Riigikohtu kodukord
I peatükk. ÜLDSÄTTED
II peatükk. RIIGIKOHTU ESIMEES
III peatükk. RIIGIKOHTU ÜLDKOGU
IV peatükk. RIIGIKOHTU KOLLEEGIUMID
V peatükk. HALDUS-, KRIMINAAL-, VÄÄRTEO- JA TSIVIILASJA RIIGIKOHTU MENETLUSSE VÕTMINE
VI peatükk. KOHTUNÕUNIK
VII peatükk. RIIGIKOHTU DIREKTOR
VIII peatükk. RIIGIKOHTU ÕIGUSEMÕISTMIST TEENINDAVAD STRUKTUURIÜKSUSED
IX peatükk. LÕPPSÄTTED
RIIGIKOHTU KODUKORD
Kinnitatud Riigikohtu üldkogu istungil 21.02.2006. a. kohtute seaduse § 33 lg 1 alusel ja saanud nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt 10.02.2006. a. kohtute seaduse § 41 lg 1 p 7 alusel.
Muudetud Riigikohtu üldkogu istungil 16.12.2008 ja saanud nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt 11.12.2008.
Muudetud Riigikohtu üldkogu istungil 10.02.2009 ja saanud nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt 06.02.2009.
I peatükk. ÜLDSÄTTED
1. Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, kes vaatab kassatsiooni korras läbi kohtulahendite peale esitatud kaebusi, jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi ning täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
2. Õigust mõistavad riigikohtunikud järgmistes kogudes:
2.1. üldkogu;
2.2. põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium;
2.3. haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegium;
2.4. erikogu.
3. Kohtuistungid toimuvad Riigikohtus üldjuhul järgmistel päevadel:
3.1. esmaspäeval – tsiviilkolleegium;
3.2. teisipäeval – põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ning üld- ja erikogu;
3.3. kolmapäeval – kriminaalkolleegium;
3.4. neljapäeval – halduskolleegium.
4. Õigusemõistmist teenindavad Riigikohtus:
4.1. kohtunõunikud, konsultandid ja kolleegiumide sekretärid, kelle tööd korraldab vastava kolleegiumi esimees; [muudetud Riigikohtu üldkogu 10.02.2009 istungil]
4.2. direktor ja esimehe nõunik, kelle tööd korraldab Riigikohtu esimees; [muudetud Riigikohtu üldkogu 15.05.2012 istungil]
4.3. kohtuteenistujad, kelle tööd korraldab direktor.
5. Õigusemõistmist teenindavad struktuuriüksused määrab kindlaks üldkogu ja nende koosseisu Riigikohtu esimees, arvestades vastava kolleegiumi esimehe või direktori seisukohta ning eelarvet.
6. Ametnike ja abiteenistujate tööülesanded määratakse kindlaks seaduste ja muude õigusaktide, käesoleva kodukorra ning ameti- või tööjuhenditega.
7. Asjaajamine Riigikohtus on reguleeritud õigusaktides ning asjaajamiskorras.
II peatükk. RIIGIKOHTU ESIMEES
8. Riigikohtu tegevust juhib Riigikohtu esimees, juhindudes põhiseadusest, kohtute seadusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast kodukorrast.
9. Töökorralduse ja eelarve küsimused arutatakse läbi juhtkonnas, kuhu kuuluvad Riigikohtu esimees, kolleegiumide esimehed ja direktor, või kohtunike soovil üldkogus. Juhtkonna nõupidamiste protokollid on asutusesiseseks kasutamiseks.
10. Riigikohtu esimees tagab:
10.1. õigusemõistmise korralduse Riigikohtus;
10.2. Riigikohtu eelarve või selle muutmise projekti esitamise Rahandusministeeriumile;
10.3. kohtunike täiskogu korraldamise;
10.4. kohtunike personaliarvestuse- ja arenduse ning koolitusel osalemise arvestuse pidamise;
10.5. distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise.
11. Riigikohtu esimees korraldab kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise küsimuste läbiarutamise Riigikohtus ning esitatud seisukohtade edastamise Riigikogule.
12. Riigikohtu esimees nimetab ametisse ja vabastab ametist direktori, esimehe nõuniku, õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste juhatajad ning vastava kolleegiumi esimehe ettepanekul kohtunõunikud ja sekretärid. Riigikohtu esimees kinnitab nende ametijuhendid, määrab neile distsiplinaarkaristusi ja kohaldab ergutusi, arvestades kohtunõunike ja sekretäride puhul vastava kolleegiumi esimehe seisukohta. [muudetud Riigikohtu üldkogu 15.05.2012 istungil]
13. Riigikohtu esimees kinnitab sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra ning riigikohtunike ja teenistujate puhkuste ajakava.
14. Riigikohtu esimees annab teenistuslikes küsimustes käskkirju.
III peatükk. RIIGIKOHTU ÜLDKOGU
1. jagu. Kohtuhaldus- ja personaliküsimuste arutamine
15. Üldkogu:
15.1. otsustab kohtute seaduse alusel kohtunike ametisse nimetamise, üleviimise ja vabastamise küsimused;
15.2. otsustab riigikohtunike kuulumise kolleegiumidesse ja kolleegiumide esimeeste nimetamise;
15.3. lahendab kohtunikueksamikomisjoni ja distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
15.4. täidab muid seadusest ja kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
16. Üldkogu istungi, kus ei vaadata läbi kohtuasju, päevakorra projekt ning muud dokumendid edastatakse riigikohtunikele ja üldkogule kutsutud isikutele aegsasti enne üldkogu istungit. Avaldamisele mittekuuluvate dokumentidega tutvumise korraldab igakordselt Riigikohtu esimees.
17. Kohtunikueksamikomisjoni eelistuse, eksamitulemuste, selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu konkurss on välja kuulutatud, ja muu esitatud teabe põhjal kuulab üldkogu ära kutsutud kohtunikukandidaadid ning otsustab seejärel Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemise kohtunikukandidaadi kohtunikuks nimetamisel.
18. Kohtunikueksamikomisjoni otsuse või distsiplinaarkolleegiumi lahendi peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks kutsub Riigikohtu esimees üldkogu istungi kokku esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Kohtunikul on õigus asja läbivaatamisest üldkogus taanduda, et tagada asja erapooletu lahendamine.
19. Riigikohtu esimehe suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse ja tema ametist vabastamise küsimuse arutamise üldkogus korraldab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.
20. Personali- ja kohtuhaldusküsimused otsustatakse kohalviibivate riigikohtunike häälteenamusega.
2. jagu. Kohtuasjade läbivaatamine
21. Üldkogule antud kohtuasja läbivaatamise ettevalmistamiseks määrab Riigikohtu esimees ettekandjaks riigikohtuniku sellest kolleegiumist, kes kohtuasja üldkogule või eelnevalt erikogule läbivaatamiseks andis. Riigikohtu esimees määrab ka ettekandjat abistava kohtunõuniku. Lahendi vormistamiseks võib üldkogu moodustada toimkonna, kuhu lisaks ettekandjale kuulub veel kohtunikke ja kohtunõunikke. Pärast esimest nõupidamist võib üldkogu kaalukatel põhjustel asendada ettekandja teisega.
22. Riigikohtu esimees määrab ettekandja ettepanekul üldkogu istungi või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise aja, mis teatatakse riigikohtunikele vähemalt kümme tööpäeva ette. Sellele teatele lisatakse ülevaade asja menetlemise käigust, tuvastatud asjaoludest, menetlusosaliste seisukohtadest ning lahendamist vajavatest õiguslikest küsimustest. Ülevaatele lisatakse kohtunõuniku arvamus.
23. Pärast istungit või asja läbivaatamist kirjalikus menetluses toimub nõupidamine, kus kohtunikud esitavad oma seisukohad ja kaalutlused koostatava lahendi kohta, mille alusel ettekandja koostab asja lahendamiseks küsimustiku, mida hääletatakse järgmisel nõupidamisel. Küsimustik edastatakse kohtunikele üldjuhul vähemalt viis tööpäeva enne seda nõupidamist.
24. Ettekandja tagab hääletustulemustele vastava lahendiprojekti koostamise. Lahendiprojekt antakse kohtunikele tutvumiseks ja kirjalike muudatusettepanekute tegemiseks või alternatiivse lahendiprojekti koostamiseks, mille jaoks antakse aega üldjuhul vähemalt viis tööpäeva.
25. Täiendatud lahendiprojekti koos muudatusettepanekutega ja ettekandja või toimkonna seisukohaga esitab ettekandja kohtunikele üldjuhul vähemalt viis tööpäeva enne järgmist selles kohtuasjas toimuvat üldkogu nõupidamist. Muudatusettepanek pannakse üldkogu nõupidamisel hääletusele, kui seda nõuab vähemalt üks kohtunik.
26. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist tagab ettekandja üldkogu nõupidamise hääletustulemustele vastava kohtulahendi projekti koostamise, mis pannakse üldkogus lõpphääletusele.
27. Eriarvamuse koostamiseks antakse piisavalt aega. Eriarvamus esitatakse allkirjastatult enne lahendi teatavakstegemist ja tehakse teatavaks koos lahendiga.
IV peatükk. RIIGIKOHTU KOLLEEGIUMID
28. Kolleegiumi tööd juhib kolleegiumi esimees. Haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi esimehe äraolekul asendab teda kolleegiumi esimehe poolt määratud kolleegiumi liige või kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud kolleegiumi liige (teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohalolev kolleegiumi liige). Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi tööd juhib Riigikohtu esimees, tema asendamisel lähtutakse kohtute seadusest.
29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse kuulub üheksa riigikohtunikku. Üldkogu nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul igal aastal kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staažikamat liiget põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest, arvestades haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi seisukohta ning nende kolleegiumide võimalikult võrdset esindatust põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis.
30. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikme ajutise asendamise vajaduse korral nimetab asendaja üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
31. Pärast asja menetlusse võtmist määrab kolleegiumi esimees asja läbivaatava kohtukoosseisu, sealhulgas nii ettekandja, kes tagab asja arutamise ja kohtulahendi koostamise, kui ka eesistuja kohtuniku, ning ettekandja ettepanekul asja läbivaatamise aja.
32. Haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi esimees teeb vajadusel Riigikohtu esimehele ettepaneku kaasata asja läbivaatamisse teise kolleegiumi kohtunikku või kohtunõunikku.
33. Kolleegium koostab kohtuasjadest nimekirja, milles märgitakse asja läbivaatamise aeg ja koosseisu kuuluvad kohtunikud. Nimekiri avalikustatakse, arvestades isikuandmete kaitse nõudeid.
331. Asja lahendamist ettevalmistavaid ja muid korraldavaid määrusi teevad menetlusseadustes ettenähtud alustel ja korras kohtunõunikud, konsultandid ja sekretärid. [muudetud Riigikohtu üldkogu 10.02.2009 istungil]
34. Menetlusdokumentide ärakirju, väljavõtteid ja koopiad kinnitab ning kohtuasja materjalidega tutvumist kantseleis korraldab menetlusseadustes ettenähtud alustel ja korras kolleegiumi sekretär. [muudetud Riigikohtu üldkogu 10.02.2009 istungil]
V peatükk. HALDUS-, KRIMINAAL-, VÄÄRTEO- JA TSIVIILASJA RIIGIKOHTU MENETLUSSE VÕTMINE
35. Haldus-, kriminaal-, väärteo- või tsiviilasja menetlusse võtmise otsustab vastav kolleegium kirjalikus menetluses määrusega vähemalt kolmeliikmelises koosseisus menetlusseadustikuga sätestatud korras. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.
36. Kolleegiumi esimees määrab vähemalt kolmeks kuuks ühe või mitu kolmeliikmelist kohtukoosseisu, kelle ülesandeks on asja menetlusse võtmise üle otsustamine. Menetlusloa andmise otsustamisest on õigus osa võtta Riigikohtu esimehel või tema poolt määratud teise kolleegiumi kohtunikul.
37. Kolleegiumi esimees tagab kohtunõunike, konsultantide ja sekretäride kaasamise asja menetlusse võtmise otsustamisele. Nimetatud kohtuametnikud võivad menetlusseadustes ettenähtud alustel ja korras teha asja lahendamist ettevalmistavaid või muid korraldavaid määrusi. [muudetud Riigikohtu üldkogu 10.02.2009 istungil]
38. Läbivaadatud asjade kohta koostatakse nimekiri, mis avalikustatakse üldjuhul reedel, arvestades isikuandmete kaitse nõudeid.
39. Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes:
39.1. nõustab ja abistab riigikohtunikke kohtuasja menetlusse võtmise otsustamisel ja menetlemisel;
39.2. koostab kohtuasjades kohtuistungi protokolle, otsuste või määruste projekte ja annab arvamusi ning teeb menetlusseadustes ettenähtud alustel ja korras asja lahendamist ettevalmistavaid või muid korraldavaid määrusi; [muudetud Riigikohtu üldkogu 10.02.2009 istungil]
39.3. täidab muid kolleegiumi esimehe poolt antud seadusega kooskõlas olevaid tööülesandeid.
40. Kohtunõuniku täpsemad ülesanded määratakse ametijuhendiga.
VII peatükk. RIIGIKOHTU DIREKTOR
41. Direktor on Riigikohtu ametnik, kes:
41.1. juhib ja korraldab õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste tööd ning teeb Riigikohtu esimehele ettepaneku nende juhatajate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
41.2. koostab eelarve või selle muutmise projekti ning kontrollib kinnitatud eelarve täitmist ja eelarvevahendite sihipärast kasutamist;
41.3. kooskõlastatult Riigikohtu esimehega, korraldab vara kasutamist ja käsutamist ning kinnitab haldust puudutavaid eeskirju ja juhendeid;
41.4. nimetab ametisse ja vabastab ametist punktis 12 nimetamata ametnikud, sõlmib töölepingud abiteenistujatega, kinnitab nende ameti- või tööjuhendid, määrab neile distsiplinaarkaristusi, kohaldab ergutusi ning korraldab täiendõpet;
41.5. täidab muid seadusest ja teistest õigusaktidest ning ametijuhendist tulenevaid ja Riigikohtu esimehe poolt antud tööülesandeid.
42. Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
43. Direktori äraolekul asendab teda Riigikohtu esimehe poolt määratud ametnik.
VIII peatükk. RIIGIKOHTU ÕIGUSEMÕISTMIST TEENINDAVAD STRUKTUURIÜKSUSED
44. Kantselei tagab vajaliku ja otstarbekohase asjaajamise. Dokumente võetakse vastu, registreeritakse ja väljastatakse kantselei kaudu. Kantselei juhataja ja sekretärid kinnitavad menetlusdokumentide ärakirju, väljavõtteid ja koopiaid. Kantselei lahtiolekuaeg avalikustatakse. [muudetud Riigikohtu üldkogu 10.02.2009 istungil]
45. Õigusteabe osakond:
45.1. analüüsib ja süstematiseerib kohtulahendeid ning -statistikat;
45.2. tagab vajaliku õigusteabe kättesaadavuse kohtunikele ja nõunikele;
45.3. teeb kohtulahendite korrektuuri ja tõlgib neid;
45.4. edastab kohtulahendeid Riigikantselei Riigi Teataja osakonnale;
45.5. koordineerib seaduseelnõudele arvamuse andmist;
45.6. vastab oma pädevuse piires kodanike kirjadele ja korraldab kodanike vastuvõttu. [muudetud Riigikohtu üldkogu 16.12.2008 istungil]
46. Infotehnoloogia osakond tagab infotehnoloogiavahendite haldamise ja arendamise ning Riigikohtu infosüsteemi ja kodulehekülje toimimise.
47. Majandusosakond korraldab varahaldust ja turvateenistust.
48. Raamatupidamisosakond korraldab raamatupidamisarvestust ja -aruandlust.
481 . Kommunikatsiooniosakond korraldab Riigikohtu avalikke suhteid ja koordineerib Riigikohtu ja kohtusüsteemi sellealast tegevust. Osakond vastutab Riigikohtu infopoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest ning korraldab Riigikohtu ja kohtusüsteemi sisekommunikatsiooni. [muudetud Riigikohtu üldkogu 16.12.2008 istungil]
482. Personaliosakond tagab Riigikohtu personalipoliitika kujundamise ja elluviimise, korraldab personalialast asjaajamist ning osaleb organisatsiooni arengu kavandamises. [muudetud Riigikohtu üldkogu 16.12.2008 istungil]
483. Koolitusosakond tagab kohtunike koolituse korralduse ja koolitusnõukogu teenindamise. [jõust.01.01.2009] [muudetud Riigikohtu üldkogu 16.12.2008 istungil].
49. Riigikohtu kodukord (reglement) (vastu võetud Riigikohtu üldkogu istungil 16. juunil 1999. a. – avaldatud RTL 1999, 116) tunnistatakse kehtetuks.
50. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmed vahetuvad käesoleva kodukorra p. 29 alusel esmakordselt 1. jaanuaril 2007. a.
51. Asjade mentlusse võtmise otsustamine korraldatakse käesoleva kodukorra p. 36 kohaselt alates 3. aprillist 2006. a.
Riigikohtu esimees Märt Rask