Täna Viljandis kogunenud kohtunike täiskogu täpsustas, milliste tsiviilkohtuasjade menetlemine on esmatähtis olukorras, kus kõiki kohtuasju kiiresti menetleda ei jõuta.
Täiskogu täiendas 2015. aastal heaks kiidetud kohtumenetluse head tava. Kohtunikud leidsid, et eeskätt vajavad kiiret lahendust laste hooldusõiguse, ülalpidamise, lapsendamise ja isaduse tuvastamise asjad, samuti nii laste kui täiskasvanute eestkoste asjad ning eestkostetavate nimel tehtavate tehingute lubamise küsimused. Tööõiguse vallas on kõige kiiremad töölepingu lõpetamise vaidlused, kui töötaja oli rase, emapuhkusel või valitud töötajate esindajaks.
Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigus on muutunud aastatega mahukamaks ning kohtupraktikale esitatavad nõuded kõrgemaks. Samas ei saa loota, et kohtunike või kohtuametnike arv lähiaastatel kasvada võiks.
Kui kõiki tsiviilasju ootuspärase kiirusega võimalik lahendada ei ole, siis peab kohtusüsteem tegema vastutustundliku valiku, millised kohtuasjad nõuavad oma sotsiaalmajandusliku tähtsuse tõttu kiiremat käsitlemist.
Kohtumenetluse hea tava uuendamist koordineeris kohtunik Priit Kama.
Täismahus saab hea tavaga tutvuda SIIN [1].
Teate sisestas:
Arno Põder
pressiesindaja
5333 9846, 730 9042
arno [dot] poder
riigikohus [dot] ee
Lingid
[1] https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Kohtumenetluse%20hea%20tava%20(uuendatud%202025).pdf
[2] https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/jarelvaadatav-kohtunike-taiskogu-keskendus-sel-aastal-oigusemoistjate-kohustustele-ja
[3] https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/villu-kove-kohtute-too-vajab-pohimottelisi-muudatusi
[4] https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/kohtunike-taiskogu-ohtul-jagati-tunnustust