Kohtus oli arutusel neljateistkümne Tallinna Kiirabi endise operatiivtöötaja hagi, milles nad vaidlustasid oma töölepingu erakorralise ülesütlemise ja nõudsid kahju hüvitamist.

 

Tallinna Kiirabi koostas pandeemia ajal töökeskkonna riskianalüüsi, mis kohustas töötajaid nakkusohu vähendamiseks täitma hügieeninõudeid, kasutama kaitsevahendeid, tegema koroonaviiruse testi ja ennast vaktsineerima. Samuti lisati vaktsineerimisnõue töötajate ametijuhenditesse ja neid hoiatati, et selle eiramisel võidakse tööleping üles öelda.

 

Need 14 töötajat ei esitanud määratud tähtajaks Tallinna Kiirabile tõendit vaktsineerimise, selle vastunäidustuste või haiguse läbipõdemise kohta.

 

Maa- ja ringkonnakohus rahuldasid kiirabitöötajate hagi osaliselt, kuid Riigikohtu üldkogu tühistas täna varasemad otsused.

 

Üldkogu leidis, et Tallinna Kiirabil oli praegusel juhul õigus kehtestada operatiivtöötajatele vaktsineerimisnõue ühepoolselt, tuginedes töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. See seadus lubab tööandjal rakendada vajadusel ka õigusaktides ettenähtust rangemaid nõudeid, arvestades muu hulgas tegevusala eripäradega. Vaidlusalune seadusesäte on piisavalt selge.

 

Riigikohus on varem leidnud, et vaktsineerimist võib nõuda avalik-õiguslikus teenistussuhtes olevatelt kaitseväelastelt, kaitseliitlastelt ja politseinikelt. Üldkogu hinnangul lubab seadus kehtestada rangemaid nõudeid ka kiirabi operatiivtöötajatele, kuigi nad on tööandjaga eraõiguslikus töösuhtes.

 

Selle kasuks räägib muu hulgas kiirabi kui elutähtsa teenuse olemus. Vaktsineerimisnõue aitas kaitsta kiirabitöötajate, patsientide ja teiste ühiskonnaliikmete tervist, tagada elutähtsa teenuse toimimise ning hoida pandeemia ajal ühiskonda avatuna.

 

Riigikohus on koroonaviirust puudutavates kohtuasjades viidanud järjekindlalt sellele, et meetmete põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nende rakendamise ajal teada olnud infoga. Vaktsineerimisnõude puhul on oluline silmas pidada nii selle kehtestamise ajal valitsenud epidemioloogilist olukorda kui ka vaktsiinide mõju kohta olemas olnud teadusandmeid. Riigikohus on varem hinnanud vaktsineerimisnõude sobivaks ja vajalikuks ning leidnud, et Eestis kasutatud koroonavaktsiinide ohutus ja tõhusus eeskätt raske haigestumise vähendamisel oli piisavalt tõendatud.

 

Tööandja riskianalüüsist tulenev vaktsineerimisnõue ei tähenda siiski, et selle täitmata jätmine toob automaatselt kaasa töölepingu ülesütlemise. Töötajatel on võimalik välja tuua asjaolusid, miks nende puhul on vaktsineerimisnõue põhjendamatu – näiteks haiguse läbipõdemine või meditsiinilised vastunäidustused. Samas praeguses asjas kiirabitöötajad sellistele argumentidele ei tuginenud.
 

Ühtlasi selgitas Riigikohtu üldkogu, et seadus ei luba tööandjal saata töötajat tema nõusolekuta tasustamata puhkusele või kõrvaldada muul viisil ajutiselt töölt, kui ta ei täida vaktsineerimisnõuet. Seetõttu leidis üldkogu kokkuvõttes, et Tallinna Kiirabil oli õigus öelda töölepingud erakorraliselt üles töötajate tööle sobimatuse tõttu.
 

Üldkogu on Riigikohtu kõrgeim otsustuskogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Selle kohtuasja lahendamise ajal oli ametis 17 kohtunikku. Otsusele lisasid eriarvamused kohtunikud Kai Kullerkupp, Vahur-Peeter Liin ja Kalev Saare ning Julia Laffranque.