Maa-, haldus- ja ringkonnakohtuid haldab justiitsministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga. Kohtuhaldus peab kohtute seaduse järgi tagama võimaluse sõltumatult õigust mõista, õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujate piisava väljaõppe ning õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtute haldamise nõukoda kooskõlastab justiitsministri, otsuseid esimese ja teise astme kohtute haldamisel. Mitmekesine liikmeskond võimaldab kohtute haldamise küsimusi arutada võimalikult laiapõhjaliselt ja asjatundlikult. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad viis kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse esimees, riigi peaprokurör ja õiguskantsler ning Riigikohtu esimees, kes ühtlasi juhib nõukoja tööd. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.
Reeglina kogunevad liikmed neljal korral aastas, et arutada kas kohtute eelarve, menetlusseaduste muutmiseks ettevalmistatud eelnõude, esimese või teise astme kohtu esimehe nimetamise või muude kohtute töös oluliste sõlmküsimuste üle. Ajaloolisel, 2. oktoobri 2002. aasta esimesel nõukoja istungil arutati näiteks kohtute tööpiirkondade määramise, kohtunike arvu ja eelarve küsimusi. 12. märtsil 2010. aastal aset leidnud 50. kohtunike haldamise nõukoja istungil kiideti heaks kohtupraktika analüüsitegevuse strateegia, arutati halduskohtumenetluse seadustiku muutmist ja anti ülevaade kohtute seaduse eelnõu menetlemisest riigikogus.
Taolise seadusandja, täitev- ja kohtuvõimu vahelise koostöökogu rolli ja tähendust võimude lahususe põhimõtet järgivas õigusriigis on analüüsinud Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu oma arvamuses kohtute nõukogust ühiskonna teenistuses (CCJE 23.11.2007 arvamust nr 10 vt siit [1]).
Kohtute haldamise nõukoja istungite protokollid on avaldatud kohtute koduleheküljel [2].
Marelle Leppik
kommunikatsioonispetsialisti ülesannetes
Lingid
[1] https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/uudiste-migra/failid/CCJE-arvamus-10-2007.pdf
[2] http://www.kohus.ee/38091