Avaleht » Kõrvalmenüü » Eesti kohtute eelotsusetaotlused

Eesti kohtute eelotsusetaotlused

Juhised eelotsuse küsimiseks Euroopa Liidu Kohtult:

 

Eesti kohtute eelotsusetaotlused Euroopa Liidu Kohtule

Eestist esitatud elotsusetaotluste infot saab täiendavalt vaadata Euroopa Kohtu veebilehe otsinguvormi kaudu. 

 

XIV

Kuupäev: 21. märts 2013

Kohtuasja number Eestis: 3-10-2861

Taotluse esitanud kohus: Riigikohus

 

Esitatud küsimused:

1) Kas Eesti-Läti programmis 2007–2013 osalevatel liikmesriikidel on nõukogu 11. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 63 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 14 lõikes 3 nimetatud seirekomitee moodustamisel Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 kolmandast lausest ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikest 1 tulenevalt kohustus kokku leppida, milline kohus on pädev lahendama seirekomitee otsuste peale esitatud kaebusi ja millise õiguse alusel toimub kaebuse lahendamine?

2) Kui vastus punkti 2.1. küsimusele on jaatav, kuid selline kokkulepe puudub, siis kas nõukogu 11. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 63 lõikega 2 on kooskõlas, kui seirekomitee otsuse peale esitatud kaebuse lahendab siseriikliku õiguse alusel sama liikmes­riigi kohus, kelle isik esitas kaebuse?

 

XIII

Kuupäev: 3. jaanuar 2013

Kohtuasja number Eestis:

Taotluse esitanud kohus: Tartu Ringkonnakohus

 

Esitatud küsimused:

a)    Kas Nõukogu määruse nr 661/20082 art 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et importija ja esimene sõltumatu klient ühenduses peavad alati olema üks ja sama isik?
b)    Kas Nõukogu määruse nr 661/2008 art 3 lg-t 1 koosmõjus komisjoni otsusega nr 2008/5774 tuleb tõlgendada selliselt, et dumpinguvastase tollimaksu vabastus laieneb ainult sellele esimesele sõltumatule kliendile ühenduses, kes ei ole deklareeritavat kaupa enne deklaratsiooni esitamist edasi müünud?
c)    Kas Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku art-t 66 koosmõjus Komisjoni määruse nr 2454/93 art-ga 251 ja ülejäänud tollideklaratsiooni hilisemaid muudatusi puudutavate menetlussätetega tuleb tõlgendada selliselt, et kauba importimisel vale kaubasaaja deklaratsioonile märkimisel tuleb võimaldada deklaratsioon ka peale kauba vabastamist taotluse alusel kehtetuks tunnistada ja kaubasaaja kanne parandada olukorras, kus õige kaubasaaja kande korral oleks tulnud Nõukogu määruse nr 661/2008 art 3 lg-s 1 ettenähtud maksuvabastust kohaldada, või tuleb sellises olukorras tõlgendada Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku art 220 lg 2 p-I b selliselt, et tollil ei ole õigust teha järelarvestuskannet?
d)    Kui vastus küsimuse c) mõlemale alternatiivile on eitav, siis kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-ga 20 koosmõjus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 28 lg-ga 1 ja art-ga 31 on kooskõlas, kui Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustiku art 66 koosmõjus Komisjoni määruse nr 2454/93 art-ga 251 ja ülejäänud tollideklaratsiooni hilisemaid muudatusi puudutavate menetlussätetega ei võimalda deklaratsiooni peale kauba vabastamist taotluse alusel kehtetuks tunnistada ja kaubasaaja kannet parandada olukorras, kus õige kaubasaaja kande korral oleks tulnud Nõukogu määruse nr 661/2008 art 3 lg-s 1 ettenähtud maksuvabastust kohaldada?

 

Kohtuasja number Euroopa kohtus: C-3/13

 

XII 

Kuupäev: 5. detsember 2012

Kohtuasja number Eestis:

Taotluse esitanud kohus: Tartu Ringkonnakohus

 

Esitatud küsimused:

a)    Kas Nõukogu määruse nr 1083/2006 artikli 63 lõikega 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 on kooskõlas kahe liikmesriigi poolt ühiselt asutatud seirekomisjoni töökord, nagu seda on Eesti-Läti programmi 2007-2013 Seirekomitee poolt vastu võetud Programmi juhend, mis näeb ette, et Seirekomitee otsused ei kuulu edasikaebamisele mitte üheski kohtus (Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik: "The decisions of the Monitoring Committee are not appealable at any place of jurisdiction.")?
b)    Kui vastus küsimusele a) on eitav, kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti-Läti programmi 2007-2013 Seirekomitee poolt vastu võetud Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik on liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakt, mis tuleb tunnistada kehtetuks?
c)    Kui vastus küsimusele a) on eitav, siis kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõike 1 lauset 2 koosmõjus artikli 256 lõikega 1 ja artikliga 274 tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti-Läti programmi 2007-2013 Seirekomitee otsuste peale esitatud kaebusi on pädev lahendama Euroopa Liidu Üldkohus või on selleks siseriikliku õiguse järgi pädev kohus?

 

Kohtuasja number Euroopa kohtus: C-562/12

 

XI

Kuupäev: 5. detsember 2012

Kohtuasja number Eestis: 3-11-621

Taotluse esitanud kohus: Riigikohus

 

Esitatud küsimused:

1) Kas määruse nr 1383/2003 art 13 lg‑s 1 nimetatud "menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud" võib toimuda ka tolliasutuses või peab määruse III peatükis käsitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus" olema tollist eraldiseisev?

2) Määruse nr 1383/2003 preambuli p 2 nimetab määruse ühe eesmärgina tarbijate kaitset ning preambuli p 3 kohaselt tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil intellektuaal­omandi õigust rikkuva kauba ühenduse tolliterritooriumile sisseveo keeldu võimalikult tõhusalt rakendada, piiramata seejuures määruse preambuli p 2 ja rakendus­määruse nr 1891/2004 preambuli p 1 kohast seadusliku kaubavahetuse vabadust.

Kas nende eesmärkidega on kooskõlas olukord, kus määruse nr 1383/2003 art‑s 17 sätestatud meetmete kasutamine on võima­lik üksnes juhul, kui õigusevaldaja algatab määruse art 13 lg‑s 1 nimetatud intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlaks­tegemise menetluse, või peab nende eesmärkide tõhusaks järgimiseks ka tollil olema võimalus vastav menetlus algatada?

 

Kohtuasja number Euroopa kohtus:  C-583/12

 

X

Kuupäev: 23. november 2012
Kohtuasja number Eestis: 3-10-2890
Taotluse esitanud kohus: Riigikohus

Esitatud küsimused:

a) Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31. märtsi 2004. a direktiivi nr 2004/18/EÜ "Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta" artikli 30 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et see lubab ostjal pidada pakkujatega läbirääkimisi selliste pakkumiste üle, mis ei vasta hanke tehnilises kirjelduses sätestatud kohustuslikele nõuetele?

b) Kui vastus küsimusele "a" on jaatav, siis kas direktiivi 2004/18 artikli 30 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et see lubab ostjal läbirääkimiste käigus pärast pakkumiste avamist muuta tehnilise kirjelduse kohustuslikke nõudeid tingimusel, et ei muutu hankelepingu ese ja tagatakse kõikide pakkujate võrdne kohtlemine?

c) Kui vastus küsimusele "b" on jaatav, siis kas direktiivi 2004/18 artikli 30 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega oleks vastuolus regulatsioon, mis välistab tehnilise kirjelduse kohustuslike nõuete muutmise läbirääkimiste käigus pärast pakkumiste avamist?

d) Kui vastus küsimusele "a" on jaatav, siis kas direktiivi 2004/18 artikli 30 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et see keelab ostjal tunnistada parimaks sellise pakkumise, mis läbirääkimiste lõpuks ei ole tehnilise kirjelduse kohustuslike nõuetega kooskõlas?

 

IX

Kuupäev: 5. juuni 2012
Kohtuasja number Eestis: 3-12-52
Taotluse esitanud kohus: Tartu ringkonnakohus

Esitatud küsimused:
a) Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõiget 1 koosmõjus artikliga 102, samuti kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust tuleb tõlgendada selliselt, et ühegagi neist ei ole vastuolus, kui liikmesriik lubab teatud piirkonnas anda olmejäätmete töötlemiseks ainuõiguse kindlat jäätmekäitluskohta haldavale ettevõttele ja võtta temalt selle eest tasu olukorras, kus 260 km raadiuses tegutseb mitmeid konkureerivaid ettevõtteid, kellele kuuluvad mitmed erinevad keskkonna nõuetele vastavad ja võrdväärset tehnoloogiat kasutavad jäätmekäitluskohad?


b) Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriik loeb majanduslikeks üldhuviteenusteks esiteks jäätmete kogumise ja veo ning teiseks jäätmetöötluse, kuid lahutab need teenused üksteisest, piirates sellega vaba konkurentsi jäätmekäitluse turul?


c) Kas jäätmete kogumise ja veo teenuse kontsessiooni andmise menetluses, mille tingimuseks on kontsessioonilepinguga määratud piirkonnas jäätmete töötlemise ainuõiguse andmine kahele ettevõttele, saab välistada Euroopa Liidu toimimise lepingu konkurentsiõiguse sätete kohaldatavuse?


d) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. a direktiivi 2008/98/EÜ artikli 16 lõiget 3 tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriik võib läheduse põhimõttele tuginedes piirata konkurentsi, lubada anda jäätmetöötluse ainuõigus jäätmete tekkimise piirkonna lähimat jäätmekäitluskohta haldavale ettevõttele ja võtta temalt selle eest tasu olukorras, kus 260 km raadiuses tegutseb mitmeid konkureerivaid ettevõtteid, kellele kuuluvad mitmed erinevad keskkonna nõuetele vastavad ja võrdväärset tehnoloogiat kasutavad jäätmekäitluskohad?


Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-292/12

 

VIII

Kuupäev: 04. mai 2012

Kohtuasja number Eestis: 3-09-1885

Taotluse esitanud kohus: Tartu Ringkonnakohus

 

Esitatud küsimus:

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 13 lõige 1 punktiga h lubatud erandi määratlemisel kasutatud terminit „seoses teehooldusega“ tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab mööda üldkasutatavat maanteed karjäärist teeparandus- ja -hooldustööde paika kruusa vedava 25,5-tonnise täismassiga kallurauto?

 

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-222/12

 

VII

Kuupäev: 17. märts 2011
Lahendi number ja viide avaldatud lahendile: 3-3-1-55-10
Eesti esitaja kohus: Riigikohus
 
Esitatud küsimused:
1. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 288 koostoimes ühinemisakti artikliga 58 saab Euroopa Kohtu praktikat (11. detsembri 2007. a otsus kohtuasjas C-161/06: Skoma-Lux (EKL 2007, lk I-10841), 4. juuni 2009. a otsus kohtuasjas C-560/07: Balbiino (EKL 2009, lk I-4447) ja 29. oktoobri 2009. a otsus kohtuasjas C-140/08: Rakvere Lihakombinaat (EKL 2009, lk I-10533)) arvesse võttes tõlgendada selliselt, et üksikisikult saab nõuda Euroopa Komisjoni 10. novembri 2003. a määrusest (EÜ) nr 1972/2003 tuleneva kohustuse täitmist ka
a) sellest hoolimata, et nimetatud määrus ei olnud 1. mai 2004. a seisuga eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud
b) ning liikmesriigi seadusandja ei korranud määruses sätestatud põllumajandustoote mõistet siseriiklikus õigusaktis, vaid piirdus viitega nimetatud nõuetekohaselt avaldamata määruse artikli 4 lõikele 5,
c) kuid üksikisik täitis ühe sellest määrusest tuleneva kohustuse (deklareeris laovaru õige kaubakoodi järgi) ja ta ei ole seda kohustust vaidlustanud
d) ja talle määrati liikmesriigi pädeva asutuse poolt maks ajal, mil määrus nr 1972/2003 oli juba eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud?


2. Kas ühinemisakti art-st 58, Euroopa Liidu toimimise lepingu art 297 lg-st 1 ning Euroopa Komisjoni 10. novembri 2003. a määruse (EÜ) nr 1972/2003 kolmandast põhjendusest ja art-st 4 koostoimes saab järeldada, et liikmesriik võib nõuda üksikisikult maksu ülemäärase varu eest, kui määrus nr 1972/2003 ei olnud 1. mai 2004. a seisuga eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, kuid liikmesriigi pädeva asutuse poolt hiljem maksu määramise ajal oli nimetatud määrus juba eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud?

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-146/11

12. juuli 2012. aasta Euroopa Kohtu otsus selles küsimuses.

 

VI

Kuupäev: 6. november 2009

Lahendi number: 3-08-957

Eesti esitaja kohus: Tartu Ringkonnakohus

 

Esitatud küsimused:

1. Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. aprilli 2004. a määruse nr 882/2004/EÜ ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loo-matervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagami-seks, artikli 27 lõike 4 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et see ei keela ettevõtjalt sama määruse IV lisa A jaos nimetatud tegevuste osas sama määruse IV lisa B jaos sätestatud minimaalses määras lõivu nõudmist isegi siis, kui vastutavate pädevate asutuste poolt seoses sama määruse VI lisas loetletud nimetustega kantavad kulud on madalamad kui eelpoolnimetatud minimaalsed määrad?


2. Kas eelmises küsimuses nimetatud tingimustel on liikmesriigil õigus kehtestada sama määruse IV lisa A jaos nimetatud tegevuste osas sama määruse IV lisa B jaos sätestatud minimaalsetest määrast madalamaid lõive, kui vastutavate pädevate asutuste poolt seo-ses sama määruse VI lisas loetletud nimetustega kantavad kulud on madalamad kui eel-poolnimetatud minimaalsed määrad ilma, et oleks täidetud sama määruse artikli 27 lõi-kes 6 sätestatud tingimused?

 

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-523/09

7. juuli 2011 Euroopa Kohtu otsusega selles küsimuses saab tutvuda siin.

 

V

Kuupäev: 28. mai 2009

Lahendi number: 3-08-1317

Eesti esitaja kohus: Tartu Ringkonnakohus

 

Esitatud küsimused:

1. Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ1 inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (koos muudatuste ja täiendustega) artikkel 87 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et see laieneb ka meditsiiniajakirjadest või muudest teadustöödest pärinevatele tsitaatidele, mis sisalduvad ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele suunatud ravimireklaamis?

 

2. Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (koos muudatuste ja täiendustega) artikkel 87 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et see keelab avaldada ravimireklaamis väiteid, mis on vastuolus ravimi omaduste kokkuvõttega, kuid ei nõua, et kõik ravimireklaamis sisalduvad väited peaks sisalduma ravimi omaduste kokkuvõttes või olema kokkuvõttes loetletud andmetest tuletatavad?

 

Märge EL Teatajas: Eelotsusetaotlus ELT eriväljaanne 13/27, lk 69

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-249/09

5. mai 2011. aasta Euroopa Kohtu otsusega selles küsimuses saab tutvuda siin.

 

IV

Kuupäev: 19. märts 2008

Lahendi number: 3-07-845

Eesti esitaja kohus: Tallinna Halduskohus

 

Esitatud küsimused:

1. Kas külmutatud kana mehaanilisel konditustamisel saadav lihamass (lihamassi on esmakordselt defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a määruse (EÜ) nr. 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni eeskirjad, I lisa p-s 1.14) tuleb 1. mai 2004. a seisuga liigitada Nõukogu 23. juuli 1987. a määruse (EMÜ) nr. 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas KN koodi 0207 14 10 või KN koodi 0207 14 99 alla?

 

2. Kui küsimuses 1 kirjeldatud toode tuleb liigitada KN koodi 0207 14 10 alla, taotleda eelotsust järgmistes küsimustes:

 

2.1 Kas Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1972/2003 artikli 4 lõiked 1 ja 2 välistavad ettevõtja üleliigse laovaru suuruse kindlakstegemise selliselt, et automaatselt arvestatakse üleliigsest laovarust maha (loetakse ülekandevaruks) ettevõtja 2004. a 1. maile eelnenud nelja tegutsemisaasta keskmine laovaru 1. mai seisuga, mida suurendatakse 1,2 korda?

Kui vastus on jaatav, siis kas vastus oleks teistsugune, kui ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määramisel on võimalik arvesse võtta ka ettevõtja tootmis-, töötlemis- või müügimahu kasvu, põllumajandustoote lõppvalmimistähtaega, laovarude tekkimise aega, samuti ettevõtjast mitteolenevaid muid asjaolusid?

 

2.2 Kas Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1972/2003 eesmärgiga on kooskõlas üleliigse laovaru tasu sissenõudmine ka juhul, kui ettevõtjal tuvastatakse 1. mai 2004. a seisuga üleliigne laovaru, kuid ettevõtja tõendab, et ta üleliigse laovaru turustamisest pärast 1. maid 2004. a hinnavahe näol reaalset kasu ei saanud?

 

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-140/08

29. oktoobri 2009. aasta Euroopa Kohtu otsusega selles küsimsues saab tutvuda siin.

 

III

Kuupäev: 16. jaanuar 2008

Lahendi number: 3-07-739

Eesti esitaja kohus: Tallinna Halduskohus

 

Esitatud küsimused:
1. Kas Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr. 2658/87 tariifi- ja statistikaslatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisaks olevat ühise tollitariifistiku kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada selliselt, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe (Salmo salar) külmutatud selgroog (luud koos kalalihaga), mis saadakse peale kala fileerimist, mis on inimtoiduks kõlblik ning mida turustatakse tavaliselt toidukaubana kuulub
a) alamrubriiki 0511 9110, nimetusega „kalajäätmed“
või
b) alamrubriiki 0303 2200 15, nimetusega „muu Atlandi väärislõhe (Salmo salar) muud osad“?

 

2. Kui vastus esimesele küsimusele on variant b, siis kas Nõukogu 17. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr. 85/2006, millega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, artikli 1 lõikes 5 sisalduv tabel on kehtetu vastuolu tõttu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuivõrd nimetatud tabeli kohaselt on külmutatud lõhe selgroole kehtestatud minimaalne impordihind kõrgem kui tervele kalale ning roogitud, peaga kalale kehtestatud minimaalne impordihind?

 

Märge EL Teatajas: Eelotsusetaotlus ELT C 92, 12.04.2008, lk 19

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-56/08

16. juuli 2009. aasta Euroopa Kohtu otsusega selles küsimuses saab tutvuda siin.

 

II
Kuupäev: 28. november 2007

Lahendi number: 3-07-902

Eesti esitaja kohus: Tallinna Halduskohus

 

Esitatud küsimused:
1. Kas Euroopa Liidu õigus, eelkõige Komisjoni määruse (EÜ) nr. 60/2004 artikli 6 lõige 1 koosmõjus Komisjoni määruse (EÜ) nr. 832/2005 preambula põhjendusega 3, samuti Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1972/2003 artikli 4 lõiked 1 ja 2 välistavad ettevõtja üleliigse laovaru suuruse kindlakstegemise selliselt, et automaatselt arvestatakse üleliigsest laovarust maha (loetakse ülekandevaruks) ettevõtja 2004. aasta 1. maile eelnenud tegutsemisaastate, kuid mitte rohkem kui nelja tegutsemisaasta keskmine laovaru 1. mai seisuga, mida suurendatakse 1,2 korda?

Kui vastus on jaatav, siis kas vastus oleks teistsugune, kui ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määramisel on võimalik arvesse võtta ka ettevõtja tootmis-, töötlemis- või müügimahu kasvu, põllumajandustoote lõppvalmimistähtaega, laovarude tekkimise aega, samuti ettevõtjast mitteolenevaid muid asjaolusid?

 

2. Kas Euroopa Liidu õiguse, eelkõige Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1972/2003 eesmärgiga on kooskõlas 1. mai 2004. aasta seisuga ettevõtja valduses olnud kogu põllumajandustoote laovaru lugemine ettevõtja üleliigseks laovaruks?

 

3. Kui ettevõtja asus vastava põllumajandustoote käitlemisega tegelema vähem kui 1 aasta enne 1. maid 2004. a., siis kas Euroopa Liidu õigus, eelkõige Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1972/2003 artikkel 4 ning Komisjoni määruse (EÜ) nr. 60/2004 artikkel 6 välistavad selle, et nimetatud ettevõtja ise peab tõendama, et 2004. aasta 1. mail tema valduses oleva põllumajandustoote laovaru suurus on vastavuses tema tavapäraselt toodetava, müüdava, muul viisil tasu eest või tasuta üleantava või soetatava põllumajandustoote laovaru suurusega?

Kui vastus on jaatav, siis kas vastus oleks teistsugune, kui sõltumata ettevõtja tõendamiskohustusest on haldusorganil kohustus võtta ettevõtja poolt esitatud põllumajandustoote deklaratsiooni alusel ettevõtja ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramisel arvesse ettevõtja pärast 2004. aasta 1. maid toimunud tootmis-, töötlemis- või müügimahu ja laovaru kasvu?

 

4. Kas Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1972/2003 ning Komisjoni määruse (EÜ) nr. 60/2004 eesmärgiga on kooskõlas üleliigse laovaru tasu sissenõudmine ka juhul, kui ettevõtjal tuvastatakse 1. mai 2004. a. seisuga üleliigne laovaru, kuid ettevõtja tõendab, et ta üleliigse laovaru turustamisest pärast 1. maid 2004. a. hinnavahe näol reaalset kasu ei saanud?

 

5. Kas Komisjoni määruse (EÜ) nr. 60/2004 artikli 6 lõikes 3 sätestatut, millest nähtuvalt võetakse suhkru, isoglükoosi või fruktoosi ülemääraste koguste tuvastamisel arvesse muuhulgas ladustamisrajatiste mahtu, saab tõlgendada selliselt, et olukorras, kus ettevõtja ladustamisrajatiste maht on liitumisele eelnenud aasta jooksul suurenenud, annab see aluse 2004. aasta 1. mai seisuga ettevõtja valduses oleva põllumajandustoote üleliigse laovaru vähendamiseks, olenemata ettevõtja majandustegevusest, põllumajandustoote töötlemismahust ning põllumajandustoote laovarude suurusest 2004. aasta 1. maile eelnenud tegutsemisaastate ning 2004. aasta 1. maile järgnenud kahe aasta jooksul?

 

6. Kas Komisjoni määruse (EÜ) nr. 1972/2003 artikkel 10 välistab ettevõtjalt üleliigse laovaru tasu sissenõudmise maksuteatega olukorras, kus maksuteade on koostatud küll määruse kohaldamise ajal, 30. aprillil 2007. a., kuid on siseriikliku õiguse kohaselt ettevõtja suhtes täitmiseks kohustuslikuna kehtima hakanud pärast Komisjoni määruse kohaldamise lõpp-tähtaega, ning siseriiklik õigus laovaru tasu sissenõudmiseks tähtaega ei kehtesta?

 

Märge EL Teatajas: Eelotsusetaotlus ELT C 64, 08.03.2008, lk 20

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-560/07

 

Euroopa Ühenduste Kohtu 4. juuni 2009. aasta otsus Tallinna Halduskohtu eelotsusetaotlusele asjas Balbiino AS vs. Põllumajandusministeerium, Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:180:0009:0009:ET:PDF

 

I

Kuupäev: 14. mai 2007

Lahendi number ja viide avaldatud lahendile: 3-3-1-95-06 

Eesti esitaja kohus: Riigikohus

 

Esitatud küsimused:
1. Kas Euroopa Liidu Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 "Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta" artiklites 22 kuni 24 sätestatud põllumajanduse keskkonnapoliitika toetuse eesmärgiga on kooskõlas:

a) üksnes nende taotlejate jätkuv toetamine, kellele on selle programmi raames juba eelmisel eelarveaastal tehtud põllumajanduse keskkonnapoliitika toetuse määramise otsus ja kellel on keskkonnapoliitikaga seotud kohustus,

või

b) toetada igal eelarveaastal ka uusi taotlejaid, kes on valmis võtma keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse ja korraldavad sellest tulenevalt oma tootmise nõuetele vastavaks?

 

2. Kui vastus esimesele küsimusele on variant b, kas siis EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 art 24 lg 1 koosmõjus art 37 lg-ga 4 ja art-ga 39 võimaldab liikmesriigil, kui programmi raames selgub, et esmakordse toetuse eraldamiseks ei ole enam piisavalt eelarvevahendeid:

a) muuta põllumajanduse keskkonnapoliitika toetuse taotlemise ja andmise esialgset regulatsiooni ning nõudeid ja sätestada, et toetust võib taotleda üksnes siis, kui taotlejale on eelmisel eelarveaastal tehtud toetuse määramise otsus ja tal on seetõttu kehtiv keskkonnasõbraliku tootmise kohustus,

või

b) vähendada proportsionaalselt kõikide põllumajanduse keskkonnapoliitika toetuse nõuetele vastavate taotlejate toetust?

 

Märge EL Teatajas: Eelotsusetaotlus ELT C 170, 21.07.2007, lk 13

Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-241/07

 

Selgitus:
Eelotsuse küsimused tõstatas Riigikohtu halduskolleegium menetluses olevas asjas, mis sai alguse AS-i Agrofarm, kelle õigusjärglane on JK Otsa Talu OÜ, ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle ülesandeks on muu hulgas riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine, edaspidi PRIA) vahelisest vaidlusest. Eelotsuse küsimus puudutab vaidluses asjakohase Euroopa Liidu Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 "Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta" (EL Nõukogu määrus nr 1257/1999), eelkõige selle määruse artiklite 22, 23, art 24 lg 1, art 37 lg 4 ja art 39 tõlgendamist.

 

Euroopa Ühenduste Kohtu 4. juuni 2009. aasta otsus Riigikohtu eelotsusetaotlusele asjas JK Otsa Talu OÜ vs. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:180:0003:0003:ET:PDF

 

Riigikohtu halduskolleegiumi 9. septembri 2009. aasta otsus nr 3-3-1-95-06:
JK Otsa Talu OÜ kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsuse peale haldusasjas nr 3-06-246 AS Agrofarm kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-4/74 p 17 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222518890


Riigikohtu halduskolleegiumi 9. septembri 2009. aasta otsus nr 3-3-1-96-06:
JK Otsa Talu OÜ kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2006. a otsuse peale haldusasjas nr 3-06-250 JK Otsa Talu OÜ kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 19. detsembri 2005. a käskkirja nr 1-3.13-4/74 p 133 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222518895