EST

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Peasakid

Riigikohus: struktuuritoetuse õigusvastasel maksmata jätmisel võib ettevõtjal olla õigus nõuda kahju hüvitamist

23. märts 2020
PrintPDF

Riigikohus rahuldas kalakasvatusega tegeleva Lapavira OÜ kassatsioonkaebuse vaidluses, milles ettevõtja nõudis kahju hüvitamist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) selle eest, et amet jättis õigusvastaselt rahuldamata ettevõtja investeeringutoetuse taotluse. Kasu, mida ettevõtja oleks saanud toetuse maksmisel ja projekti teostamisel, on käsitatav kahjuna.

Lapavira OÜ taotles 2013. aastal vesiviljeluse investeeringumeetmest ligikaudu 511 000 eurot toetust väliskalakasvatuse ehitamiseks, mille PRIA jättis rahuldamata, kuna kaebaja taotlus jäi paremusjärjestuses allapoole piirist, milleni jätkus toetuste maksmiseks meetme eelarvest raha. Alternatiivselt andis ettevõtja nõusoleku taotluse osaliseks rahuldamiseks ligikaudu 177 000 euro ulatuses, mida meetme eelarve oleks võimaldanud.

Varasemas kohtuvaidluses Lapavira OÜ ja PRIA vahel jõudis Riigikohus järeldusele, et PRIA pidanuks kaebaja taotluse osaliselt rahuldama. PRIA oli ekslikult leidnud, et Lapavira OÜ taotluse saab osaliselt rahuldada ainult tingimusel, et ta loobub kohtusse esitatud taotluse täieliku rahuldamise nõudest. PRIA keeldus seega õigusvastaselt aktsepteerimast ettevõtja esitatud taotluse muutmise avaldust ning taotlust osaliselt rahuldamast. Riigikohtu otsusele vaatamata PRIA ettevõtjale toetust ei maksnud, kuna kohtuvaidluse lõppemise ajaks oli möödunud selle toetusmeetme rakendamise lõpptähtaeg ning meetme rahalised vahendid olid otsas. 

Riigikohus jäi praeguses vaidluses varasema seisukoha juurde, et isikul ei ole subjektiivset õigust toetust saada. See ei välista aga kahju hüvitamist olukorras, kus toetustaotlus on jäetud õigusvastaselt rahuldamata ning menetluses on rikutud taotleja muid õigusi, näiteks tema huve kaitsvaid norme. Kahju hüvitamiseks ei tohi aga olla alust kahelda, et PRIA õiguspärase tegevuse korral oleks ettevõtjale toetus määratud ja viimane oleks projekti ka nõudeid järgides teostanud.

Hüvitatava kahju kindlakstegemisel tuleb võrrelda ettevõtja tegelikku olukorda sellega, milles ta oleks olnud, kui tema õigusi poleks rikutud. Kaebajal tuleb põhistada oma suutlikkust projekt nõuete järgi teostada ning PRIA peab näitama, miks poleks nõuete järgimine olnud tõenäoline. Sealjuures ei pruugi hüvitatav kahju olla võrdne saamata jäänud toetusega – saamata jäänud tulust tuleb muu hulgas maha arvestada toetusest ilmajäämise tõttu säästetud kulutused.

Kuna kohtud asusid ekslikult seisukohale, et Lapavira OÜ-le ei saanud tema väidetud kahju tekkida, ei ole kogutud ega hinnatud tõendeid kahjunõude eelduste täitmise ega kahju suuruse kohta. Seetõttu ei saa Riigikohus ise uut otsust teha ning saadab asja halduskohtule uueks arutamiseks.

OTSUS

 

Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 5333 9846
susann [dot] kiviatriigikohus [dot] ee