Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus: mobiilsidemasti kavandades tuleb arvestada naabrite huvidega
PDFRiigikohtu halduskolleegium tunnistas õigusvastaseks ehitusloa, mille Tallinna linn andis Elisa Eesti AS-ile mobiilsidemasti rajamiseks ning tühistas mastile antud kasutusloa. Riigikohtu hinnangul ei arvestanud Tallinna linn lube andes naabrite huvidega.
Riigikohtusse jõudnud vaidluses andis Tallinna linn Elisa Eesti AS-ile 2015. aastal ehitusloa, millega lubas rajada 28 meetri kõrguse mobiilsidemasti Tallinnasse Nõmme linnaossa. Kultuurimälestiseks tunnistatud elamuga naaberkinnistu omaniku sõnul ei kaasatud teda ehitusloa menetlusse ning ta sai väljastatud loast teada siis, kui algas masti ehitus. Naaberkinnistu omanik pöördus halduskohtusse, kus palus tühistada masti ehitus- ning kasutusloa. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata.
Riigikohtu halduskolleegium rahuldas kaebuse. Riigikohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet, et mastist lähtuv kiirgus võib kahjustada tema ja ta pereliikmete tervist. Küll aga leidis Riigikohus, et andes loa rajada mobiilsidemast kaebaja kinnistust 8 meetri kaugusele, pidi Tallinna linn arvestama, et mast võib vähendada naaberkinnistu väärtust. Seetõttu oleks linn pidanud kaebajale ehitusloa taotlusest teada andma ning ta ära kuulama.
Halduskolleegiumi sõnul pidanuks Tallinna linn kaaluma ja põhjendama mobiilimasti asukohavalikut. Linn eksis, kui leidis, et masti asukoha üle saab otsustada üksnes Elisa Eesti AS. Linna ülesanne oli arutada nii Elisa Eesti AS-i kui ka naabritega läbi võimalikud masti asukohad ning leida puudutatud inimeste õigusi ja muid olulisi huve arvestades kõige sobivam lahendus. Praegusel juhul ei olnud Riigikohtul võimalik veenduda, et tehniliste tingimuste tõttu või muudel põhjustel oli välistatud masti rajamine asukohta, kus see maaomanike õiguseid vähem riivaks.
Kaebaja taotles kohtult ka kahju hüvitamist tema omandi väärtuse vähenemise eest. Riigikohus selgitas, et üksnes kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine kahju hüvitamiseks alust ei anna. Riigikohus saatis kahju hüvitamise nõude uueks lahendamiseks halduskohtusse. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks on alust juhul, kui halduskohus leiab, et masti oleks tõepoolest saanud rajada elamutest kaugemale. Samuti tuleb halduskohtul selgitada, kas kaebaja kinnistu väärtus masti rajamise tõttu ka tegelikult vähenes.
Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 5333 9846
susann [dot] kivi
riigikohus [dot] ee