„Kinnipeetavate kaebuste kui massnähtuse iseloomustamiseks tuleb märkida, et esimese astme kohtus moodustasid 2011. aastal need kaebused 37,2% kõigist haldusasjadest,“ rääkis Rask. Riigikohtu halduskolleegiumi töömahust moodustavad need kaebused 22%.
„Pealiskaudsel lähenemisel võib tunduda, et kinnipeetavate kaebuste arvu saab vähendada menetluslike abinõudega,“ rääkis Rask. „Kuid need abinõud ei kõrvalda probleemide tegelikke põhjuseid, millest vaidlused tekivad. Enamlevinud kaebuste märksõnad on: keelatud esemed, isiklike asjade kasutamine, distsiplinaarkaristuse määramine, vanglas töötamisest keeldumine. Kohtud lahendades üksikkaebust, ei saa teha üldistavaid järeldusi, kuid on ilmne, et kohtulahenditele tuginedes oleks võimalik vanglate halduspraktikat süsteemselt muuta, et ära hoida sellised kaebused, kus kohus peab lahendama erinevaid olme tasandil tekkinud konflikte. Tuleb mõista, et konflikti lahendamine on kõige tõhusam konflikti tekkekohas,“ selgitas Rask.
Riigikohtu esimees pidas vanglatest rääkides murettekitavaks ka seda, et vanglateenistus ei põhjenda täiendavate julgeolekuabinõude (nt käerauad, rahustusvoodi jm) kasutamist piisava põhjalikkusega ja ei taga kinnipeetavate ärakuulamisõigust. „Ma ei räägi siin sellest, et ohjeldusmeetmeid ei peaks kasutama, vaid sellest, et nende kasutamine peab olema õiguspärane ja põhjendatud,“ rääkis Rask.
Riigikohtu esimehe ettekanne [1]
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Lingid
[1] https://www.riigikohus.ee/et/oigusalased-materjalid/avalikud-esinemised-ja-artiklid