjaks.
P 11 viimases lauses kohtuesimeeste KHN-i kuulumise keelu poolt hääletamine viiks meid küll ebademokraatlikumasse olukorda, aga kohtute arengu kavandamisel peaksime püüdma kaasata kõigi kohtunike häält. Las kohtute esimehed teevad oma tööd ja omavalitsusorgan teeb oma tööd.
Indrek Koolmeister: Eristaksin kohtuteenistujate alluvuse küsimuse formaalset ja sisulist külge. Ametisse nimetamine, allkirja andmine on formaalne toiming. Teine asi on, kuidas sisuliselt toimib kaadri valiku mehhanism.
Tõnu Anton: Jään oma mõtete juurde. Minu jaoks on kohtunikuabi, nõunik ja konsultant tugevalt seotud õigusemõistmisega. Sellepärast peab kohtuesimees selle valdkonnaga tegelema. Teen ettepaneku lisada 12. punktis 3. lauses: "Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad" järele erandid ", v.a kohtunikuabi, nõunik, konsultant," ning seejärel jätkub lause "ja valvab teenistuslikult nende järele".
Indrek Koolmeister: Palun hääletada:
muudatuse sisse viimise poolt: 181
vastu: 3
erapooletuid: 2
Hääletustulemus: väljapakutud erandi lisamine kiideti heaks.
Andrus Miilaste: See dokument on järg 2002. a kohtute seadusele, ka siis vaidlesime juhtimisorganite pädevuse üle. Kutsun üles, et praegu ei hakataks siin redaktsioonilisi muudatusi tegema. Kohtunikel on endil võimalus valida, millise p 11 alternatiivi kasuks nad hääletavad. Küsimus on selles, kas me usaldame kohtuesimehi või mitte? Tänasel päeval kohtu üldkogu ettepanekuid ei pruugita arvestada nt kohtunikukoha täitmisel. Sellist juhtimist ma ei poolda. Kutsun üles dokumenti tervikuna vastu võtma. Ka kohtudirektor on kohtuesimehe alluvuses.
Hurma Kiviloo: P 11 alternatiivi puhul toetan K. Kerstna-Vaksi ja J. Ilvesti argumentatsiooni. Praktikas muutub formaalne kinnitamine tihti sisuliseks otsustamiseks. P 12 järgi muudetakse kohtu üldkogu peamiselt nõuandvaks organiks, kohtuesimehe võim (ja vastutus) muutub oluliselt suuremaks. Seda võimu ja üldkogu otsusest möödaminemise võimalust silmas pidades ning arvestades, kuidas toimub kohtuesimeeste nimetamine, pooldan piirangut, et kohtuesimeestele on tagatud informeeritus ja kaasarääkimisõigus KHN-is, aga nad ei peaks
kuuluma KHN-i.
Margus Sarapuu: Rääkides kohtuesimeeste KHN-i kuulumise piirangust, siis ka Riigikohtu esimees on kohtuesimees. Kas siis KHN-i esimees ei peaks ka olema Riigikohtu esimees, vaid võiks olla valitud KHN-i liikmete seast?
Rein Lang: p 11 järgi on KHN-i 2/3 liikmetest kohtunikud. Täna on KHN-is justiitsminister, õiguskantsler, prokuratuuri esindaja, advokatuuri esindaja ning 2 liiget riigikogust, so 6 inimest. Kui sellele liita 2/3 kohtunikke, saame 18 kohtunikku. Seda nõuet on raske kaitsta. Kui kohtunike täiskogu selle poolt hääletab, siis kes on selles osas volitatud pidama läbirääkimisi ehk vajadusel järgi andma?
p 14 - riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees, mida see tähendab? Kas Riigikohtu esimees seatakse erinevasse olukorda võrreldes Vabariigi Presidendiga?
Pean mõistlikuks p 11 esimene lause välja jätta.
Märt Rask: 2/3 tähendab, et kohtunikkonnal peab olema piisav enamus KHN-is.
Indrek Koolmeister: Ettepanek muuta p 11 esimest lauset ja sõnastada: "KHN-i liikmetest on kohtunikel piisav enamus?" Konkreetne number oleneb sellest, kui palju on KHN-is ametikohajärgseid liikmeid. Me ei saa KHN-i arvulist suurust ette kirjutada. Kuna "piisav enamus" on täiskogu arvates liialt ebamäärane, panen hääletusele variandi:
"KHN-is on kohtunikel enamus".
poolt: 180
vastu: 6
Hääletustulemus: P 11 esimene lause sõnastati ümber, nii et kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus.
Indrek Koolmeister: Hääletame p 11 viimase lause alternatiive, aga mitte esitamise järjekorras, vaid tagurpidi:
II alternatiivi "Kohtuesimees ei või kuuluda KHN-i, kuid võib sõnaõigusega osa võtta KHN-i istungist"
poolt: 145
I alternatiivi "Kohtuesimees võib sõnaõigusega osa võtta KHN-i istungist", st variant, mis ei sisalda keeldu kuulumise kohta
poolt: 34
erapooletuid: 2
Hääletustulemus: Täiskogu enamus pooldab varianti, mille kohaselt kohtute esimehed ei või kuuluda KHN-i.
Jüri Ilvest: Seaduse järgi on Riigikohtu esimees KHN-i esimees. Kas nüüd meie sooviks on, et ka tema kohtu esimehena ei kuuluks KHN-i? Siis tuleks seadust muuta.
Aili Maasik: p 11 jäi vastuoluliseks: Riigikohtu esimees on ka kohtuesimees. P-s 11 tuleks märkida, et I ja II astme kohtuesimehed ei või kuuluda KHN-i.
Indrek Koolemeister: Ettepanek täpsustada p 11 heakskiidetud alternatiivi, ja asendada sõna "kohtuesimees" sõnadega "I ja II astme kohtute esimehed".
poolt: 186
Hääletustulemus: Täiskogu pooldab seda täpsustust.
Indrek Koolemeister: Nüüd oleme sisse viinud vajalikud parandused ja olulisemad punktid, mis küsimusi tekitasid, on läbi arutanud. Panen hääletusele kohtusüsteemi arengupõhimõtete tervikteksti, arvestades täna p-s 11 ja p-s 12 sisse viidud muudatusi.
poolt: 175
vastu: 0
erapooletuid: 11
OTSUSTATI: Kohtusüsteemi arengu põhimõtted heaks kiita, arvestades kohapeal tehtud täiendusi.
6. Valimistulemused. (Lisa 4) (vt hääletusprotokolli).
Gea Suumann tutvustab valimistulemusi.
Valimissedeleid anti välja 186. Hääletustulemused on järgmised:
Kohtute haldamise nõukoda: 1 liige Riigikohtust
Valituks osutus:
* - Tambet Tampuu (Riigikohus)
Kohtunike koolitusnõukogu: 2 liiget ringkonnakohtust, 2 liiget Riigikohtust
Valituks osutusid:
* - Mare Merimaa (Tallinna Ringkonnakohus)
* - Ivo Pilving (Tallinna Ringkonnakohus)
* - Villu Kõve (Riigikohus)
* - Priit Pikamäe (Riigikohus)
Kohtunikueksamikomisjon: 1 liige ja 1 asendusliige I astme kohtust, 1 liige ringkonnakohtust,
2 liiget Riigikohtust
Valituks osutusid:
* - Katrin Saar (Harju Maakohus)
* - Andra Pärsimägi (Tartu Ringkonnakohus)
* - Peeter Jerofejev (Riigikohus)
* - Hannes Kiris (Riigikohus)
Asendusliikmeks:
* - Rutt Teeveer (Tartu Maakohus)
Kohtunikuabi eksamikomisjon 2 liiget ja 1 asendusliige I astme kohtust, 1 liige ja
1 asendusliige ringkonnakohtust
Valituks osutusid:
* - Ele Liiv (Harju Maakohus)
* - Orvi Tali (Harju Maakohus)
* - Üllar Roostoja (Tartu Ringkonnakohus)
Asendusliikmeks:
* - Anu Tammeniit (Pärnu Maakohus)
* - Reet Allikvere (Tallinna Ringkonnakohus)
Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon 1 liige II astmest
Valituks osutus:
* - Margo Klaar (Tallinna Ringkonnakohus)
7. Kohtuotsuste tühistamise põhjused (vt lühiülevaadet kohtulahendite tühistamise põhjuste analüüsist).
Meelis Eerik juhatab II blokki.
Meelis Eerik: Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütikud Margit Vutt ja Tanel Kask on koostanud kohtulahendite tühistamise põhjuste analüüsi lõpparuande. Mul on küsimus, miks on piirdutud ringkonnakohtu lahenditega. Analüüsi objekt on lünklik. Nagu analüüsis on märgitud, ei saa selle põhjal teha põhjapanevaid järeldusi. Mis on kohtuviga? On võimalikud erinevad arvamused. Millal arvamus muutub veaks? Mis on analüüsi eesmärk, kas kohtuvigade demonstratsioon, kohtusüsteemi nõrgema lüli välja selgitamine, lahendite suundumuste selgitamine? Kas analüüsi teha aasta- või valdkonnapõhiselt?
8. Ago Kutsar - Lühiülevaade kohtulahendite tühistamise põhjuste analüüsist (Lisa 5)
9. Pavel Gontšarov - Esimese astme kohtute seisukohad otsuste tühistamise põhjuste kohta (Lisa 6)
10. Margit Vutt - Lühiülevaade kohtulahendite tühistamise põhjuste analüüsist (Lisa 7)
Meelis Eerik: Kutsun üles mitte lahendama üksikuid kaasusi. Oleme huvitatud kvaliteedi tõstmisest. Mismoodi statistikat õiglaselt kajastada, kuidas panna see enda jaoks tööle? Kõik vead pole päris vead. Miks ei ole Riigikohtu lahendid analüüsi hõlmatud?
Margit Vutt: Kui ülesanne püstitati septembris 2006, oli eesmärk saada analüüs valmis täiskogu ajaks. Lahendeid oli tuhandeid, aga analüütikuid vaid kaks.
Ago Kutsar: Statistiliselt, mida võtta aluseks? Kas lahendite üldarv või need, mis on edasi kaevatud? Esimesel juhul võime end kiita, sest tühistatakse ju ainult 1%. See ei sunni meid analüüsi tegema. Edasi viib ikka see, millega pooled rahul pole.
Helve Särgava: Kohtulahendid peavad olema kvaliteetsed. Tühistamisprotsent on sõnum ka väljapoole. Pole õige anda välja sõnumit, et umbes 50 % meie lahenditest on ringkonnakohus tühistanud. Samas pole õige ka, kui anname välja näitaja 1%. Peame teavitama, et arutatud on nii palju ja sellest protsent ja ka edasikaevatutest.
Margit Vutt: Ei saa öelda, et need lahendid, mida edasi ei kaevata, poleks kvaliteetsed. Sellisel juhul kõrgemal seisev kohus ei anna hinnangut. Oleme rõhutanud, et me pole teadlikult võtnud protsenti I astmes tehtud kõigi lahendite arvust. Praegu puudub võimalus jälgida konkreetse lahendi liikumist kõikides astmetes. Kui see on kunagi võimalik, siis saab ülevaate, mis konkreetsest lahendist saab.
Ivo Pilving: Tooksin näite Saksamaalt. Seal on öeldud, et I astme kohtu otsuses on tavaliselt motiivid valed, aga resolutsioon õige. Teises astmes vastupidi, motiivid on õiged, aga resolutsioon vale. Kolmandas astmes on aga nii motivatsioon kui resolutsioon valed. Kutsun üles numbritesse suhtuma ettevaatusega. Ei saa kohtuotsuseid hinnata, kas õige või väär. Kui teha statistikat, siis tuleks otsustele panna hindeid vähemalt 10-punktisel skaalal. I astme kohtus tehakse ära suur töö, mida annab ringkonnakohtus ära kasutada, eksitus resolutsioonis ei tähenda, et kogu töö I astmes oleks olnud väärtusetu.
Mare Merimaa: Olen tegelnud kohtulahendite tühistamise põhjustega. Käisin I astme kohtutes, tegin küsimustiku, toimusid vestlused kohtunikega. Kõik tahavad, et nende kohtulahendid jääksid jõusse. Miks tühistatakse ringkonnakohtu lahendid? Materiaalnorm on keeruline, tekib tõlgendamise probleem. Paraku on menetlusõiguse normid läinud keeruliseks, vaidleme palju. Põhisuund peaks olema see, et tüliküsimused peaks lahendama I astmes, II astmesse peaks minema vähe asju. Kohtunikud on väga ülekoormatud. Kohtute liitmine pole veel tulemusi andnud. Analüüs on hea ja vajalik, aga teen ettepaneku, et ka ringkonnakohtu tasemel võiks olla oma piirkonnas analüütik. Kohtunikel võiks olla rohkem abilisi, perspektiivis igal kohtunikul konsultant, see muudaks kohtulahendid paremaks, on aega rohkem kirjutada, lugeda teisi lahendeid.
Ago Kutsar: Praegune analüüs on esimene, mis on sisulisem. Justiitsministeeriumis tehakse statistikat ainult arvudes.
Lea Kivi: Pole saladus, et üle 80% kriminaalasju lahendatakse lihtmenetluste korras, seega need ei allu kõrgema kohtu õiguslikule kontrollile. 10 kuuga jõudis Riigikohtusse 2 kriminaalasja nn kokkuleppemenetluse asjades. Me ei tea, kuhu õigusemõistmine on pidama jäänud. Tsiviil- ja haldusasjades on analüüs ülevaatlik, millised on kohtulahendid, kas kaevatakse edasi. Kriminaalasjade vaateväljas on 20 % lahenditest, siingi näeme, et sõlmitakse kokkuleppeid, kus seda teha ei tohiks. Aga teha midagi. ei saa. Analüüs peaks ulatuma enamuse kriminaalasjade lahenditeni. See on suur tööpõld.
Jüri Ilvest: Tunnetame vajadust analüüsi järele. Üle 10 aasta pole see õnnestunud. Esimene samm on tehtud, analüütikud on tööle võetud.
Meelis Eerik: Mismoodi jätkame? Legitiimsuse huvides võiks analüüsi alustada ülevalt alla, Riigikohtust alates. Numbrite kasutamisega avalikkuse ees tuleb olla ettevaatlik. Toetan analüüsi jätkamist valdkondade kaupa, et selgitada välja probleemsed valdkonnad, koolitusvajadused. Siit saab edasi tulla seadusandluse arengu vajaduste analüüs, mis on ühe või teise reformi hind. Sellega lõpetan, täname kuulamast!
Märt Rask: Head kolleegid! Suur tänu Teile kõigile, kohtumiseni aasta pärast!
Täiskogu lõppes kell 15:30