Uudised

Vabariigi President Alar Karis külastas esmaspäeval, 25. aprillil Riigikohut. Visiidi käigus tutvustas Riigikohtu esimees Villu Kõve riigipeale renoveeritud kohtumaja, misjärel vahetas president riigikohtunikega mõtteid kohtute ja presidendi rolli ning Ukrainas toimuva üle.

Sel nädalal ilmunud Eesti kohtute aastaraamatu üks peateemasid on kohtunike põlvkonnavahetus, sest järgmise viie aasta jooksul tekib õigus pensionile jääda enam kui poolesajal õigusemõistjal. Samuti käsitletakse päevakajalisi õigusküsimusi – nn rusikaõigust, koroonapiiranguid ja eeltõendamismenetlust.

Riigikohus avaldas sel nädalal ülevaate oma värskest praktikast, mis hõlmab lahendeid jaanuarist kuni märtsini 2022.

Justiitsminister kuulutas 11. aprillil 2022 välja konkursi kokku 11 kohtunikukohale – kuus neist Harju Maakohtus, üks Pärnu Maakohtus, kolm Tartu Maakohtus ja üks Tallinna Halduskohtus. Kandideerimistähtaeg on 11. mai.

Riigikohus rõhutas reedel avaldatud otsuses, et tervishoiutöötaja tohib avaldada patsiendilt saadud andmeid kuriteo toimepanemise kohta vaid väga erandlikel juhtudel – näiteks kui patsient annab selleks ise nõusoleku, jätkuvalt on ohus inimeste elu ja tervis või laps on langenud väärkohtlemise ohvriks.

Riigikohus avaldas sel nädalal ülevaate oma 2021. aasta praktikast põhiseaduslikkuse järelevalve asjades.

Riigikohus jõustas neljapäeval maakohtu otsuse, millega mõisteti kaheksa-aastane vangistus emale, kes jättis tütre hoolimata arsti hoiatustest õigeaegse ravita, mistõttu laps suri.

Riigikohtu halduskolleegium arutab 25. märtsil kell 11 toimuval avalikul suulisel istungil OÜ M.K.Reis-X kaebust, mis puudutab ühistranspordi rahastamist.

Riigikohus võtab tööle õigusteabe- ja koolitusosakonna spetsialisti, kelle põhiülesanne on toetada kohtunike ja kohtuteenistujate koolituste korraldamist, abistada koolitusnõunikke ning pidada koolitusega seotud andmebaase. Kandideerimistähtaeg on 30. märts.

Riigikohtu üldkogu avaldas teisipäeval otsuse, millel on oluline roll Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse vahekorra selgitamisel ning puuetega inimeste võrdse kohtlemise tagamisel.

Riigikohus jättis esmaspäeval, 14. märtsil rahuldamata AS-i Eesti Post kaebuse, mille eesmärk oli kohustada Konkurentsiametit jätkama järelevalvet AS-i Express Post hinnapoliitika üle.

Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohus lahkus Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi (CECC) liikmete seast enne, kui organisatsioon jõudis otsustada, kas nad tuleks Ukraina sõjalise ründamise taunimata jätmise tõttu välja arvata.

10.–11. märtsil võõrustab Riigikohus Tallinnas seminari „Conflicts of Norms/Multi-level protection in the Application of Fundamental Rights“.

Riigikohus saatis kolmapäeval, 2. märtsil Ukraina kolleegidele toetusavalduse, väljendades oma igakülgset toetust ning avaldades lootust, et agressioon saab kiire lõpu ning Ukrainal õnnestub õige pea taastada põhiseaduslik kord.

Riigikohus jättis neljapäeval, 3. märtsil muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega Saaremaal ohvriterohke avarii põhjustanud Andres Reinart mõisteti süüdi liikluskuriteos, mitte mõrvas.

Riigikohus asus seisukohale, et kui kaebaja soovib saada haldusasjast võrsunud vaidluse puhul riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, siis tuleb tal esitada taotlus haldus-, mitte maakohtule.

Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et kahjunõude aegumistähtaeg ei saa alata hetkest, mil kahju tekitamisest sai teada kannatanuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige, kui ta osales ise kahju põhjustamises.

Riigikohus selgitas mahepõllumajanduse jätkamise toetuse üle peetud vaidluses, et taotleja ei pea tingimata olema toetusalusel rohumaal karjatatavate loomade omanik, kuid ta peab olema loomapidaja ehk nende loomade eest ise hoolitsema.

Riigikohus selgitas kolmapäeval, 9. veebruaril avaldatud otsuses, et saamata jäänud töötasu viivise ja välislähetuse päevaraha nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Varasema seaduse järgi aegusid need nõuded juba nelja kuu möödumisel.

Riigikohus leidis teisipäeval, 8. veebruaril avaldatud otsuses, et kinnistule sundvalduse seadmine on reeglina kohalik ülesanne, milleks riik ei pea omavalitsustele täiendavat rahastamist ette nägema.