Riigikohtu esinduse võttis vastu Euroopa Kohtu president Koen Lenaerts koos kolme Eestist pärit kohtunikuga – Euroopa Kohtu teise koja presidendi Küllike Jürimäe ning Üldkohtu kohtunike Lauri Madise ja Iko Nõmmega.

Lenaerts rõhutas oma tervituses kohtunike dialoogi olulisust Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel, mis väljendub muu hulgas eelotsuste küsimises. Ta tõi esile mitmeid Eesti eelotsusetaotlusi, mis on laia kandepinnaga, avaldades mõju ka Euroopa Liidu õiguskorrale tervikuna (nt Prokuratuur, C-746/18 [1]).

Riigikohtu esimees Villu Kõve märkis omalt poolt, et eelotsusemenetluse abil on võimalik jõuda keerulistes ja uutes õigusküsimustes lahenduseni, mis ei ole üksnes riigisiseselt põhjendatud, vaid sobitub ka Euroopa Liidu õigusega. Samal ajal saavad liikmesriikide kohtud anda seeläbi oma panuse Euroopa Liidu õiguse arengusse.

Seejuures juhtis Kõve tähelepanu ka kohtadele, kus Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö võiks veelgi paremini toimida. Üks selline küsimus on eelotsusemenetluse kestus. Arusaadavalt on Euroopa Kohtule esitatavad küsimused sageli keerulised, puudutavad mitmeid liikmesriike ning nõuavad põhjalikku analüüsi. Samas võib praktikas juhtuda, et olulistes õiguslikes küsimustes tähendab menetluse pikkus liikmesriigis aastatepikkust õigusselgusetust.

Riigikohtunik Julia Laffranque andis oma ettekandes muu hulgas ülevaate Eesti kohtute senisest eelotsuse küsimise praktikast. Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 2004. aasta mais on Eesti kohtud esitanud Euroopa Kohtule kokku 52 eelotsusetaotlust, mis on puudutanud väga erinevaid Euroopa Liidu õiguse valdkondi – sealhulgas maksuõigust, riigihankeid, keskkonnaõigust, tarbijakrediiti ja elektroonilist jälgimist.

Isikuandmete kaitse kohtutes ja kriminaalmenetluses

Eraldi arutelu oli pühendatud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaldamisele kohtumenetluses. Riigikohtunik Nele Siitam nentis, et IKÜMi jõustumine on Eesti kohtute praktikat märgatavalt mõjutanud. Muutused ei seisne tema sõnul niivõrd õigusnormides, vaid pigem kohtunike mõtte- ja tööviisis.

Näiteks pööravad kohtunikud senisest enam tähelepanu sellele, kuidas koostada kohtulahend nii, et isikuandmed oleksid võimalikult hästi kaitstud ning lahendi avalikustamisel väheneks pseudonüümimisega seotud eksimuste oht. Samal ajal on ka menetlusosalised oma andmekaitseõigustest järjest teadlikumad ning ootavad kohtutelt oma isikuandmetega hoolikat ümberkäimist. Ühe olulise teemana keskendus Siitam riigivastutusele olukorras, kus kohus põhjustab õigusemõistmise käigus isikuandmete kaitse sätete rikkumisega kahju.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos käsitles oma ettekandes aga tõhusa kohtuliku kaitse tagamist inimestele, kelle isikuandmeid kasutatakse kriminaalmenetluses. Ta tõi peamiste väljakutsetena esile isikuandmete ulatusliku või ülemäärase kogumise, ebapiisava õigusliku regulatsiooni ja menetluslikud tagatised, õiguspäraselt kogutud isikuandmete ülemäärase kasutamise ja avaldamise ning probleemid isikuandmete kui tõendite kogumise õigusliku alusega. Üha enam probleeme tekitab ka elektroonilise teabe osakaalu kasv ning asjaolu, et märkimisväärne osa tõendusteabest paikneb tänapäeval digitaalses keskkonnas.

Pärast töiseid arutelusid külastas delegatsioon Euroopa Prokuraturi, mille ülesehitust ja praktikat tutvustas esimene Eestist nimetatud Euroopa prokurör Kristel Siitam-Nyiri. Visiidi teisel päeval jälgis Riigikohtu esindus ka Euroopa Kohtu suurkoja istungit liidetud kohtuasjades C-296/25 P ja C-297/25 P, Poola vs. komisjon [2] ning kohtunikud Lauri Madise ja Iko Nõmm tutvustasid neile Üldkohtu ülesandeid ja värsket kohtupraktikat.

Kahepäevane visiit kinnitas Eesti kohtute ja Euroopa Liidu Kohtu pikaajaliste koostöösuhete tähtsust. Töösessioonid võimaldasid arutada Euroopa Liidu õiguse rakendamisel tõusetuvaid küsimusi ning vahetada mõtteid Euroopa Liidu õiguse arengust ja selle mõjust liikmesriikide kohtute igapäevatööle.

Pikemalt saab visiidi ja arutelude kohta lugeda lisatud ülevaatest [3].
 

©CJUE 2026. Photos by Carles.