Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases lahendis, et isiku saab enne karistuse lõplikku ärakandmist ennetähtaegselt vabastada vaid juhul, kui on alust eeldada, et edaspidi käitub ta õiguskuulekalt. Samuti juhtis riigikohus tähelepanu sotsiaalprogrammide võimalikule õiguskuulekust tõstvale mõjule isikute puhul, kelle süüteo toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimise risk.
Seejuures võivad varem toimepandud süütegude asjaolud või süüdimõistetu senine elukäik anda küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kui kohus leiab, et süüdimõistetut ei saa vabastada põhjusel, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist, peab kohtulahendis kajastuma, millised kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetu heakskiitva iseloomustuse. Ennetähtaegsest vabastamisest ei saa keelduda vaid mõistetud karistuse raskusele viidates.
Eraldi selgitas kriminaalkolleegium, et sellistele isikutele, kelle süütegude toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimine, saab ennetähtaegsel vabastamisel panna kohustuseks ka erinevate sotsiaalprogrammide läbimise. Samuti saab isiku nõusolekul kohustada teda enda kulul tegema regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi, et tõestada alkoholi tarvitamisest hoidumist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Alkoholi tarvitamisest hoidumise tõestamiseks peab isik kindlaks määratud tähtajaks esitama kriminaalhooldusametnikule laboratoorse uuringu tulemused.
MÄÄRUS [1]
Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 53 33 98 46
susann [dot] kiviriigikohus [dot] ee
Lingid
[1] https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-09-14104/142