Riigikohus: Vene dessantväelasi õnnitlenud naise trahvimine oli põhjendatud

Politsei karistas Galina Kisseljovat 120-eurose trahviga selle eest, et ta avaldas mullu 2. augustil Facebookis Jõhvi ja Kohtla-Järve elanike grupis õnnitluse Venemaal ametlikult tähistatava dessantvägede päeva puhul. Postitusele lisatud liikuv pilt kujutas Nõukogude armee dessantvägede lippu ja Venemaa Föderatsiooni dessantvägede sümboolikat kandvaid sõdureid. 

Seaduse järgi on väärteona karistatav agressiooni, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Maakohus tühistas Kisseljovale määratud trahvi ja lõpetas väärteomenetluse, sest kohtu hinnangul polnud pildil kujutatul otsest seost Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse ning seal toime pandud sõjakuritegude ja genotsiidiga. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellega ei nõustunud ja jõustas täna avaldatud otsusega politsei määratud trahvi. 

Kolleegium märkis, et Kisseljova postituse tegemise ajal kestis juba mitmendat kuud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Samuti olid avalikuks tulnud Venemaa äärmiselt õõvastavad sõjakuriteod Ukrainas, sealhulgas tsiviilelanike tapmised, piinamised ja vägistamised Butšas, mida seostatakse justnimelt dessantväelastega. 

Riigikohus leidis, et sellisel ajal mõjub Venemaa dessantväelasi kujutava pildi juurde lisatud õnnesoov ühemõttelise toetusavaldusena Vene relvajõududele ja nende toime pandud rahvusvahelistele kuritegudele. Lisaks on Venemaa kasutanud dessantvägede kultust juba aastakümneid ideoloogilise relvana oma väidetava sõjalise ülemvõimu demonstreerimiseks. Eesti Vabariigiga pole Venemaal riiklikult tähistataval dessantvägede päeval mingit seost.

Kolleegium selgitas täiendavalt, et sel pole väärteo tõendamisel tähtsust, kas rahvusvaheline kuritegu – mille toetuseks või õigustuseks sümbolit kasutatakse – on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. Eesti riik on mõistnud Venemaa sõjalise sissetungi Ukrainasse ühemõtteliselt hukka, nimetades seda Riigikogu avaldustes agressiooniks ning tunnistades Ukraina rahva vastu toime pandud julmused sõjakuritegudeks ja genotsiidiks. 

Seda, kas mõnda sümbolit kasutatakse rahvusvahelise kuriteo toetamiseks ja õigustamiseks või mitte, tuleb hinnata maailmas toimuvaga kursis oleva keskmise mõistliku inimese seisukohast. Arvesse tuleb võtta nii sümboli enda tähendust, kui ka selle avaldamise aega (nt mõni tähtpäev või ajaline distants mingist sündmusest), kohta (nt teatrietendus või poliitiline meeleavaldus) ja viisi (nt svastika kandmine käesidemel või pilt svastika prügikasti viskamisest).  

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Arno Põder
pressiesindaja
Riigikohus
arno [dot] poderriigikohus [dot] ee