Prokuratuur süüdistas Nammi selles, et ta esindas Käsmu sadama detailplaneeringu menetlemisel samal ajal nii Vihula valla kui ka planeeringu kehtestamisest huvitatud MTÜ Käsmu Majaka Sadam huve. 
 

Süüdistuse järgi oli Namm ühelt poolt planeeringu algatamist taotlenud mittetulundusühingu asutaja ja juhatuse liige. Teisalt tegutses ta aastail 2016–2017 ka Vihula valla esindajana, koostades näiteks planeeringut puudutavaid dokumente ja vastuseid ning osaledes Lääne-Viru maavanema järelevalvemenetluses.
 

Maakohus mõistis Nammi toimingupiirangu rikkumises õigeks, kuid ringkonnakohus tunnistas ta osaliselt süüdi. Teise astme kohtu hinnangul sai Nammile ette heita seda, et ta suunas valla esindajana oluliselt maavanema otsustust, mis tehti temaga seotud mittetulundusühingu huvides. Kuna prokuratuur ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud, arutas Riigikohus kaitsjate taotlusel vaid seda osa süüdistusest.
 

Valla esindaja mõju maavanema tegevusele oli piiratud
 

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga selles, et Namm osales maavanema järelevalvemenetluses valla esindajana. Kõrgeima astme kohus märkis, et põhimõtteliselt võib ka õigusnõustaja vastutada toimingupiirangu rikkumise eest. Vastutust ei välista seadusest tulenev keeld samastada advokaati tema tööülesannete täitmise tõttu kliendiga. Selle keelu alla ei mahu juhtum, kus advokaat on sisuliselt üle võtnud oma esindatava rolli ja täidab näiteks ametiasutuse või mõne avalik-õigusliku juriidilise isiku pädevusse kuuluvaid ülesandeid.
 

Riigikohus leidis menetluses eelnevalt tuvastatud asjaolude põhjal, et Nammi roll maavanema otsustuse tegemisel polnud siiski nii suur, et seda saaks pidada otsuse sisuliseks suunamiseks korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Süüdistatav kirjeldas maavanema juures toimunud arutelul peamiselt planeeringu senist käiku, tehtud valikute tagamaid ja lahendamata küsimusi. Ta ei lisanud valla eelnevatele seisukohtadele midagi oluliselt uut või erinevat. Nammi mõju valla varasemate seisukohtade kujunemisele jääb aga väljapoole Riigikohtus toimunud kaebuse lahendamise piire.

 

Süüdistatava võimalikku mõju maavanema otsustusele vähendas Riigikohtu hinnangul ka see, et maavanem oli planeeringu kooskõlastamisel valla suhtes võimupositsioonil. Taolises olukorras oleks valla esindaja tegevus olnud karistatav üksnes eriti kaaluka isikliku panuse puhul, mida kohtud ei tuvastanud. Neil põhjustel jõustaski Riigikohus maakohtu õigeksmõistva otsuse.