Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine on riigis kättesaadav. Esimese ja teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga.

Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu. Riigi olulisemad ning kogu kohtusüsteemi hõlmavad kohtute haldamist puudutavad otsused arutatakse eelnevalt läbi ning kinnitatakse kohtute haldamise nõukojas.

Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja tööd juhib Riigikohtu esimees.

Kohtute haldamise nõukoda:

• annab seisukoha justiitsministri koostatud kohtuasutuste aastaeelarvete kujundamise ja muutmise põhimõtete kohta;
• annab arvamuse riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta ja kohtunike ametist vabastamise kohta;
• annab nõusoleku esimese või teise astme kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmiseks, kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi;
• arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe iga aasta kevadel parlamendile esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Olulisemad justiitsministri otsused, mis tehakse kohtute haldamise nõukoja nõusolekul:

• esimese ja teise astme kohtu kohtunike arvu määramine;
• esimese ja teise astme kohtu tööpiirkonna, struktuuri ning asukoha määramine;
• esimese ja teise astme kohtu esimehe nimetamine ja ennetähtaegne vabastamine.

Samuti annab kohtute haldamise nõukoda eelneva nõusoleku kohtu üldkogul kohtu kodukorra kehtestamiseks, lisaks arutatakse Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel muid küsimusi.

Kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed on Merit Helm, Ivo Pilving, Kristjan Siigur, Virgo Saarmets ja Tanel Saar ning asendusliikmed Anu Uritam, Sten Lind ja Juhan Sarv. Lisaks kohtunikele kuuluvad nõukotta õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Imbi Jürgen, peaprokurör Astrid Asi, Riigikogu liikmed Ando Kiviberg ja Madis Timpson ning asendusliikmena Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Nõukoja tööd juhib Riigikohtu esimees Villu Kõve.

Kohtute haldamise nõukoja istungite protokollid avalikustatakse kohtute koduleheküljel [1]. Sealt leiab ka KHN-i soovitused [2].