Kaasus nr 1: Meie maja lood
Märt on 17-aastane poisslaps, kes elab koos oma ema, isa, astmahaige vanaema, bullterjeri ja vaaraosipelgatega kesklinnas kolmekorruselise maja teisel korrusel asuvas kolmetoalises korteris. Nii kaua kui Märt mäletab, on nad alati samas korteris elanud.
Nende all esimese korruse korteris elas pikki aastaid Märdi klassijuhataja, füüsikaõpetaja Lea, kes aga hiljuti pensionile läks ja kolis elama maale tallu. Märdil ei olnud selle vastu muidugi midagi. Õpetaja müüs oma korteri kinnisvarahaldusega tegelevale aktsiaseltsile Ruut Meeter.
AS Ruut Meeter soovib korteri ümber ehitada lahtise õlle ja gaseeritud vee müügikohaks, sest kuivõrd maja asub kesklinnas heakorrastatud pargi veerel, siis jalutab läheduses ilusate ilmadega väga palju rahvast, kellel on kahtlemata tarvis ka janukustutamise võimalust. Ümberehitamise käigus kavandatakse maja trepikoja senine rauduks asendada klaasist pöörduksega ja lammutada esimese korruse korteris mõned vaheseinad.
Et ehitamine ei ole ilma linnavalitsuse loata seaduslik, esitas AS Ruut Meeter linnavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Linnavalitsus andiski järgmisel päeval AS-ile Ruut Meeter ehitusloa loetletud ümberehitustööde tegemiseks, märkides põhjenduseks, et kuna tegemist on perspektiivse puhkealaga, siis tuleb mõelda linnaelanike tervisele ja kaitsta neid võimaliku päikesepiste või kuumarabanduse eest varjulise ööpäevaringselt avatud oleva karastusjookide müügikoha rajamisega. Täiendava tingimusena kohustas linnavalitsus AS-i Ruut Meeter võimaldama loodavale müügikohale kaldtee rajamisega juurdepääsu ka ratastooliga liiklevatele isikutele ning seadma lisaks sisse avalikult ja tasuta kasutatava tualettruumi kõigile eesti keelt kõnelevatele isikutele.
Märdi perekonda ega elamu teiste korterite omanikke ehitusloa andmisest ei informeeritud ega selgitatud kavandatavate uuenduste sisu.
Pidades kiiduväärseks AS-i Ruut Meeter algatust linnapargi alal aega veetvate inimeste paremaks teenindamiseks, tegi linnavalitsus oma samal päeval antud korraldusega linna transpordiametile ülesandeks rajada Märdi kodumaja ees asuvale linnale kuuluvale maale olemasoleva laste mänguväljaku asemele kuni 100 sõiduautot mahutava asfalteeritud parkimisplatsi. Parklas kehtiks parkimistasu 50 krooni tund.
Linnavalitsus põhjendas parkla ehitamist vajadusega tagada linnaelanike senisest parem juurdepääs avalikule pargile. Mänguväljaku likvideerimine ei ole linnavõimude arvates probleem, sest kuigi läheduses puuduvad teised mänguväljakud, veedab tänapäeval enamik kooliealistest lastest niikuinii aega rate.ee-s ja arvutimänge mängides ning Märdi kodumajas eelkooliealisi lapsi ei ela.
Tugiküsimused
• Kas mõni kirjeldatud tegevustest piirab Märdi perekonna, majaelanike või teiste isikute põhiõigusi?
• Milliste tegevustega on milliseid põhiõigusi piiratud?
• Kas õiguste piiramiseks esinevad mõistlikud eesmärgid ning kas piirangud on sobivad (aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele), vajalikud (eesmärki ei ole võimalik ilma piiranguteta saavutada) ja mõõdukad (eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate piirangutega) (Põhiseadus § 11)?
• Milliseid põhiõigusi on kaasusega seoses üldse võimalik välja tuua?
• Kas kaasusest nähtub, et piiratakse kellegi põhiseaduslikku omandiõigust, kodu puutumatuse õigust, eraelu puutumatuse õigust või vaba eneseteostuse õigust? Või on kaasuse pinnalt võimalik välja tuua veel muidki põhiseaduslike õiguste või keeldude rikkumisi nii majaelanike, kinnisvarahaldaja kui kohaliku omavalitsuse poolt?
• Milline oleks Sinu arvates õiglane lahendus kirjeldatud olukorrale?