Arutusel olnud kohtuasi puudutas metsateatisi ehk raielube, mille Keskkonnaamet andis 2024. aastal Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), et teha lageraieid Võru maakonnas Sõmerpalu aleviku ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja vahele jääval alal.
 

Meie Nursipalu MTÜ taotles halduskohtult lubade tühistamist. Muu hulgas viitasid nad oma kaebuses sellele, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) oli 2023. aastal kohtumisel rahvaga lubanud, et metsa jäetakse harjutusvälja mürapuhvrina võimalikult palju alles.
 

Haldus- ja ringkonnakohtus jätsid Meie Nursipalu kaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium otsustas aga raieload tühistada, sest RMK ega Keskkonnaamet ei kaasanud metsatööde kavandamisel nõuetekohaselt kohalikke elanikke.
 

Riigikohus selgitas, et riigimetsa majandamisel kehtivad tavalisest rangemad nõuded, kuna riigimets täidab seaduse järgi ka avalikke ülesandeid, milleks on muu hulgas elukeskkonna hea kvaliteedi tagamine.
 

Seadus ei anna kohalikele elanikele küll õigust nõuda riigimetsa säilitamist, kuid RMK-l on kohustus nende huve sisuliselt ja õiglaselt kaaluda. Selleks tuleb kohalikke metsaga seotud tegevustest eelnevalt teavitada, edastades neile info kas individuaalselt või üldiste kanalite kaudu ning andes mõistliku aja reageerimiseks.
 

Riigimets võib olla puhvriks või hüvitusmeetmeks
 

Elanike huvidega arvestamine on Riigikohtu hinnangul eriti tähtis olukorras, kus asulalähedane riigimets võib olla puhvriks või hüvitusmeetmeks seoses mõne häiringuid põhjustava objektiga – nagu seda on Kaitseväe harjutusväli. Praegusel juhul ei saanud kohaliku kogukonna huvi aleviku lähedal asuva metsa raiumata jätmiseks olla ka riigi jaoks ootamatu, kuna sellest oli juttu harjutusvälja laiendamiseks korraldatud rahvakoosolekul. Riigi esindaja andis seal kohalikele elanikele lubaduse, et asutused teevad omavahel koostööd metsa võimalikuks säilitamiseks.
 

Riigikohus ei nõustunud Keskkonnaameti seisukohaga, et amet ei pidanud raielubade andmisel kontrollima, kas teised riigiasutused on oma kohustusi täitnud. RMK, RKIK ja Keskkonnaamet pole erinevad isikud, vaid esindavad kõik Eesti Vabariiki. Kohalikud elanikud on õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte Keskkonnaametiga.
 

Raie lubatavus sõltub kohalike elanike eelnevast kaasamisest. Seega oleks Keskkonnaametil tulnud asulalähedases riigimetsas raielubade andmisel kontrollida, kas RMK on metsatööde kavandamisel kohaliku kogukonna esindajad kaasanud ja nende seisukohti nõuetekohaselt kaalunud. Praegusel juhul jätsid RMK ja Keskkonnaamet oma kohutused täitmata, mistõttu oli raielubade andmine õigusvastane ja Riigikohus otsustas need tühistada.