Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus selgitas joobnud oleku tuvastamise reegleid avalikus teenistuses
PDFAvaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt on üheks distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine. Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul on „joobnud olek“ autonoomne ja määratlemata mõiste, mistõttu ei olnud politseiseaduses ja liiklusseaduses sätestatud joobeseisundi definitsioon kohaldatav. Riigikohus leidis, et avaliku teenistuse seaduses tuleb joobnud oleku all mõista alkoholi kasutamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
ATS § 84 p-s 1 sätestatud koosseisu tunnus „teenistuses joobnuna viibimine“ ei eelda kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus. Seega pole sellist mõõtevahendi näitu, mille põhjal saaks automaatselt käsitada isikut joobnud olekus olevana. Joobnud olek eeldab isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumise tuvastamist.
Kuna tuvastamata jäid muutused ametniku käitumises, tühistas Riigikohus alama astme kohtute varasemad otsused ning Viru Vangla direktori käskkirja.
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
