Arutusel olnud kohtuasjas jagatakse endiste abikaasade ühisvara, mille hulka kuulub ka osaühingu osa. Seni on osaühingut juhtinud mees, kes on selle ainuke juhatuse liige ja on kantud ainsana ka äriregistris peetavasse osanike nimekirja. Naine aga esitas kohtule hagi tagamise taotluse, et hoida ära ühisvara väärtuse vähendamine kohtuvaidluse ajal. Selleks soovis ta piirata mehe õigusi osaühingu juhtimisel.
 

Riigikohus selgitas täna avaldatud lahendis, et hagi tagamisel ei ole üldjuhul lubatud sekkuda kohtuvaidluse mõttes kõrvalise isiku majandustegevusse. Äriühing peab saama oma osanike ja juhatuse kaudu vabalt tegutseda. See on nii ka olukorras, kus äriühingu osalus kuulub jagatava ühisvara hulka. Samas on iseenesest põhjendatud hageja soov tagada ühisvara väärtuse säilimine ja tal on võimalik seda saavutada osanikuna tegutsedes.
 

Kui äriühingu osa kuulub abikaasade ühisvara hulka, siis on nad ühisosanikud, kes saavad olulisemaid otsuseid teha vaid üheskoos. Juhul kui osaühingu registrikaardile on kantud ainult üks ühisomanikest, on see kanne vale ja teisel osanikul on õigus nõuda enda lisamist. Ühtlasi on osanikul võimalik tagantjärele vaidlustada otsuseid, mis on tehtud tema õigusi rikkudes.
 

Samas märkis Riigikohus, et kui üks abikaasadest on pikka aega teostanud osaniku õigusi üksinda ja teine abikaasa on sellist olukorda talunud, siis hea usu põhimõttest tulenevalt võib olla piiratud tema õigus otsuseid hiljem vaidlustada.
 

Kui aga esineb oht, et juhatuse liige võib osaühingut kahjustada, saab ühisosanik nõuda mõjuval põhjusel juhatuse liikme tagasikutsumist kohtult.
 

Riigikohtu hinnangul oli põhjendatud hageja taotlus keelata osaühingu kasumi jaotamine ilma tema nõusolekuta kuni ühisvara jagamiseni. Sarnaselt äriühingu osalusega kuulub abikaasade ühisvara hulka ka dividendinõue ja sellega on võimalik arvestada osaluse väärtuse kindlakstegemisel. Samuti ei kahjusta kasumi väljamaksmise keeld äriühingut.