Uudised

27.–31. maini külastas Eestit Ukraina kohtunike 15-liikmeline delegatsioon. Tutvuti põhjalikult Eesti kohtusüsteemi, Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Harju, Tartu ja Pärnu maakohtu ning Riigikohtu tööga. Samuti toimusid kohtumised Eesti Advokatuuri ja Prokuratuuri esindajatega.

Kohtunikueksamikomisjon kuulutas välja kohtunikueksami. Kohtunikueksami kirjalik osa toimub 9.–11. septembril 2024 ja suuline osa 14.–16. oktoobril 2024.

Kolmapäeval, 5. juunil toimunud avalikul istungil arutati Riigikohtus, kas spaadele kehtestatud koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangud olid õiguspärased.

Riigikohus selgitas tänases määruses, et põhiseadusest ei tulene õigust nõuda riigilt mitte-eestikeelse põhihariduse pakkumist.

Justiitsminister kuulutas 31. mail välja konkursi ühele Viru Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale Narva kohtumajas ja ühele Viru Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale Rakvere kohtumajas ning kahele Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtuniku kohale. Kandideerimistähtaeg on 1. juuli.

Kohtunike täiskogu tänavuses aruteluringis „Millist kohut Eestile soovime?“ tõdeti, et süsteem peab olema masinavärk, millelt mutri välja vahetamisel peab süsteem edasi toimima.

Riigikohtu esimees Villu Kõve leiab, et kohtusüsteemi tõhustamine on vältimatu, arvestades kohtutöötajate töökoormust ja menetluste pikenemist. Kõve sõnul tuleb süsteemi kaasajastada ja teha julgeid otsuseid, sealhulgas kaaluda kohtuhaldusmudeli muutmist.

Tänavune kohtunike täiskogu toimus neljapäeval, 30. mail Pärnus ja see keskendus kohtute arengusuundadele, sh õigusemõistmise korraldusele ja kohtute personalipoliitikale.

21.–24. mail osalesid Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving, kriminaalkolleegiumi kohtunik Paavo Randma ja esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto Moldova pealinnas Chișinăus toimunud 19. Euroopa konstitutsioonikohtute konverentsi kongressil.

Riigikohus jättis täna menetlusse võtmata Ivan Turõgini ja Sergei Potapenko kassatsioonkaebused ringkonnakohtu otsuse peale.

Neljapäeval arutati Riigikohtus, kas Aktsiaselts Tallinna Vesi peab hüvitama Tallinna Tehnikaülikoolile üheksa aasta jooksul veeteenuse eest makstud kõrgema hinna ja seadusliku hinna vahe.

Riigikohtu esimees Villu Kõve osales 16.–17. mail FutureLaw konverentsil ning pidas seal nii avakõne kui ka ettekande teemal „eKohus – digitaalse toimiva infrastruktuuri tegevuskava“.

Reedel, 17. mail kl 11–15 on kõik huvilised oodatud Riigikohtu hoovis tegutsevasse õiguskohvikusse, kus toimub arutelu „Riigikohus: kas tõesti parlamendi teine koda?“. Samuti etendatakse näidendit „Meeta ja õigus“ ning esitletakse raamatut „Kaarel Parts: Oberbauer, pangahärra, riigikohtunik“.

Riigikogu nimetas täna Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul alates 12. septembrist Riigikohtu halduskolleegiumi liikmeks praeguse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Oliver Kase (Kask).

Riigikohtul on tekkinud kahtlus, et Euroopa Parlamendi valimise seadus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Esialgse õiguskaitse korras lubab Riigikohus valimiskomisjonil registreerida ka need Erakonna Eestimaa Rohelised kandidaadid, kelle eest kautsjonit ei tasutud.

Riigikohus selgitas tänases määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist. Eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust.

Riigikohtu esimees Villu Kõve osales 2. mail Luksemburgis Euroopa Kohtu poolt korraldatud liikmesriikide kõrgemate kohtute juhtide konverentsil, millega tähistati 20 aasta möödumist Eesti ja üheksa teise riigi Euroopa Liiduga liitumisest.

Kas vanem võib keelduda lapse välismaa õpingute toetamisest, kui Eestis saaks sama eriala õppida väiksemate kuludega? Kas lapsel on õigus vanematelt välja nõuda vana talvejope asemele hinnaline kasukas? Kas vanematelt on võimalik elatist välja mõista ka tagantjärgi?

Riigikohus selgitas tänases otsuses, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustus ka siis, kui laps asub omandama tema võimete ja kalduvuste kohast haridust välisriigi kõrgkoolis.

Riigikohus rõhutas tänases otsuses, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud. Seadus ei tee parkimisaladele sellest põhimõttest erisusi.