JÄRELVAADATAV: Riigikohtus arutati avalikul istungil sotsiaalhoolekande rahastust

Eelmise aasta lõpus pöördusid Põlva ja Räpina Vallavolikogud ning Tartu Linnavolikogu Riigikohtusse. Kohalikud omavalitsused leiavad, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega tekkinud täiendav kohustus rahastada üldhooldusteenuse osutamist teenuse saaja või tema seadusjärgsete ülalpidajate asemel on riiklik ülesanne, kuid riik pole selleks raha ette näinud. See rikub volikogude hinnangul aga põhiseaduses sätestatud tagatist, mille kohaselt omavalitsusüksusel on õigus talle seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigieelarvest.

Arvestades vaidluse all oleva küsimuse suurt ühiskondlikku kaalu ja võimalikke pikaajalisi mõjusid omavalitsusüksuste rahastamise põhimõtetele, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle Riigikohtu üldkogule, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.

Riigikohtunik Heili Sepa sõnul on vaidluse keskseks küsimuseks, kuidas kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustusi põhiseaduse valguses liigitada. „Riigikohtu üldkogu on võtnud varem kohalike omavalitsuste rahastamist aluseks ülesannete kaksikjaotuse riiklikeks või kohalikeks. Riigikohtu pädevuses on kontrollida, kas õigustloovates aktides on ülesanded õigesti määratletud – kas kohalikuks ülesandeks ei ole loetud põhiseaduse mõttes riiklik ülesanne või vastupidi,“ rääkis Sepp.

Ta lisas, et kui tegemist on riikliku ülesandega, nõuab põhiseadus, et ülesannet tuleb täielikult finantseerida riigieelarvest. „Aga ka juhul, kui tegu on kohaliku ülesandega, peab omavalitsuste rahastamissüsteem olema stabiilne,“ selgitas riigikohtunik.

Avalikku istungit saab järelvaadata.