Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Uuring: usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu püsib suur

3. jaanuar 2018
PrintPDF

Hiljuti menetlusosaliste seas läbiviidud rahulolu-uuringust selgus, et Eesti kohtusüsteemi peab pigem või väga usaldusväärseks 88 protsenti advokaatidest ja koguni 97 protsenti prokuröridest. Kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest pidas kohtusüsteemi usaldusväärseks keskmiselt 80 protsenti.

Lisaks üldisele rahulolule oli uuringu eesmärgiks välja selgitada, millised on osaliste hinnangud kohtunike ja kohtuametnike tööle ning ettepanekud õigusemõistmise paremaks korraldamiseks. Uuringutulemuste põhjal ollakse väga rahul kohtunike ja kohtuametnike viisakuse ja kohtumajade füüsilise keskkonnaga, vähem aga kohtute kodulehe ning dokumentide täitmise arusaadavusega.

Lisaks hinnati veidi madalamalt kohtumenetluseks kuluvat aega ning advokaatide ja prokuröride arvates vajaks mõningat parandamist ka e-toimiku teenus. Samuti toodi esile asjaolu, et aegade kokkuleppimisel tuleks esindajatega rohkem arvestada ja kohtunikke ning kohtutöötajaid napib. Siiski nentisid advokaadid ja prokurörid, et kohtupidamine on viimastel aastatel püsinud samal tasemel või pigem paremaks muutunud.

„Asjaolu, et nii professionaalsete kui ka mitteprofessionaalsete menetlusosaliste pilgu läbi on kohtute tööle antud väga kõrge hinnang, on suur tunnustus Eesti kohtutele ja püüame meile antud usaldust igati hoida,“ märkis Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kohtu rolli arvestades ei saa kõik menetlusosalised kunagi kõigega rahul olla, kuid kohtusüsteemi usaldusväärsuse kasv kinnitab, et kohtute tegevuses on suund õige. „Üks kohtute usaldusväärsuse mõõdupuu on see, et kohtuotsustest saadakse aru. Nagu uuringutulemused näitasid, siis on kindlasti arenguruumi ja arusaamise parandamiseks tuleb loobuda ülearu keerulisest keelepruugist ning sõnastada selge ja täidetav lahend,“ lausus Reinsalu. „Kui aga võrrelda praegust ja nelja aasta tagust hinnangut meie kohtusüsteemile, siis on selge, et suund on õige.“

Uuringus osales kokku 602 maa-, haldus- ja ringkonnakohtu menetlusosalist, kes jagunesid nelja sihtrühma: kohtusse pöördunud, kohtuistungil käinud ja kohtuotsuse kätte saanud inimesed ning advokaadid ja prokurörid. Tegemist oli kordusuuringuga, esimene sellekohane uuring viidi menetlusosaliste seas läbi neli aastat tagasi. Sarnaselt 2013. aastal korraldatud uuringuga küsitleti mitteprofessionaalseid menetlusosalisi telefoni teel ja professionaalseid menetlusosalisi (prokurörid ja advokaadid) elektroonilise ankeedi alusel. Uuringus osalemine oli anonüümne.

Küsitlust viis läbi Eesti Uuringukeskus, tellijateks olid Riigikohus ja Justiitsministeerium. Uuringutulemuste kokkuvõte on kättesaadav Riigikohtu veebilehelt.


Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846