NAKKAV PIDU

Anna Louise Priks
Juhendaja: Ilona Säde


RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Anni ja Taneli kaebus osaliselt.
  2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Anni ja Taneli kasuks välja ukse remondiks kulunud summa.

Juhtumi kirjeldus

Teisipäeval, 12. mail otsustavad abikaasad Tanel ja Anni väikese koosviibimisega tähistada nende tütre Mari seitsmendat sünnipäeva. Kuna koroonaviiruse puhangu tõttu kehtib Eestis eriolukord, kutsutakse sünnipäevale vaid pere kõige lähedasemad inimesed, sealhulgas kaks last. Pidu kulgeb muretult, kuid muusika ning jutt muutub aina valjemaks. See häirib kõrvalkorteris elavat 84-aastast Leidat, kes suundub naabreid manitsema. Peolised aga ei kuule valju muusika tõttu ei uksekella, hõikeid ega ka koputusi. Naabrinaine kutsub kohale politsei ning annab nende saabudes endapoolse ülevaate naaberkorteris toimuvast. Kuna ka politseinikel ei õnnestu ukse tagant peoliste tähelepanu võita, sisenetakse korterisse jõuga. Neli relvastatud korrakaitsjat murravad ukse maha ja veenduvad tuppa sisenedes, et tegemist on perekondliku koosviibimisega. Lõhutud uks tekitab korrakaitsjate ja pererahva vahel ägeda sõneluse, millest lapsed kohkuvad. Politsei ei tuvasta ühtegi õigusrikkumist peale öörahu segamise, mistõttu väärteomenetlust ei alustata. Anni ja Tanel otsustavad pöörduda halduskohtusse, nõudes Politsei- ja Piirivalveametilt lõhutud ukse eest hüvitist 1000 eurot ja mittevaralise kahju tekitamise eest 30 000 eurot.

Anni ja Taneli seisukoht

Anni ja Tanel arvavad, et politseinike käitumisele puudub õigustus ning et neile on põhjustatud nii varalist kahju ukse lõhkumise näol kui ka mittevaralist kahju psüühilise trauma tekitamise eest. Politsei suhtumine jättis paljuski soovida, eriti arvestades seda, et ühtegi õigusrikkumist ei tuvastatud. Hakati kohe dokumente nõudma ja ringi sorima, vastuvaidlemise korral aga ähvardati arestimajja viimise ja vahetu sunni kohaldamisega. Peol olnud väikelastele mõjus juhtunu eriti rängalt, nad nutsid pärast seda kogu öö. Olenemata riigis kehtivast eriolukorrast ei ole politsei säärane võimuliialdus õigustatud.

Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht

Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta kaebuse täielikult rahuldamata. Politsei ei leia, et oleks midagi valesti teinud, sest riigis kehtiva eriolukorra tõttu peab politsei ennetama ohtu inimeste elule ja tervisele. Leida ütluste põhjal viibis peol palju inimesi, kelle hulgas võis olla ka haigeid. Kortermajas elab ka mitu riskigruppi kuuluvat pensionäri, sh Leida astmaatikust abikaasa. Esialgu üritati korterisse rahumeelselt pääseda, kuid vali muusika summutas nii hõiked kui ka koputused, mistõttu oli vajalik kasutada jõudu. Peoliste väited politsei käitumise kohta ei vasta tõele, nende eesmärgiks on saada politseilt suuremat hüvitist.

Kohtuotsus ja põhjendused

Põhiseadus (PS) sätestab igaüheõiguse nii perekonna- ja eraelu (PS § 26) kui ka kodu (PS § 33) puutumatusele. Neid õigusi lubab PS piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel, sh tervise, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Anni ja Tanel olid tähistamas oma lapse sünnipäeva enda kodus ja vaid kõige lähedasemate inimeste seltsis. Kuigi riigis oli 12. mai seisuga koroonapandeemia tõttu kehtestatud eriolukord, ei olnud keelatud lähedaste seas tähtpäevade tähistamine ning neil oli õigus oodata, et riik nende perekonna- ja eraellu ei sekku.

Samas on riigil kohustus tagada ka PS §-st 28 tulenev õigus tervise kaitsele. Leida antud kirjelduse põhjal oli politseil alust arvata, et Anni ja Taneli korteris toimuval peol on haigeid inimesi ja et on oht viiruse levikuks. Kehtestatud eriolukorra pärast võeti selliseid kaebusi tavapärasest tõsisemalt. Kui peol oleks viibinud mõni haige inimene, oleks see võinud seada ohtu trepikojas elavate eakate inimeste tervise. Põhiseadus lubab nii §-st 26 kui ka §-st 33 tulenevaid põhiõigusi inimeste tervise kaitseks piirata, seega käitusid politseinikud selles situatsioonis õigesti, kui asusid peo ohutuses veenduma. Samuti on politsei ülesanne avaliku korra tagamine. Pidu oli lärmakas, häiris naabreid ja rikkus öörahu, seega oli politseil kohustus tekkinud olukorda sekkuda.

Politsei koputustele ja hõigetele peolised ei regeerinud, mistõttu otsustasid politseinikud korterisse jõuga sisse tungida. Selle käigus lõhuti ära korteri uks. Kuna peale öörahu segamise ühtegi õigusrikkumist ei tuvastatud ning Anni ja Taneli suhtes väärteomenetlust ei alustatud, ei olnud politsei poolt kasutatud meetmed olukorda arvestades siiski proportsionaalsed. Politseinikud oleks saanud korterisse sisenemiseks rakendada ka leebemaid meetmeid, nt selgitada välja korteri omaniku telefoninumber ja püüda telefonitsi kontakti saada.

Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Ukse lõhkumise tagajärjel on Anni ja Taneli omandit kahjustatud ning nende sõnul läheb ukse remont maksma 1000 eurot. Lisaks leiavad nad, et politsei tegevus on tekitanud neile 30 000 euro ulatuses moraalset kahju, eriti traumeeritud olid lapsed. Põhiseaduse § 25 näeb ette, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. See tähendab ka riigivastutust – avaliku võimu kandjate vastutust enda tegevusega kaasnenud kahju eest. Kuna ukse lõhkumine oli olukorda arvestades ebaproportsionaalne, tuleb sellega tekitatud varaline kahju täies ulatuses Annile ja Tanelile hüvitada.

Vastavalt Põhiseaduse kommentaaridele peetakse mittevaralise kahju all silmas muuhulgas füüsilist või hingelist valu või kannatust, nagu alandustunne ja solvumine, samuti olmelisi ebamugavusi. Politsei oleks võinud käitumiselt olla kahtlemata sõbralikum, arvestades seda, et neli relvastatud ja kaitsemaskides politseinikku võivad mõjuda hirmutavalt. Politsei mõistlik suhtumine sellistes olukordades – eriti, kui on näha, et seadusrikkumisi pole tegelikult toime pandud – on väga oluline. Samas olid peoliste endi reageeringud keevalised ja ei aidanud olukorra lahendamisele kaasa. Politsei püüdis kahjusid vähendada, viies lapsed teise tuppa ja lahendades olukorra kiiresti. Seetõttu ei ole tekkinud moraalne kahju nii suur, et selle hüvitamine oleks vajalik.