Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnal valmis ülevaade, mis vaatleb Riigikohtu praktikat psüühikahäirega isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et grupi liikmed saab narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil süüdi tunnistada üksnes siis, kui iga grupi liige taotles kuriteost kasu seaduses sätestatud suure varalise kasu piirmäära ületavas summas. Samas märkis Riigikohus, et raskem karistus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ei peaks olenema mitte taotletud varalise kasu suurusest, vaid käideldud aine kogusest.
Riigikohtu esimees Villu Kõve toetab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi uue liikme kandidaadina vandeadvokaat Urmas Volensit.
Õigusemõistmine riigis toimub edasi ka eriolukorra ajal, ent oma töötajate ja ka kohtuga kokku puutuvate inimeste tervise hoidmiseks ei lubata eriolukorra ajal kodanikke Riigikohtu hoonesse.
Laupäeval teatas välisminister Urmas Reinsalu, et Eesti aktiveeris inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 15, mis lubab ajutiselt taganeda mõnest konventsiooniga võetud kohustusest, sealhulgas õiglasest kohtupidamisest. Riigikohus rõhutab, et artikli 15 kohaldamisel kehtib endiselt põhiseadus ning seega on tagatud ka õiglane kohtupidamine.
Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis lahendis tähelepanu, et narkootilise või psühhotroopse aine posti teel Eestisse tellimisel on aine ebaseaduslik sissevedu lõpule viidud Eesti riigipiiri ületamisega. Kui puudub tõsiselt võetav kahtlus aine pakendil oleva teabe tõepärasuses, ei ole puhta aine koguse tuvastamiseks ekspertiis kohustuslik.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kogunes sel nädalal arutama Vabariigi Presidendi taotlust tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus loodab teha otsuse sügisel.
Riigikohus juhtis lahendis tähelepanu, et olukorras, kus ehitise puuduse on tinginud projekteerimisviga, aegub projekteerimislepingust tulenev nõue viie aasta möödumisel projekti valmimisest, selle vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kui ehitise puudus on tingitud projekteerimisveast, mida tellijal ei olnud tavapärast hoolsust rakendades võimalik avastada enne ehitise valmimist, võib nõude aegumisele tuginemine enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest olla vastuolus hea usu põhimõttega.
Riigikohus rahuldas kalakasvatusega tegeleva Lapavira OÜ kassatsioonkaebuse vaidluses, milles ettevõtja nõudis kahju hüvitamist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) selle eest, et amet jättis õigusvastaselt rahuldamata ettevõtja investeeringutoetuse taotluse. Kasu, mida ettevõtja oleks saanud toetuse maksmisel ja projekti teostamisel, on käsitatav kahjuna.
Tänasest taasalustas Riigikohus tööd ajaloolises Lossi tänav 17 renoveeritud hoones. 2019. aasta jaanuarist kuni selle aasta veebruarini kestnud hoone renoveerimistööde lõppemisega sai Riigikohus kolida tagasi samasse hoonesse, kus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel alustas tööd taasloodud Riigikohus.
