Kuid lisaks aegumisele lõpetas maakohus väärteomenetluse veel ka sellel alusel, et kohtu arvates võisid J. Mutli käitumises olla hoopis kuriteo tunnused.
Riigikohus osutab enda lahendis sellele, et väärteo aegumine on selline menetlustakistus, mis ei võimalda enam kohtul hakata kaaluma teiste võimalike menetluse lõpetamise aluste olemasolu. Maakohtu lahend on kõnealuses osas vastuolus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuni 2009 a otsuses nr 3-1-1-51-09 [1]märgituga. Selles kohtuotsuses on nimelt leitud, et kohus saab ise teos kuriteo tunnustele viidates lõpetada menetluse vaid siis, kui ta arutab esmakordselt väärteoasja.
Selline pädevus puudub aga kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust lahendaval kohtul. See tähendab, et aktsepteeritavaks ei saa pidada olukorda, et karistusotsuse peale kaebab vaid karistatu, kuid just tema enda kaebuse alusel võib tema olukord hoopis raskeneda. Kohtuotsuse tulemusena ei tohiks kaebaja olukord võrreldes vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusega raskeneda.
OTSUS
[2]Mailin Aasmäe
kommunikatsioonispetsialist
Lingid
[1] https://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-51-09
[2] https://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-20-10