R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

RESOLUTSIOON

Tagastada Ülo Paloveri kaebus läbivaatamatult.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Ülo Palover esitas 9. märtsil 2011 Võru Maakonna Valimiskomisjonile kirjaliku avalduse, milles leidis, et Riigikogu valimise seadus ja süsteem ei ole demokraatlik, sest ei võimalda suurel osal rahvast valimistest osa võtta, ning et õhutati rahvastevahelist vaenu. Avaldaja leidis, et seda põhjustab 1) informatsiooni puudus, kallutatus ja kuritegelikkus; 2) ühistranspordi karjuv puudus, selle olematus maapiirkondades; 3) rahva massiline vaesus; 4) puudulik valimisseadus.

 2. Võru Maakonna Valimiskomisjon leidis 10. märtsi 2011. a otsuses nr 6, et kuna Ü. Paloveri pöördumine ei vasta Riigikogu valimise seaduse (RKVS) §-s 68 sätestatud kaebuse mõistele ja sama seaduse § 69 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 kehtestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, ei kuulu see läbivaatamisele ja tuleb tagastada. Otsuse kohaselt ei ole pöördumises andmeid ega kirjeldust ühegi valimiskomisjoni otsuse või toimingu kohta, millega oleks 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimistel rikutud Riigikogu valimise seadust ning mille tühistamist või seadusvastaseks tunnistamist oleks taotletud.

 3. Ü. Palover esitas 14. märtsil 2011 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja täpsustas, et maakonna valimiskomisjonile esitatud vaidlustatava toimingu kirjeldus sisaldub maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuse punktis 2. Lisaks käsitles Ü. Palover Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses e-hääletamise korraldust, Vabariigi Presidendi avaldusi, Bonnieri meediakontserni tegevust ja nende võimalikku mõju valimistele.

 Võru Maakonna Valimiskomisjon leidis  15. märtsi 2011. a selgituses, et komisjoni 10. märtsi 2011. a otsuse nr 6 tühistamiseks puudub alus.

 4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 15. märtsi 2011. a otsusega nr 62 Ü. Paloveri kaebuse rahuldamata.

Vabariigi Valimiskomisjon tegi kindlaks, et Ü. Palover on Riigikogu 2011. a valimistel hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda Võru linnas, mistõttu kaebuses kirjeldatud transpordiprobleemid tema hääletamist ei takistanud. Seega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. RKVS §-de 70 ja 71 kohaselt võib kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud.

Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Võru Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebus ei vastanud RKVS § 69 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 kehtestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, kuna puudus vaidlustatava valimiskomisjoni otsuse või toimingu kirjeldus ning asjakohane kaebuse põhistus. Maakonna valimiskomisjon on õigesti leidnud, et Ülo Paloveri pöördumist ei tule läbi vaadata kaebusena.

5. Ü. Palover saatis 19. märtsil 2011 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub peatada riigi arengu katastroofi suunas ning kuulutada seekordsed Riigikogu valimised õigustühiseks ja nõuda valimiste korraldamist uue, tõeliselt demokraatiat kindlustava valimisseaduse alusel.

Esiteks ei nõustu Ü. Palover Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et valimiskaebust on õigustatud esitama isik, kelle õigusi on rikutud, leides, et isiku subjektiivseid õiguseid on ka siis rikutud, kui valimisseadus on erihariduseta kodanikule raskesti või üldsegi mitte mõistetav. Ü. Palover peab oma kohuseks aidata isikuid, kes ei saa transpordi ja raha puudumisel ise valima minna.

Ü. Palover väidab, et tema õigust valida rikuti sellega, et Vabariigi President, samuti valitsus, arvamusliidrid, avalik-õiguslik meedia ja Bonnieri meediakontsern survestasid valimiste eel teda ja teisi kodanikke hääletama nn õige kandidaadi poolt.

Samuti leiab Ü. Palover, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis tema kaebuse läbivaatamise käigus võtmata seisukoha Ü. Paloveri väidete kohta, et tema õigusi rikkusid Vabariigi Presidendi avaldused, rikkumised e-hääletamisel, Bonnieri meediakontserni tegevus ja ETV 8. märtsi saade "Vabariigi kodanikud". Ü. Palover toob välja, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis tähelepanuta ka kaebaja toodud näite Nürnbergi kohtuprotsessi tulemustest ning sellele eelnenud riiklikust rahvastevahelise vaenu õhutamisest, mis sarnanevat praegu Eesti riigis toimuvale.

Viimaks leiab Ü. Palover, et Vabariigi Valimiskomisjon likvideeris "oma ühepoolse tegevusega" tema võimaluse võtta osa kaebuse avalikust läbivaatamisest kolme tööpäeva jooksul ega teavitanud riigi avalikkust piisavalt aegsasti kaebuse avalikust läbivaatamisest (RKVS § 71 lõiked 3 ja 4).

Ü. Palover palus lugeda Riigikohtule esitatud kaebuse lisadeks Võru Maakonna Valimiskomisjonile ning Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebused.

6. Vabariigi Valimiskomisjon vaidles 22. märtsi 2011. a kirjas kaebusele vastu, märkides, et Ü. Paloveri kaebus on postitatud 19. märtsil 2011. Võru Maakonna Valimiskomisjoni esindaja andis Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kaebajale allkirja vastu kätte 15. märtsil 2011. Seetõttu algas kaebuse esitamise tähtaeg põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 järgi 16. märtsil 2011 ning lõppes 18. märtsil 2011.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et on kaebuse läbi vaadanud RKVS § 71 lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgides. Ü. Palover esitas kaebuse 14. märtsil 2011. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas kaebuse läbi 15. märtsil 2011. Kaebajat informeeriti telefoni teel Vabariigi Valimiskomisjoni koosoleku ajast ning kohast 14. märtsil 2011, st päev enne koosolekut. Kuna kaebaja leidis, et tal ei ole võimalik nii kiiresti pääseda oma elukohast Võru linna, et sõita edasi Tallinna, pakkus Võru Maakonna Valimiskomisjon kaebajale transporti Võru linna. Kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekust siiski osa ei võtnud.

7. Ü. Paloveri kaebus saabus Riigikohtusse 22. märtsil 2011.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. PSJKS § 38 lõike 1 kohaselt tuleb kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale esitada Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Võru Maakonna Valimiskomisjoni esindaja andis Vabariigi Valimiskomisjoni 22. märtsi 2011. a kaaskirjast nähtuvalt Vabariigi Valimiskomisjoni 15. märtsi 2011. a otsuse nr 62, millega jäeti Ü. Paloveri kaebus rahuldamata, kaebajale allkirja vastu kätte 15. märtsil 2011. Seetõttu algas kaebuse esitamise tähtaeg PSJKS § 38 lõike 1 teise lause kohaselt 16. märtsil 2011 ning lõppes 18. märtsil 2011. Ü. Paloveri kaebus Riigikohtule on postitatud Võrus 19. märtsil 2011.

Kaebaja ei ole seega kolmepäevast kaebuse esitamise tähtaega järginud. Samuti ei ole kaebaja tähtaja järgimata jätmist põhjendanud. Seetõttu tagastab kolleegium Ü. Paloveri kaebuse PSJKS § 40 lõike 2 alusel läbivaatamatult.

Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann