Riigikohtus olid arutusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna sisekontrollitalituse endisele juhile Kaupo Martihhinile esitatud süüdistused, mis puudutasid Tartekplus AS-i vara omastamist ja usalduse kuritarvitamist, riigisaladuse avalikustamist, Kaitsepolitseiametile (KAPO) valeandmete esitamist ning kelmust PPA vastu.
 

Äriühingu varaga seotud süüdistus
 

Kaupo Martihhin on liikluskorraldusvahendite, kiletamistööde ja numbrimärkide taastamisega tegeleva Tartekplus AS-i enamusaktsionär ning sisuline juht. 2014. aastal asutas ta OÜ Tartek Grupp ja kasutas seda süüdistuse järgi Tartekplusist vara väljaviimiseks. Muu hulgas sõlmiti üürileping, millega anti Tartu linnas asuv Tartekplusi kinnistu kümneks aastaks väga soodsatel tingimustel rendile Tartek Grupile. Samuti sai Tartek Grupp raha tegelikult Tartekplusis tehtud tööde eest. Maakohus tunnistas Martihhini kirjeldatud tegudes süüdi omastamises, kuid ringkonnakohus hindas need ümber usalduse kuritarvitamiseks. 
 

Riigikohus tühistas otsuse selle süüdistuse osas ja ka enam kui 238 000 euro kriminaaltuluna väljamõistmises. Ringkonnakohtul tuleb uuesti arutada Tartekplusi usalduse kuritarvitamist – sealhulgas Martihhini tahtlust ja tekitatud kahju suurust –, ning kriminaaltulu konfiskeerimise asendamist. Muu hulgas leidis ringkonnakohus, et Tartekplus sai üürilepinguga ligi 200 000 eurot kahju. Seejuures ei arvestanud aga kohus näiteks kaitsjate väiteid, et Tartekplus vabanes üürilepinguga ka kinnistu haldamise kuludest.
 

Küll aga nõustus Riigikohus maa- ja ringkonnakohtuga selles, et Martihhin on süüdi metallijääkide omastamises, mille tõttu jäi Tartekplusil saamata üle 15 000 euro.
 

Kelmuse ja riigisaladusega seotud süüdistused
 

Kaupo Martihhinit süüdistati ka selles, et ta võimaldas kõrvalistele inimestele ligipääsu riigisaladusele. Nimelt leiti Tartekplusi kontori läbiotsimisel arvutitest, välistelt kõvaketastelt ja riiulis olnud kaustast kokku üle kümne politseitööga seotud salastatud dokumendi, mida võisid näha neid ruume kasutanud inimesed. Maakohus mõistis Martihhini kuriteos süüdi, ringkonnakohus aga õigeks, leides, et tal puudus tahtlus riigisaladuse avaldamiseks ja tegu oli pelgalt hooletusega.
 

Riigikohus otsustas, et süüdistatav on siiski kuriteo toime pannud ja seda vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus märkis, et Martihhin töötas politseis pikki aastaid kõrgetel ametikohtadel – muu hulgas sisekontrolli juhina. Seal puutus ta riigisaladusega pidevalt kokku ehk siis pidi selle hoidmise nõudeid hästi tundma. Sellest hoolimata võttis ta politseist töölt lahkudes kaasa ja viis Tartekplusi kontorisse suure hulga dokumente, mille puhul ta ei veendunud, et need ei sisalda riigisaladust.
 

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga selles, et Martihhin on süüdi riigisaladuse juurdepääsuloa pikendamisel KAPO-le valeandmete esitamises. Samas mõistis Riigikohus Martihhini õigeks kelmuse süüdistuses, mis puudutas PPA-lt ligikaudu 2500 euro lähetuskulude taotlemist.
 

Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju
 

Pikemalt käsitleti otsuses veel Kaupo Martihhinile kriminaalmenetlusega tekitatud kahju küsimust. Muu hulgas polnud Riigikohtu hinnangul põhjendatud Martihhini kahtlustatavana kinnipidamisel käeraudade kasutamine. Ringkonnakohus mõistis Martihhinile ligi kolme tunni jooksul käeraudade kasutamise eest hüvitiseks 1000 eurot, mida Riigikohus hindas sobivaks.
 

Samuti rikuti kriminaalasjas korduvalt Martihhini õigust advokaadisaladusele ja Riigikohus mõistis talle seetõttu 1500 euro suuruse hüvitise. Martihhinile määrati hüvitis ka selle eest, et uurimisasutus hoidis üle üheksa kuu põhjendamatult enda käes sularaha, mis võeti ära Martihhini elukoha läbiotsimisel.
 

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin [1].