Euroopa Liidu õigus kohustab Terviseametit koguma teavet Eestis müüdavate tubakatoodete kohta. Selle kohustuse täitmisega kaasnevate kulude katmiseks võib riik nõuda tubakatoodete tootjatelt ja maaletoojatelt proportsionaalset tasu. Sellele tuginedes kehtestas Riigikogu riigilõivud Tervisametile esitatud tubakatoote teate avaldamise ja hoidmise, samuti muutmise ning müügimahtude teate esitamise eest.

 

Riigilõivud vaidlustas kohtus Eestisse sigareid importiv ettevõtja, kelle hinnangul olid riigilõivud tema jaoks ebaproportsionaalselt suured.

 

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas täna avaldatud otsuses, et kui seadusega on kehtestatud riigilõivud üksnes riigile tekkivate kulude kandmiseks, peab riigilõiv olema riigile tekkiva kuluga ligilähedaselt sama suur. Ka riigi töökorralduse ebaefektiivsus ei saa õigustada liiga suurt riigilõivu. Seejuures võib seadusandja lõivustatavaid sarnaseid tegevusi mõistlikul määral tüpiseerida, kuid üldistamine ei või viia ilmselgelt ebaproportsionaalsete lõivudeni. Riigilõivuseadus lubab teatud juhtudel kehtestada ka kulupõhisest suurema riigilõivu, kuid kuna tubakatoodetele on kehtestatud ka tubakaaktsiis, saab kulupõhisusest irduda vaid erandlikel juhtudel. Sellist erandlikku olukorda Riigikohtu hinnangul ei esinenud.

 

Riigikogu kehtestas vaidlusalused riigilõivud kõigile tubakatoodetele ühetaoliselt. Kuna Terviseamet kogub erinevas mahus teavet sõltuvalt sellest, kas tegemist on sigareti, sigari, e-sigareti või muu tubakatootega, siis erineb sellest tulenevalt ka riigile kaasneva kulu suurus. Sigarite tootegrupp on teiste tootegruppidega võrreldes piisavalt erinev, mistõttu ei olnud Riigikohtu hinnangul neile riigilõivu kehtestamine ühetaoliselt praegusel juhul mõistlikult põhjendatud.

 

Kõik toimingud, mille eest seaduse järgi tuleb riigilõivu samas summas maksta, ei ole ka sama töömahukad. Riigikohus leidis, et pole usutav, et sigaritega seotud toimingutega kaasnev kulu on sedavõrd suur, et õigustada tootjatele ja importijatele kehtestatud riigilõivude suurust. Lisaks rikkus Riigikohtu hinnangul müügimahtude teate esitamise eest tasu kehtestamine põhiseadust ka põhjusel, et see jõustus liiga kiiresti. Müügimahtude teade tuli esitada ka konkreetset tubakatoote marki müümata juhul, kui enne tasu ette nägeva seaduse kehtestamist oli konkreetse tubakatoote kasutamise kahjulike tagajärgede kohta esitatud Terviseametile teade. Tasu kehtestamisest kuni selle jõustumiseni pidanuks seadusandja jätma vähemalt ühe kalendriaasta pikkuse üleminekuaja, et ettevõtjad saaksid oma äritegevuse ümber kujundada.

 

Riigikohus tunnistas vaidlusalused riigilõivud sigarite osas kehtetuks, kuid seadusandja saab need uuesti kehtestada, kui ta on välja selgitanud Terviseameti tegelike kulude suuruse.

 

Tegemist on ajakirjanduslikuks kasutamiseks mõeldud pressiteatega, kus kohtuotsuse sisu on võetud kokku laiemale avalikkusele arusaadavas üldistatud vormis. Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin [1].