Arvutikelmuri viimane kõne

Innukas nutiajastu nooruk Kermo otsustab hakata tehisaru abiga pensionäridelt raha välja petma. Kermo loob endale tehisaru agendi, kellest saab tema suurim sõber ja abiline pettuste toimepanemisel. Ta paneb loodud tehisaru agendile nimeks Uuno ning suudab ta aja jooksul suurepäraselt välja õpetada. Uuno hakkab Kermo korraldusel ka ise pensionäridele telefonikõnesid ning pettustega seotud muid toiminguid tegema. Üheskoos teevad nad kahe kuuga üle 800 telefonikõne ning Kermo kogub Uuno abiga Mauritiusel asuvale offshore-pangakontole 300 000 eurot.

Ühel sombusel sügispäeval oli Kermol tavaline tööpäev. Hommikul istus ta oma Ülemiste Citys asuvas üürikorteris arvuti taha ning hakkas petukõnesid tegema. Kella poole kümne paiku tegi ta päeva seitsmenda kõne, mille võttis vastu 72-aastane pensionär Maimu. Kermo selgitas Maimule, et ta töötab Sotsiaalkindlustusametis ning nende info järgi kanti Maimule eelmisel kuul üle 50 eurot vähem pensionit, kui oleks pidanud. Maimule oligi tundunud, et raha oli kuu lõpus jäänud alles kuidagi vähevõitu, ning küsis seetõttu, kuidas ta 50 eurot kätte saab. Kermo küsis Maimu isikukoodi ning ütles, et Maimule tuleb nüüd Smart-ID teavitus ja ta peab sisestama PIN2-koodi. Maimu sisestaski PIN2-koodi. Kermo ütles, et 50 eurot laekub Maimu kontole paari päeva jooksul. Sellega telefonikõne lõppes. Tegelikkuses registreeris Kermo oma seadmesse Maimuga seostatud Smart-ID konto, mis võimaldas tal Maimu nimel pääseda ligi e-teenustele ja anda tema nimel kinnitusi, sh teha pangaülekande.
Sama päeva õhtul hakkas Maimu nagu tavapäraselt „Aktuaalset kaamerat“ vaatama. Saate esimeses osas räägiti, kuidas petukõnede arv Eestis on suurenemas. Samuti selgitati, et riigiametnikud ei küsi kunagi inimestelt PIN-koode ega palu neid kuhugi sisestada. Maimule tuli meelde hommikune telefonikõne ning tal tekkis kahtlus, et teda on petetud. Seejärel internetipangas oma kontojääki kontrollides nägigi Maimu, et tema kontolt on 1000 eurot kantud Mauritiusel asuvale pangakontole.

Maimu oli šokeeritud ega osanudki kohe reageerida. Uudistesaates öeldi, et pettuse korral tuleb ühendust võtta panga ja politseiga. Maimu on aga vanamoodne inimene, kes politseid ega panka väga ei usalda. Ta ketras päevasündmusi oma peas senikaua, kuni ühel hetkel tundus talle, et helistaja hääl oli väga sarnane tema parima sõbranna Tiiu lapselapse Kermo omaga. Maimu otsustas, et tal pole midagi kaotada ning see võib olla imepärane võimalus petturitele kätte maksta. Vanaproua kirjutas hommikul helistanud numbrile järgmise sõnumi:
„Sa igavene poisikratt! Kanna mulle kohe 1000 eurot tagasi ja palu vabandust! Kui raha homseks minu käes ei ole, lähen politseisse ja Sina lähed igaveseks trellide taha. „Pealtnägijale“ on mul juba kiri valmis kirjutatud – kui Sa raha tagasi ei kanna, saab kogu Eesti riik teada, milline lurjus Sa oled. Sinu vanaema pööraks hauas ringi, kui ta teaks, millega sa tegeled, Kermo! Tiiu sõber Maimu“.

Kermo ärkas järgmisel hommikul ning valmistus järjekordseks tööpäevaks. Arvuti taha istudes nägi ta aga ebameeldivat üllatust. Maimu sõnumi lugemise järel mõistis kelm, et sellest olukorrast ta puhtalt ei pääse. Tegelikult Kermole eriti ei meeldinudki enam elukutselise kelmi amet ning ta oli juba nädalaid mõelnud karjäärivahetusele. Seetõttu otsustab ta ise politseisse pöörduda ning rääkida Maimult raha väljapetmisest. Uurija küsib Kermolt sedagi, miks ta otsustas nende poole pöörduda. Kermo räägib, kuidas Maimu teda ähvardas, ning näitab uurijale pensionäri kirja. Kermo hinnangul on ta väljapressimise ohver.

Kermo peetakse arvutikelmuses (KarS § 213 lg 1) kahtlustatavana kinni ning üheskoos prokuröri ja uurijatega minnakse tema kodu läbi otsima. Sealt leitakse muuhulgas Kermo arvuti, mida ta kasutas kelmuste toimepanemiseks. Prokurör kahtlustab, et tegelikke ohvreid võib olla palju rohkem ning arvutist võiks selle kohta ka tõendeid leida. Rüperaal on aga salasõnaga kaitstud ning menetlejad selle sisule ligi ei pääse. Prokurör annab seejärel Kermole mõista, et ta peab ütlema arvuti salasõna. Niigi pabinas Kermo ei mõtle pikemalt järele ning avaldabki prokurörile arvuti salasõna. Nagu võis arvata, leitakse arvutist hulganisti tõendusmaterjali palju suuremas ulatuses pettuste kohta, kui Kermo alguses uurijale üles tunnistas. Asi jõuab peale uurimist kohtusse.

Oled kohtunik. Sinu ülesandeks on lahendada kaasus.

Kaasuse lahendamisel tugine eeskätt Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Abistavad küsimused

  1. Kas Kermo rikkus Maimu põhiõigusi ja -vabadusi? Kui jah, siis milliseid?
  2. Kui leiad, et Kermo on kuriteos süüdi, siis milline karistus võib teda oodata? Kas karistuse määramisel tuleks arvestada, et Kermo pöördus ise politseisse või ka seda, et Maimu oli hoopis liiga hooletu PIN-koodi võõra palvel sisestamisel? Milliseid asjaolusid tuleks (veel) karistuse mõistmisel arvestada?
  3. Kas nõustuksid Kermoga, et Maimu pani toime väljapressimise? Kas Maimu vastutuse võiks välistada see, et ta langes kuriteo ohvriks ja püüdis lihtsalt omal käel raha tagasi saada?
  4. Kas Kermo pidi menetlejale enda arvuti salasõna avaldama või võinuks ta sellest keelduda? Kuidas mõjutab see Kermo süüküsimust
  5. Kas kriminaalvastutus võib ees oodata ka Uunot?