Keskkonnaameti käskkirjaga lubati 2020/2021. jahiaastal küttida Eestis 140 hunti. MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustas käskkirja kohtus, sest nende hinnangul ei olnud hundi olukord soodne ja nii suure hulga loomade küttimine ei võimaldanud sel ka paraneda.
 

Riigikohtus oli peamine vaidlusküsimus selles, kas hundi kaitsel oleks tulnud lähtuda Euroopa Liidu loodusdirektiivist või Euroopa looduslike liikide ja elupaikade kaitse konventsioonist ehk Berni konventsioonist.
 

Enne Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal taotles Eesti loodusdirektiivis erandit, et järgida huntide puhul leebemat kaitserežiimi. Berni konventsiooniga liitus Eesti juba 1992. aastal ning erinevalt Lätist, Leedust ja Poolast huntide kaitsel erandit ei soovinud.
 

Riigikohtu halduskolleegium selgitas tänases otsuses, et direktiivis Eestile tehtud erand ei vabastanud riiki kohustusest viia ellu konventsiooni nõudeid. Konventsiooni ja direktiivi oli võimalik samal ajal täita, sest EL-i õigus ei keela Eestil rakendada rangemaid looduskaitsenõudeid, kui näeb ette direktiiv.
 

Keskkonnaamet tegi Riigikohtu hinnangul olulise kaalutlusvea, kui ei arvestanud hundijahi käskkirja puhul konventsiooni rangemaid nõudeid, vaid lähtus ekslikult direktiivist tulenevast leebest kaitsestandardist.
 

Riigikohus küsis selles kohtuasjas 2023. aastal Euroopa Kohtult ka eelotsust, et saada teada, milliseid kriteeriume peab EL-i liikmesriik silmas pidama hundi kaitsestaatuse hindamisel.
 

2025. aastal tehtud eelotsuses selgitas Euroopa Kohus, et aluseks tuleb võtta parimad olemasolevad teadusandmed ja kui nende analüüs ei võimalda kahtlusi kõrvaldada, siis peab juhinduma ettevaatusprintsiibist. Riigikohus leidis, et huntide puhul võib ettevaatuspõhimõtte rakendamine seisneda näiteks selles, et ei lähtuta kõige optimistlikumatest võimalikest loodusteaduslikest hinnangutest nende arvukusele.
 

Samuti tõi Euroopa Kohus eelotsuses välja, et liigi olukorda tuleb esmalt hinnata kohalikul ja riigi tasandil. Väljaspool riiki asuvaid populatsioone võib arvesse võtta ainult tingimusel, et toimub piiriülene liikumine. Huntide rännet võib vähendada näiteks piiritarade rajamine. Kuna Venemaa ja Valgevene pole Berni konventsiooniga ühinenud, siis ei pruugi seal olla hundile tagatud ka piisav kaitse.
 

Alates 2025. aastast on hunt nii Berni konventsiooni kui ka EL-i loodusdirektiivi järgi leebema kaitse all, kuid see ei mõjutanud varem välja antud Keskkonnaameti käskkirja õiguspärasuse hindamist.