Värske kohtute aastaraamat keskendub kohtuniku töö hindamisele ja tagasisidestamisele

21. aprill 2025

Täna ilmunud Eesti kohtute aastaraamatu [1] peateema on kohtunike distsiplinaarmenetlus, töö hindamine ja tagasisidestamine. Lugeda saab nii distsiplinaarmenetluse vastavusest [2] rahvusvahelistele standarditele, Sloveenia kohtunike hindamise süsteemist [3], kohtunike enesehindamisest [4] kui ka tagasisidekultuurist [5].

Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul on kohtusüsteem seljatanud ühe tegusa, keerulise ja võib öelda, et turbulentse aasta. „Valminud on kohtuhaldusmudeli eelnõu, millega kavandatakse anda praegu Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses olevad kohtuhaldusülesanded üle kohtusüsteemile. Samuti kinnitas kohtute haldamise nõukoda kohtu arengukava aastateks 2024–2030, mis on märkimisväärne samm kohtute peamiste tegevussuundade kaardistamisel. Arutame põhjalikult, kuidas tõhustada kohtusüsteemi ja -menetlust, ühtlustada töökoormust ning luua vajalikud tingimused tehisaru kasutuselevõtuks,“ ütles Kõve.

Arengukava üheks tegevussuunaks on tugeva personalipoliitika kujundamine, mis tagaks nii kohtuniku personaalse kui ka kohtu kui institutsiooni sõltumatuse. „Peame tõsiselt mõtlema, kuidas leida kvalifitseeritud tööjõudu ja tagada olemasoleva personali kõrge tase. Möödunud aastal tegid ka kohtunike distsiplinaarkolleegium ja Riigikohtu üldkogu otsuseid mitmes põhimõttelises küsimuses, mis aitavad kohtunikuametile kehtivaid standardeid, aga ka laiemalt distsiplinaarmenetlust sisustada,“ rääkis Kõve.

Aastaraamatu peatoimetaja riigikohtunik Nele Siitami sõnul on aastaraamatu teemavaliku eesmärk ühest küljest sissevaade kohtusüsteemi endasse, püüdes mõtestada seda, kuidas saada paremaks läbi erinevate enesehindamis- ja tagasisidemeetodite. Teisalt mõjutab see kahtlemata ka kõiki kohtusse pöördujaid, kuna kaugem taotlus on tagada läbi pädevate ja motiveeritud kohtunike kvaliteetne õigusemõistmine. „Aastaraamatu artiklid näitavad, et Eesti kohtusüsteem ja kohtunikud tunnetavad oma vastutust ühiskonna ees ja on avatud mõtetele, kuidas piiratud vahendite tingimustes siiski püüelda kiiremini, kõrgemale, kaugemale,“ lisas Siitam.

Aastaraamatus on traditsiooniks tutvustada kohtusüsteemi eri ameteid ja inimesi. Intervjuust emeriitkohtunik Viive Ligiga [6] saab lugeda, milline oli tema teekond riigikohtunikuks saamisel ja millised väljakutsed kohtuniku karjäärivalikuga kaasnesid. Samuti tutvustatakse kohtunikuabi [7] ja kohtute turvajuhi [8] igapäevatööd.

Seekordsest aastaraamatust leiab ka kolm reisikirja. Piltide vahendusel saab tutvuda [9] Eesti eri kohtumajade ja nendes töötavate inimestega ning lugeda muljeid stažeerimisest Austria [10] ja Saksamaa [11] kõrgemates kohtutes.

Nagu igal aastal, leiab kohtute aastaraamatust kokkuvõtted kohtute eelmise aasta tööd peegeldavast statistikast ning ülevaated Eesti Kohtunike Ühingu [12], Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu [13], kohtunike distsiplinaarkolleegiumi [14], koolitusnõukogu [15], eetikanõukogu [16], kohtute haldamise nõukoja [17] ja kohtunikueksamikomisjoni [18] tegemistest.

Aastaraamatu tänavusse toimetuskolleegiumi kuulusid peatoimetajana riigikohtunik Nele Siitam, Riigikohtu esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto, Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimees Mati Maksing, Tartu Halduskohtu kohtunik Kadri Palm, endine Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide, keeletoimetajana Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind ja tegevtoimetajana Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Ave Hussar.

Kohtute elektroonilist aastaraamatut saab lugeda veebist [1].

Teate sisestas:
Marika Koppel
kommunikatsioonispetsialist
521 8744, 730 9025
marika [dot] koppelriigikohus [dot] ee