„Kuigi möödunud aastat saatis jätkuv arutelu kohtukorralduse ja haldusmudeli muutmise üle, teevad kohtunikud oma igapäevast tööd ning lahendavad küsimusi, millest nii mõnigi väärib laiemat ühiskondlikku tähelepanu,“ ütles aastaraamatu peatoimetaja, riigikohtunik Nele Siitam. „Seetõttu oleme valinud igast õigusvaldkonnast ühe teema, mille vastu on avalikkusel suurem huvi,“ lisas ta.
Pea kõiki
alaealisi puudutavaid süüteoasju arutatakse suletud uste taga. Tähelepanu need küll pälvivad, kuid mis tegelikult kohtusaalis toimub ja mida mõtlevad kohtunikud, kel tuleb otsustada reegleid rikkunud noore edasise elusaatuse üle, ei tea ülejäänud kohtusüsteem ega ka laiem avalikkus. Aastaraamat püüab seda tühimikku täita. Lisaks artiklile, milles on kirja pandud maakohtunike
Indrek Nummerti, Annemarie Gerassimovi ja Mari-Liis Aviksoni vestlusringis sel teemal kõlanud mõtted, räägib oma kogemustest ka alaealistega tegelev prokurör
Annika Vanatoa . Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler
Laidi Surva annab ülevaate, millised on olnud õigusloojate vastavasisulised ootused ja lootused.
Tööõigus puudutab paljusid. Nii kirjutavadki maakohtunikud
Ann Meriluht ja Gerty Pau õigusküsimustest ja muredest, millega nad töövaidlusi lahendades kokku puutuvad, olgu selleks siis suulised töölepingud, kaugsõidujuhid või alaealised töötajad. Lisaks teeb Tartu Ülikooli professor
Merle Erikson ülevaate valveaega puudutavast Euroopa Kohtu praktikast, millest ilmneb, et Eesti õigus võib vajada nii mõneski küsimuses muutmist või täiendamist.
Halduskohus loodi selleks, et kaitsta inimest ja ettevõtet avaliku võimu eest. Meedias kajastatu pinnalt võib jääda mulje, et halduskohus on järjest enam näoga looduse ja seljaga inimese poole. Aastaraamatus selgitatakse, milliseid otsuseid on tegelikult tehtud ja millistel kaalutlustel. Teemat avavad halduskohtunik
Pihel Sarv , kes annab ülevaate
suurkiskjate teemalistest vaidlustest ning
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased , kes selgitavad,
miks loomad ja linnud pole looduses ilu pärast, vaid toovad inimestele käegakatsutavat kasu.
Aastaraamatu toimetuskolleegiumisse kuulusid Siitami kõrval tegevtoimetaja Maarja Oras (Tallinna Halduskohtu kohtunik), Markus Kärner (Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik), Triin Uusen-Nacke (Tartu Ringkonnakohtu kohtunik), Karin Leichter-Tammisto (Riigikohtu esimehe nõunik) ja Kristi Kirsberg (kohtute kommunikatsioonijuht). Keeletoimetaja oli Sten Lind (Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik).
Lisateave:
Kristi Kirsberg
kohtute kommunikatsiooni juht
kristi [dot] kirsberg
riigikohus [dot] ee
