Iirimaa õigusemõistmine: kiire, suuline, lihtne ja tõhus

Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul on Iirimaa kohtute võimekus ja kiirus muljetavaldav. „Esimeses astmes lahendatakse asju põhimõtteliselt suuliselt, minimaalse paberimäärimisega. Otsused tehakse reeglina kohe istungil. Kõrgemad kohtud teevad otsuseid hiljem ja ka põhjendavad kirjalikult. Apellatsiooni esitamisel algab asja arutamine küll otsast peale, sest motiveeritud kohtulahendit edasikaebamiseks ju pole. Kaebusi esitatakse aga vähe,“ kirjeldas Kõve.

Kriminaalasi on Iirimaal esimese astme kohtus üldjuhul kuni pool aastat, aga reeglina vaid mõni päev või nädal. Tsiviilasjadest suudetakse 80 protsenti lahendada kokkuleppel. „Lihtne, kiire ja äärmiselt tõhus suuline menetlus paneb küsima, mis on Eesti arengus viltu läinud, et üha enam on bürokraatiat, pabereid ja kandeid kohtute infosüsteemi.  Midagi ei saa teha kohe, kiiresti ega lihtsalt. Iirimaal jäi mulje, et kohus teeb vaid vajalikke liigutusi, keskendutakse tulemusele, mitte protsessile,“ märkis Kõve.

2025. aasta lõpu seisuga oli 5,4 miljoni elanikuga Iirimaal kokku vaid 193 kohtunikku, võrdluseks neli korda väiksemas Eestis on neid 250. Seejuures kirjutavad Iirimaal otsuseid pea eranditult kohtunikud ise. Eestiga võrreldavat praktikat kohtuniku töö kohtujuristidele või nõunikele delegeerimiseks ei ole.

Kohtunikukonkursil osaleb Iirimaal tavaliselt üle saja kõrgelt kvalifitseeritud kandidaadi, enamikus advokaadid. Kohtunikuameti ülemine vanusepiir on 70 aastat. Kui kohtunik on olnud teenistuses 20 aastat, tagab see talle pensionina 50 protsenti palgast.

Suuremates kriminaalasjades on Iirimaal tavaline vandekohus, mis on ühiskonnas aktsepteeritud ja austatud. Vandekohtunikuks valimine on juhuslik ja õigusemõistmisel osalemine kohustuslik. Tööandja peab kohtumenetluse ajal maksma vandekohtunikule täistöötasu ega tohi teda vallandada.

Riigikohtu esimehele jäi Iirimaal silma ka meiega võrreldes teisel tasandil kohtukultuur. „Advokaatide ja kohtu vahel on tugev usaldussuhe, kollegiaalne ja sõbralik. Venitamistaktikat, lollimängimist, rumalat vaidlemist või valetamist ei saa endale keegi lubada. Advokaadid ja prokurör tegid istungil koostööd sõbralikult, vahetasid infot, käisid inimesi saali ukse taga otsimas. Nad ei istunud vastaspooltena, vaid kõrvuti pinkidel. Suhtlus oli vaba ja räägiti ka vahele,“ kirjeldas Kõve.

Eesti külalisi võtsid vastu Iirimaa Ülemkohtu president Donal O'Donnell ja kohtunik Peter Charleton, esimese astme kohtu (District Court) juht Paul Kelly ning kohtunikud Monica Leech ja Treasa Kelly, samuti mitmed kohtuametnikud.

Eesti delegatsiooni kuulusid lisaks Villu Kõvele Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Kaupo Paal, direktor Üllar Kaljumäe ja nõunik Risto Uustal, Tallinna Halduskohtu kohtunik Ruth Prigoda, Harju Maakohtu kohtunik Grete Vahtra ja Tartu Maakohtu kohtunik Triin Niinemets. Visiidil osalesid ka Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsler Mari-Liis Mikli ja kohtureformi projektijuht Viljar Peep.

Villu Kõve pikemat ülevaadet Iirimaa kohtutes kuuldust ja nähtust saab lugeda siit. 

Fotod: Riigikohus