Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Uudiste arhiiv

Näiteks 26.04.2024
Näiteks 26.04.2024
9. märts 2020

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et suhet ei saa lähisuhteks pidada üksnes vormiliste tunnuste alusel, vaid tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel. Nii ei saa üksnes varasema abielu või kooselu faktist järeldada, et lähisuhe kestab ka pärast lahkuminekut. Kuivõrd mõningatel juhtudel võib lähisuhe siiski  jätkuda ka pärast lahkuminekut, tuleb see aga konkreetseid asjaolusid arvesse võttes igal üksikjuhtumil tuvastada.

4. märts 2020

Riigikohtu halduskolleegium juhtis lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.

2. märts 2020

Täna taasalustas Riigikohtu halduskolleegiumi liikmena tööd Julia Laffranque, kes töötas riigikohtunikuna ka aastatel 2004–2011.

2. märts 2020

Riigikohus jättis rahuldamata prokuratuuri kaebuse Tartu Ringkonnakohtu määruse peale, mis kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kuriteos kahtlustatavale V.S-ile  ja tema kaitsjatele jälitustoimingute lubade andmeid. Riigikohus selgitas ringkonnakohtuga nõustudes, et prokuratuur peab täitma jõustunud kohtulahendit ega või uutele põhjendustele tuginedes keelata andmete tutvustamist.

20. veebruar 2020

Riigikohus jättis rahuldamata AS-i Tallinna Vesi esitatud nõude Vabariigi Valitsuse määrusega tekitatud 1 136 191 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu sõnul puudus Vabariigi Valitsuse kehtestatud veekogudesse juhitava heit- ja sademevee rangemate kvaliteedi nõuete ja ettevõttele väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. 

20. veebruar 2020

Riigikohus tühistas nelja inimese kokkuleppemenetluses süüdimõistmise süüdistuse järgi Tartu Mill AS-is toimunud maksukuriteole kaasaaitamises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Riigikohus tühistas süüdimõistmised ja karistused, kuna jõustus maakohtu üldmenetluse otsus, mille järgi Tartu Mill AS-is maksukuritegu ei toimunud ning süüdistatavad mõisteti selle toimepanemises õigeks.

19. veebruar 2020

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kui vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendit lapsega suhtlemise korra kohta ning seejärel ebaõnnestub ka lepitusmenetlus, tuleb kohtul teha lahend, mis on sundtäitetav. Kuna lepitusmenetluse ebaõnnestumise määruse alusel saab algatada täitemenetluse, tuleb selles määruses märkida, kas lisaks sunniraha määramisele on kohtutäituril lubatud suhtluskorra täitmiseks ka jõudu kasutada.

17. veebruar 2020

Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses, et poollooduslikke kooslusi hooldavad põllumehed tegutsevad osaliselt avalikes huvides, mistõttu ei tohi neid toetuse taotlemisel lisatingimustega üle koormata. Kui põllumees loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslike koosluste hooldamisest, ei täida lisatingimuste seadmine toetuse eesmärki. 

17. veebruar 2020

Riigikohtu esimees Villu Kõve andis kohtunike täiskogu vastuvõtul kohtute aumärgid Harju Maakohtu kohtunikule Tiia Mõtsnikule, riigikohtunik Henn Jõksile ja Tartu Maakohtu kohtunikule Donald Kiidjärvele.

14. veebruar 2020

Riigikohtu esimees Villu Kõve rõhutas kohtunike täiskogul peetud kõnes, et ajakirjanduses laia kõlapinda tekitanud kohtuistungi kajastamise piirangu seadmisel peab kohtunik hindama, kas vaikimiskohustuse kehtestamine on põhjendatud ning arvestama ka avaliku huviga. Kui kohtunik on otsustanud saladuse hoidmise kohustuse kehtestada, peab ta seda ka määruses põhjendama ning vajadusel selgitama.

Lehed