Kohtureformi ettevalmistuste käigus on Eesti esindus käinud viimastel aastatel õppevisiidil mitmes Euroopa riigis, et hankida ideid ja kogemusi, mida oleks võimalik rakendada ka Eestis või mida tasuks muudatusi tehes hoopis vältida. Varem on külastatud näiteks Iirimaad [1] ja Norrat [2].
 

Hispaania kohtusüsteem on neljaastmeline, kuid teatud liiki kohtuasjade arutamine algab kohe kõrgemast astmest. Põhiseaduskohus on ülejäänud kohtusüsteemist eraldiseisev institutsioon.
 

Oluline erinevus võrreldes Eestiga on Hispaanias see, et seal ei saa kohtunikud omavalitsusorganite kaudu osaleda kohtute töö korraldamisel – puuduvad kohtunike üldkogud ja eestseisused. Kohtute juhtimine on pigem tsentraliseeritud ning seotud väliste riiklike juhtimis- ja haldusstruktuuridega.
 

20-liikmelisse Hispaania kohtute nõukokku (Consejo General del Poder Judicial, CGPJ) kuulub 12 kohtunikku ja kaheksa tunnustatud juristi. Sellest hoolimata on nõukogu poliitiliselt võrdlemisi mõjutatud, kuna kõik liikmed valib parlament.
 

Nõukogu tegeleb muu hulgas kõrgemate kohtunike nimetamine ning teiste kohtunike valikut ja koolitust puudutavate teemadega, aga ka kohtunikueetika ja distsiplinaarküsimustega. Nõukogu pädevusse ei kuulu kohtute igapäevane haldus – see on pigem Justiitsministeeriumi ja autonoomsete piirkondade ülesanne.
 

Kohtunikuks saamine on Hispaanias väga konkurentsitihe: igal aastal kandideerib ca 200 kohale umbes 4000 inimest. Ülemkohtus on ette nähtud, et 75% kohtunikest on karjäärikohtunikud ja 25% nimetatakse väljastpoolt – nt ülikooliprofessorite seast. Madalamates kohtutes on väljastpoolt määratud kohtunike osakaal väiksem.
 

Kohtuniku palk sõltub Hispaanias lisaks karjääriastmele ka kohtu asukohast (suuremates linnades on palk kõrgem) ning spetsialiseerumisest. Pensionile on võimalik minna alates 65. eluaastast või pärast 35-aastast staaži, maksimaalne ametisoleku vanus on 72 aastat. Kohtunikel ei ole eripensione, vaid nad kuuluvad üldisesse riiklikku pensionisüsteemi, kuid nende pension arvestatakse kõrgeima astme järgi. Netopension on umbes 3000 eurot kuus.
 

Hispaaniat külastanud Eesti delegatsiooni kuulusid Riigikohtu esimees Villu Kõve, direktor Üllar Kaljumäe ning õigusteabe- ja koolitusosakonna nõunik Risto Uustal. Samuti osalesid visiidil Tallinna Ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Viru Maakohtu kohtunik Regiina Lebedeva ja Tallinna Halduskohtu kohtunik Ruth Prigoda. Justiits- ja Digiministeeriumit esindasid asekantsler Mari-Liis Mikli ning kohtureformi projektijuht Viljar Peep.