Analüüsis uuritakse, milline on EIK lahenditele viitamise praktika Riigikohtu lahendites, millised on peamised valdkonnad ja küsimused, milles Riigikohus on EIK praktikat kasutanud ning kas ja kui palju viitab Riigikohus oma lahendites Eesti suhtes tehtud EIK otsustele. Analüüs põhineb Riigikohtu lahenditel aastast 2009-2011 ning kõigile põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtud lahenditele alates Euroopa inimõiguste konventsiooni jõustumisest.
Analüüs näitas, et kõige rohkem on Riigikohus EIK praktikale viidanud kriminaalasjades, kus sagedamini käsitletud teemadeks on mõistlik menetlusaeg ning ütluste andmine ja nende tõendina kasutamine. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjades on EIK praktikale viidatud peamiselt individuaalkaebuse lubatavuse, edasikaebeõiguse ja liiga kõrge riigilõivu küsimustes. Haldusasjades on peamiseks EIK praktikast mõjutatud valdkonnaks vangistusõigus.
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Lingid
[1] https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja-ulevaated/analuusid-ja-artiklid