24. augustil esitasid 75 Riigikogu liiget Ülle Madise presidendikandidaadiks Riigikogu esimesse hääletusvooru, mis toimub 2. septembril. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) registreeris Madise kandidaadina päev hiljem. 
 

27. augustil vaidlustasid VVK otsuse üheksa Riigikogu EKRE fraktsiooni liiget. Kaebajate väitel oleks Madise pidanud enne riigipeaks pürgimist õiguskantsleri ametist lahkuma, kuna tema presidendiks kandideerimine on vastuolus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega ning õiguskantsleri sõltumatuse nõudega.
 

Riigikohus märkis otsuses, et kuigi Vabariigi Presidendi valimise seadus ei näe ette alust kandidaadi registreerimise vaidlustamiseks, oli Riigikogu liikmetel antud juhul siiski kaebeõigus. Kohus selgitas, et presidendiks peab saama valida üksnes kandidaati, kes vastab põhiseaduse ja seaduse nõuetele ning on üles seatud kooskõlas õigusaktidega. Kõikvõimalikud põhimõttelised kahtlused ja puudused tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti, enne kui toimub hääletamine.
 

Sõltumatuse põhimõte on mõeldud õiguskantsleri kaitseks
 

Riigikohus leidis, et Ülle Madise presidendikandidaadina registreerimine ei olnud põhiseadusega vastuolus, sest seadus ei kohusta õiguskantslerit riigipeaks pürgides oma senisest ametist tagasi astuma. Küll aga peab õiguskantsler kandideerimise ajal säilitama oma tegevuses ja väljaütlemistes sõltumatuse, mida Madise on kohtule teadaolevalt ka teinud.
 

Riigikohus nentis, et kehtiva seaduse järgi lõpevad kõigi valitavas või nimetatavas ametis olevate inimeste volitused nende presidendi ametisse astumisega. Kui seadusandja soovib teatud ametikohtadel olevatele inimestele, sh õiguskantslerile, kehtestada täiendavaid kandideerimispiiranguid, siis peavad need olema seaduses selgelt kirjas. 
 

Põhiseaduses sätesatud õiguskantsleri sõltumatuse põhimõte tähendab Riigikohtu hinnangul eelkõige seda, et seadusandja ei tohi seada õiguskantslerile liigseid kitsendusi ega kohustada teda täitma ülesandeid, mis ei ole õiguskantsleri rolliga ühildatavad. Seega on sõltumatuse põhimõte mõeldud kaitsma seda, et õiguskantsler saaks täita tõhusalt talle põhiseaduse ja seadusega pandud sisulisi ülesandeid.
 

Õiguskantsler peab kandideerimise ajal vältima poliitilisi seisukohti
 

Riigikohus märkis, et presidendil on Eestis eeskätt ühiskonda ühendav, riigivõimu stabiilsust kindlustav ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustav roll. Riigipea tegevus on küll mingil määral seotud poliitika kujundamisega – vetoõigus seaduste väljakuulutamisel, ametisse nimetamised, välispoliitiline esindamine –, ent see ei ole võrreldav Riigikogu või kohalike volikogude selgelt poliitilise rolliga. Samuti ei täidaks Madise neid ülesandeid õiguskantslerina ametis oleku ajal, vaid presidendiks valimise korral alles pärast ametivande andmist.
 

Küll aga peab õiguskantsler Riigikohtu hinnangul silmas pidama, et ta ei väljendaks presidendiks kandideerimise ajal poliitilisi seisukohti, mis võiksid õiguskantsleri positsiooni kahjustada. Praegusel juhul ei ole kohtule teada, et Madise oleks avaldanud seisukohti, mis ei sobi kokku õiguskantsleri sõltumatusega.

Tegemist on ajakirjanduslikuks kasutamiseks mõeldud pressiteatega, kus Riigikohtu 1. septembri 2026 otsuse [1] sisu on võetud kokku laiemale avalikkusele arusaadavas lihtsustatud ja üldistatud vormis.